Infosüsteemid tõmbekeskusteks

882

jaan
JAAN ORUAAS, Anija vallavolikogu esimees

Eesti e-riik on arenenud nii kaugele, et riigi kõiki olulisemaid funktsioone toetatakse infosüsteemidega. Sama on olukord omavalitsustes, kus igapäevatöö on mõeldamatu riiklike registrite või näiteks dokumendihaldussüsteemi kasutamiseta.

Eesti infoühiskonna arengukava 2013 ja omavalitsuste infoühiskonna arengukava 2012-2015 näevad ette kodanikele pakutavate e-teenuste arenduse sisuliselt ja mahult. Paljud vastuvõetud seadused näevad ette registrite pidamise elektrooniliselt ja kogu asjaajamise oluliselt suuremat e-keskkondadesse viimist. Niisuguste ülesannete täitmiseks on vaja lahendada mitmed ressursi- ja teadmismahukad ülesanded.

Infotehnoloogilise võimekuse poolest on omavalitsused väga erinevad. Suuremates nagu näiteks Tallinn, arendatakse ja hallatakse infosüsteeme vastavalt strateegilisele kontseptsioonile. Väikeste omavalitsuste ressursid pole võimaldanud süsteemset arendamist ja pigem on lahendatud üksikküsimusi.

Riiklikul tasandil kehtestatakse andmetöötluse ja infosüsteemide kasutusele võtmise uusi kohutusi ja käigushoidmise kordi. Mitmel puhul on nendes eiratud omavalitsuste väljakujunenud töökorraldust ja praktikaid ning kehtestatud halduskoormust tõstvad nõuded. Reeglina ei näe nõuete kehtestaja seejuures ette kaasnevate kulude katmist omavalitsustele. Meeldivad erandid on viimased maamaksuga seonduv ja avaliku teabe seaduse muudatuste kehtestamine.
Maamaksu infosüsteemi arendusse kaasati omavalituste esindajad ning nähti ette kaasnevate kulude korvamine omavalitsustele.

Siseministeerium on koostanud omavalituste infoühiskonna arengukava, mis keskendub eesmärkide seadmisel koostööle ja organisatsioonilistele küsimustele.

Eesmärkide saavutamise eeldus on omavalitsuste rolli ja ülesannete selgem eesmärgistatus, selge tööjaotuse kokkulepe ja koostöö riigiga, kvaliteedinõuete kehtestamine teenustele ning stabiilse ja piisava rahastuse tagamine omavalitsustele.

Üks esmaseid sihiseadmise kohti omavalitsustele on leida infovõrkude kaudu osutatavate teenuste tase, mis oleks jõukohane ja mõistlik, arvestades kodanike huvi ja teenuseosutajate võimalusi. Peaaegu kõigil omavalitsustel on kasutuses esimene viieastmelisest teenuste hierarhiast – teabeteenus.
Informeeritakse toimuvast ja pakutavatest teenustest veebilehtede kaudu.

Paljud blanketid on internetist allalaaditavad (teise taseme teenus) ja need võib viia või saata täidetult asutusse tavaposti, faksi või e-kirja teel. Elanike ja ettevõtjate blankette leiab omavalitsuste veebilehtedelt, portaalist eesti.ee ja teistes infosüsteemidest.

Järgnevad tasemed – veebivormide täitmine, võrguteenus ehk andmete interaktiivne edastamine ja kodanikule suunatud teenus (näiteks mingi loa aegumistähtaja saabumine), ei ole omavalitsustes rakendatud.

Teenuseid, mida ei paku riigi infosüsteem, kuid on vajalikud omavalitsuste ülesannete täimiseks, peaks pakkuma ühiselt. Harjumaa Omavalitsuste Liidu eestvõtmisel on lõpufaasi jõudnud Harju seitsme valla (kuus neist Ida-Harjust) turvalisuse taseme tõstmine EL struktuurifondide rahastuse toel – hangiti uus riistvara ja paigaldatakse võrgu monitooringu tarkvara.

Omavalitsuste ootused infoühiskonna arengule on tihedalt seotud ootustega kogu omavalitsuse tegevuse moderniseerimisele, ka teenuste parendamisele.
See ei sõltu valdade piiride nihutamisest või kaotamisest. Tõmbekeskusteks omavalitsuste töö paremal korraldamisel saavad olla ka infosüsteemid ning nendevaheline koostoimimine.