Omavalitsusele peab teatama ka väikese ehitise püstitamisest

2871

1. mail jõustusid
ehitusseaduse
muudatused.

Muudetud ehitusseaduse üks olulisemaid uuendusi on nõue, et detailplaneeringu kohustusega aladel peab ka kuni 20 ruutmeetri suuruse ehitise püstitamise kavatsusest eelnevalt teavitama kohalikku omavalitsust. Seni oli väikeste kuuride või abihoonete ehitamine reguleeritud valdade-linnade ehitusmäärustega.

Nüüd tuleb väikeehitise rajamisel enne ehitustööde alustamist täita vormikohane taotlus ja saata ka ehitise asukoha kirjeldus krundil. Omavalitsusel on taotluse läbivaatamiseks aega kümme tööpäeva. Selle eest riigilõivu ei võeta. Kui valla- või linnavalitsusest pole saadetud täiendavaid küsimusi ega esitatud lisatingimusi, võib alustada ehitamisega. Nõuetekohase taotlus-vormi leiab ehitusregistri veebilehelt www.ehr.ee või ka omavalitsuse kodulehekülgedelt.

Kui ehitis on valmis, tuleb ka sellest 5 tööpäeva jooksul omavalitsusele teatada.
 
Millised on
detailplaneeringu alad?
Detailplaneeringu kohustusega piirkonnad on kehtestatud omavalitsuste üldplaneeringutega.  Nendega saab tutvuda valdade-linnade kodulehtedel internetis.
 
Anija valla üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu kohustusega alad Kehra linn, Alavere, Voose, Anija, Pikva ning osaliselt ka Uuearu ja Soodla külad.

Valla järelevalvespetsialist Valter Jürna ütles, et juba on neli kinnistuomanikku esitanud vallamajja taotlusvormi väikeehitise rajamise kohta. Ta lisas, vastavalt valla ehitusmäärusele peaksid kõigist väiksematest plaanitavatest ehitustest vallamajja teatama ka hajakülade maaomanikud, kuis siis ei pea täitma nõuetekohast taotlusvormi.

Valter Jürna: „Alati on parem ühendust võtta ja järele uurida, et hiljem pahandusi ei tuleks. Kõige tähtsam on, et asjad saaksid korda. Kui märkame ehitisi, millest me pole teadlikud ja ehitusluba pole küsitud ja soovitame need seadustada. Trahvitud on juhtudel, kui keegi on nahaalselt ehitusloata püstitanud elumaja.”

Kuusalu vallas on detail­planeeringu kohustusega alad kõik rannakülad Lahemaa rahvuspargis, Andineeme, Sigula, Vahastu, Salmistu ja Valkla elamukooperatiivid ning Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevikud. Ehitusinspektor Ljubov Beglova lisas, et vastavalt seadusele tuleb vallamajast võtta kirjalik nõusolek, kui detailplaneeringuga alal ehitatakse kaevetöid nõudvat piirdeaeda, asendatakse detailplaneeringu kohustusega piirkonnas hoonetel välisaknaid ja -uksi ning muutub nende välisilme. Detailplaneeringu kohustuseta aladel tuleb kirjalik nõusolek taotleda juhul, kui välisuste- või -akende vahetamisel muutub korterelamu välisilme. Kirjaliku nõusoleku väljastamise eest peab vallavalitsus võtma taotlejalt riigilõivu 500 krooni.
 
Raasiku vallas on detail­planeeringu kohustusega alad Aruküla ja Raasiku alevikud ning Peningi, Perila, Pikavere, Härma, Kiviloo, Kulli, Järsi ja Kalesi külasüdamikud.

Ka Raasiku vallaarhitekt Heli Tomps rääkis, et üksikud ehitajad on väikeehitise püstitamise plaanist juba vallamajja teatanud. Temagi sõnas, et oluline on ehitiste seadustamine, trahvi kasseerimine pole peamine. Trahvitakse siis, kui tegemist on ehitusseaduse teadliku eiramisega. 
 
Loksa linn on täielikult detailplaneeringu kohustusega ala, nagu kõik linnad ja alevikud. Linnaarhitekt Villu Uett märkis, et tema ei ole omavalitsuses töötatud 15 aasta vältel ebaseadusliku ehitise eest ühtegi trahvi teinud: „Ettekirjutustes on küll trahvile viidatud, aga inimesed võtavad kuulda ja ajavad asjad korda.”

Energiamärgise nõue
Ehitusseaduse teine oluline muudatus on nõue, et hoonetel peab olema energiamärgis, mis näitab, kui suur on nende energiavajadus. Energiamärgise peab väljastama projekteerija koos ehitusprojektiga ning see tuleb esitada omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks.