Helmen Kütt,
riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees (SDE)
Eesti inimesed elavad kauem, meil suureneb eakate ja erivajadustega hooldust vajavate inimeste arv. 2019. aastal oli 65aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 19,8 protsenti, statistikaameti prognoosi järgi kasvab 2040. aastaks 25,6 protsendini. 2018. aastal elas Eestis 156 700 puudega inimest, mis moodustas rahvastikust 12 protsenti.
Neli aastat tagasi hooldas või abistas oma lähedast umbes 65 000 inimest. 2018. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid seetõttu tööturult eemal ligi 8000 inimest ja ligi 5000 töötasid osaajaga, mis kõige muu kõrval tähendab ka laekumata maksutulu. Maailmapanga uuringu kohaselt hooldavad nooremad pereliikmed regulaarselt umbes 9 protsenti Eesti 65aastastest ja vanematest inimestest. Põhjamaades on see näitaja 2,5 protsenti.
Kahetsusväärselt on läinud abivajavate ja nende lähedaste jaoks asjad aina halvemaks. Hooldekodude tasud on kerkinud kiiremini kui pensionid või palgad. Kui hooldekodu kohamaksumus pole jõukohane, ollakse tihti sunnitud jääma omastehooldajaks.
Et tuua pisutki leevendust, tegin tulumaksuseaduse muutmise arutelul ettepaneku, mille kohaselt saaksid oma lähedaste hooldekodu eest maksvad inimesed selle maksustavast tulust maha arvata sarnaselt näiteks laste huvikoolide tasuga. Rahanduskomisjonis lükati see muudatus tagasi.
Soomes pole eakate hoolekande eest tasumise kohustus mitte lastel ja lastelastel, vaid omavalitsustel. Maksusüsteem tagab Soomes piisava maksubaasi ja omavalitsused teevad kõik selleks, et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus elada, pakuvad igapäevaelu toetavaid teenuseid. Hooldekodu koha vajadusel tuleb osa summast tasuda pensionäril, puudujääva osa maksab omavalitsus. Omavalitsus tagab ise või kuulutab hanke hooldekodu kohtade ja hooldusteenuste pakkujate leidmiseks, hiljem kontrollib, kas kvaliteet on tagatud ja teenusel olevad inimesed rahul. Kui soovitakse jääda lähedaste hooldajaks kodus, on töö tasustatud. Soomes on omastehooldajatele korralik tasu ja sotsiaalsed garantiid.
Saksamaa on valinud kohustusliku hoolduskindlustuse juba 1995. aastast. Inimesed on elu jooksul oma teenistuselt maksnud igakuist kindlustusmakset, mille abil saab vanaduspäevil lisaks tavapärasele pensionile ka vajalikku hooldusteenust.
Et meie valitsus lõpetaks käed rüpes istumise, andsid sotsiaaldemokraadid veebruaris üle otsuse eelnõu, mis kohustab valitsust töötama välja lahendused väärika vananemise, hoolekande ja omastehooldusega seotud probleemide jaoks. Vastavad seadusemuudatused peavad riigikokku jõudma lähikuudel, et tagada hiljemalt 2021. aasta alguses üleminek oluliselt inimkesksemale ja paremini rahastatud hoolduse korraldusele.
Meie ettepaneku järgi peab valitsus kehtestama sotsiaalteenustele kohustuslikud miinimumnõuded, mis tagaksid hooldusteenuste võrdsema ja parema kättesaadavuse üle Eesti. Lisaks tuleb omavahel paremini integreerida sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenused. Omastehooldajad tuleb kindlustada väärilise hooldajatoetuse, sotsiaalsete garantiide ja muude tugimeetmetega. Riik peab eelnõu järgi seisma ka selle eest, et hoolduse vallas oleks piisavalt kvalifitseeritud töötajaid. Eesmärk on vähendada nii hooldatavate kui hooldajate koormust, parandada nende heaolu.