Omas­te­hool­du­se prob­lee­mid va­ja­vad kii­ret ja inim­lik­ku la­hen­da­mist

Hel­men Kütt,
rii­gi­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jo­ni asee­si­mees (SDE)

Ees­ti ini­me­sed ela­vad kauem, meil suu­re­neb ea­ka­te ja eri­va­ja­dus­te­ga hool­dust va­ja­va­te ini­mes­te arv. 2019. aas­tal oli 65aas­tas­te ja va­ne­ma­te osa­kaal rah­vas­ti­kus 19,8 prot­sen­ti, sta­tis­ti­kaa­me­ti prog­noo­si jär­gi kas­vab 2040. aas­taks 25,6 prot­sen­di­ni. 2018. aas­tal elas Ees­tis 156 700 puu­de­ga ini­mest, mis moo­dus­tas rah­vas­ti­kust 12 prot­sen­ti.

Ne­li aas­tat ta­ga­si hool­das või abis­tas oma lä­he­dast um­bes 65 000 ini­mest.  2018. aas­ta töö­jõu-uu­rin­gu and­me­tel olid see­tõt­tu töö­tu­rult ee­mal li­gi 8000 ini­mest ja li­gi 5000 töö­ta­sid osaa­ja­ga, mis kõi­ge muu kõr­val tä­hen­dab ka lae­ku­ma­ta mak­su­tu­lu. Maail­ma­pan­ga uu­rin­gu ko­ha­selt hool­da­vad noo­re­mad pe­re­liik­med re­gu­laar­selt um­bes 9 prot­sen­ti Ees­ti 65aas­tas­test ja va­ne­ma­test ini­mes­test. Põh­ja­maa­des on see näi­ta­ja 2,5 prot­sen­ti.

Ka­het­sus­väär­selt on läi­nud abi­va­ja­va­te ja nen­de lä­he­das­te jaoks as­jad ai­na hal­ve­maks. Hool­de­ko­du­de ta­sud on ker­ki­nud kii­re­mi­ni kui pen­sio­nid või pal­gad. Kui hool­de­ko­du ko­ha­mak­su­mus po­le jõu­ko­ha­ne, ol­lak­se tih­ti sun­ni­tud jää­ma omas­te­hool­da­jaks.

Et tuua pi­sut­ki lee­ven­dust, te­gin tu­lu­mak­su­sea­du­se muut­mi­se aru­te­lul et­te­pa­ne­ku, mil­le  ko­ha­selt saak­sid oma lä­he­das­te hool­de­ko­du eest maks­vad ini­me­sed sel­le mak­sus­ta­vast tu­lust ma­ha ar­va­ta sar­na­selt näi­teks las­te hu­vi­koo­li­de ta­su­ga. Ra­han­dus­ko­mis­jo­nis lü­ka­ti see muu­da­tu­s ta­ga­si.

Soo­mes po­le ea­ka­te hoo­le­kan­de eest ta­su­mi­se ko­hus­tus mit­te las­tel ja las­te­las­tel, vaid oma­va­lit­sus­tel. Mak­su­süs­teem ta­gab Soo­mes pii­sa­va mak­su­baa­si ja oma­va­lit­su­sed tee­vad kõik sel­leks, et ini­me­sed saak­sid või­ma­li­kult kaua oma ko­dus ela­da, pa­ku­vad iga­päe­vae­lu toe­ta­vaid tee­nu­seid. Hool­de­ko­du ko­ha va­ja­du­sel tu­leb osa sum­mast ta­su­da pen­sio­nä­ril, puu­du­jää­va osa mak­sab oma­va­lit­sus. Oma­va­lit­sus ta­gab ise või kuu­lu­tab han­ke hool­de­ko­du koh­ta­de ja hool­dus­tee­nus­te pak­ku­ja­te leid­mi­seks, hil­jem kont­rol­lib, kas kva­li­teet on ta­ga­tud ja tee­nu­sel ole­vad ini­me­sed ra­hul. Kui soo­vi­tak­se jää­da lä­he­das­te hool­da­jaks ko­dus, on töö ta­sus­ta­tud. Soo­mes on omas­te­hool­da­ja­te­le kor­ra­lik ta­su ja sot­siaal­sed ga­ran­tiid.
Sak­sa­maa on va­li­nud ko­hus­tus­li­ku hool­dus­kind­lus­tu­se ju­ba 1995. aas­tast. Ini­me­sed on elu jook­sul oma tee­nis­tu­selt maks­nud iga­kuist kind­lus­tus­mak­set, mil­le abil saab va­na­dus­päe­vil li­saks ta­va­pä­ra­se­le pen­sio­ni­le ka va­ja­lik­ku hool­dus­tee­nust.

Et meie va­lit­sus lõ­pe­taks käed rü­pes is­tu­mi­se, and­sid sot­siaal­de­mok­raa­did veeb­rua­ris üle ot­su­se eel­nõu, mis ko­hus­tab va­lit­sust töö­ta­ma väl­ja la­hen­du­sed vää­ri­ka va­na­ne­mi­se, hoo­le­kan­de ja omas­te­hool­du­se­ga seo­tud prob­lee­mi­de jaoks. Vas­ta­vad sea­du­se­muu­da­tu­sed pea­vad rii­gi­kok­ku jõud­ma lä­hi­kuu­del, et ta­ga­da hil­je­malt 2021. aas­ta al­gu­ses üle­mi­nek olu­li­selt inim­kesk­se­ma­le ja pa­re­mi­ni ra­has­ta­tud hool­du­se kor­ral­du­se­le.

Meie et­te­pa­ne­ku jär­gi peab va­lit­sus keh­tes­ta­ma  sot­siaal­tee­nus­te­le ko­hus­tus­li­kud mii­ni­mum­nõu­ded, mis ta­gak­sid hool­dus­tee­nus­te võrd­se­ma ja pa­re­ma kät­te­saa­da­vu­se üle Ees­ti. Li­saks tu­leb oma­va­hel pa­re­mi­ni in­teg­ree­ri­da sot­siaal- ja ter­vi­se­vald­kon­na tee­nu­sed. Omas­te­hool­da­jad  tu­leb kind­lus­ta­da vää­ri­li­se hool­da­ja­toe­tu­se, sot­siaal­se­te ga­ran­tii­de ja muu­de tu­gi­meet­me­te­ga. Riik peab eel­nõu jär­gi seis­ma ka sel­le eest, et hool­du­se val­las oleks pii­sa­valt kva­li­fit­see­ri­tud töö­ta­jaid. Ees­märk on vä­hen­da­da nii hool­da­ta­va­te kui hool­da­ja­te koor­must, pa­ran­da­da nen­de hea­olu.