AGNES VILLMANN, keskkonnaministeeriumi mereosakonna peaspetsialist
Esimesed mõtted seoses metsloomade haigla rajamisega Raasiku valda keerlevad peamiselt elu-olu muutumise ümber – mida see tähendab kohalikele elanikele, kas selle läheduses elamine muutub halvemaks? Kas seal hakkab haisema ja kuhu pannakse loomsed jäätmed?
Olen Raasikul elanud 26 aastat, viimased viis aastat töötanud keskkonnaministeeriumis. Minu tööülesannete sekka kuulub naftase eluslooduse pääste koordineerimine nii Euroopa Liidus kui ka Läänemere piirkonnas. Kui seni on reostustõrjet ja eluslooduse päästet käsitletud eraldi tegevustena, siis minu töö eesmärk on, et eluslooduse pääste tegevuste planeerimine oleks üks osa terviklikust riikide reostustõrje plaanidest. Keskkonnaameti eestvedamisel koostatakse Eesti eluslooduse pääste plaani.
Eestil on olemas eluslooduse päästeks mobiilsed keskused, mida saame viia vastavasse õnnetuspaika, et anda kohapeal esmaabi hädasolevatele lindudele-loomadele. Kui pärast esmast läbivaatamist selgub, et lind või loom on suure tõenäosusega elukõlbulik, tuleks ta toimetada edasi kohta, kus talle sobivamas keskkonnas suudetakse osutada vajalikku abi. Praegu on selline koht keskkonnaameti Nigula metsloomade taastuskeskus, mis asub Läti piiri lähedal. Põhja-Eesti piirkonnas sellist ei ole.
Olen Eestimaa Looduse Fondi (ELF) mõtte teha metsloomade haigla Raasiku valda toetaja, seda nii asukohavaliku kui ka loomade-lindude aitamise mõtte teadvustamise ja võimalikkuse kohapealt.
On jäänud kõlama, et haigla rajamise eelduseks peaks olema keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ütleb, et keskkonnamõju hindamine on vajalik siis, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju tähendab tegevusega eeldatavalt kaasnevat vahetut või kaudset mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Loomulikult on otsustaja ülesandeks kaaluda, kas tegevus võib mõjutada keskkonda. Minu hinnangul selline mõju puudub. Jäätmeloaga lahendatakse loomakorjuste toimetamise küsimus Väike-Maarjas asuvasse Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi. Tegevusloas määratakse haigla tegevused ning nagu ELF on öelnud, ei plaanita rajada uut loomaaeda. Rajatava haigla põhiklientuuriks hakkavad olema väikesed loomad ja linnud, kellele antakse esmaabi, et nad võimalikult kiiresti loodusesse tagasi lasta.
Pooldan ka Raasiku volikogu keskkonnakomisjoni liikme Tiina Napi arvamust korraldada sel teemal avalik arutelu, et vallarahvas saaks haigla rajajatelt küsida täpselt seda, mis seni selgusetu.
Eelmise aasta lõpus oli mul võimalus külastada Belgias asuvat metsloomade haiglat. Välimuselt kena maja, mis sarnaselt ELFi projekteeritavale majale asub eramajade keskel. Metsloomade haigla rajamine on minu arvates hea eesmärgiga mõte!