PEEP KASK Velko AV juhataja
2018. aastast jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt kortermajades, kus ühistuid siiani ei ole, tekib automaatselt korteriühistu.
Praegu on kortermaja valitsemiseks 2 varianti: agaramad on loonud korteriühistu, mis on ühistu omanike asutatud juriidiline isik. Kus majaelanikud ei ole üksmeelt saavutanud – ühistu loomise poolt olema üle 50 protsendi omanikest – toimetatakse ühisustena. Ühisus toimib juriidilise isikuta üldkoosoleku ja valitud halduri ehk valitseja kaudu, haldur võtab enda peale lepingute sõlmimiste ning teeb muud, et majarahvale oleksid tagatud eluks vajalikud teenused. Kuid ühisuse esindamine ja selle nimel lepingute sõlmimine on problemaatiline, ka jäävad ühisused ilma avalikust toetusrahast.
On korterelamuid, kus pole ühistut ega ühisust. Sel juhul ei saa rääkida kortermaja valitsemisest, vaid eksisteerimisest. Neis majades on näha peremehe puudumist ning suhtumist, et mis jääb korteriuksest välja, pole kellegi mure, puudub ühisomandi tunne. Uus seadus on minu arvates hädavajalik ning juba ammu oodatud.
Anija valla korteriomanikud on ühistuid moodustanud, kuid endiselt on rohkem maju, kus ühistu puudub. 2018. aastast muutuvad ühistud kohustuslikuks kõikjal, kus vähemalt kaks korteriomandit. Korteriomand on maja reaalosa, millega on seotud mõtteline osa maatükist ning elamu kandvatest konstruktsioonidest ja ühisruumidest. Seega maa, seinad, vahelaed, katus, koridorid, küttesüsteem ja veevärk on ühisomand. Tundub, et neis majades, kus on korteriühistu, saadakse paremini aru – koos ollakse majaperemehed ka väljaspool oma korterit ning sellesse tuleb koos panustada.
Olemuselt on korteriühistu MTÜ, mis toimib üldkoosoleku ja juhatuse kaudu. Kuni 10 korteriga miniühistul võib juhatus puududa, sel juhul esindavad ühistut kõik korteriomanikud ühiselt. Maja parlament on siiski üldkoosolek, kus igal korteril on üks hääl.
Kui kortermaja elanikud kardavad, et neil pole piisavalt aega ühistu-asjadega tegelemiseks, võib valida maja valitsema mõne kinnisvara haldusteenuse ettevõtte, mis võtab ühistu igapäevase majandamise koorma enda kanda. Velko AV on Anija vallas tänavu pakkunud tuge kuue ühistu asutamisel ja huvilisi on veel. Tundub, et nendeni on jõudnud teadmine, et aega ei ole raisata ning enda maja korrashoidmiseks saab juba nüüd midagi ära teha, sest ühistul on selleks suuremad võimalused.
Ühistuna alustades tuleks ratsionaalselt läbi mõelda ja kalkuleerida erinevad variandid elamu eluea pikendamiseks. Iga algus on raske, kuid hea tahte korral saab samm-sammult oma elamistingimusi parandada. Kui hooneid pidevalt hooldada, võib nende eluiga pikendada ja neid käigus hoida täpselt nii kaua, kui on selleks soov ja vajadus. Soovitan organiseerumata elamute korteriomanikele tõsiselt mõelda tulevikule – millisena nad näevad oma kodu näiteks 10 aasta pärast.
