„Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled …“

1765
TEILI PIISKOPPEL, Ida-Harju politseijaoskonna noorsoopolitseinik
TEILI PIISKOPPEL,
Ida-Harju
politseijaoskonna
noorsoopolitseinik

Nii algab ühe populaarseima koolialguselaulu refrään, mida ilmselt vähesed koolijütsid sügise hakul kuulda tahavad. Ometi pole parata, kooli tuleb igal juhul minna ja tegelikult on ju algne trots põhjendamatu – näeb vanu ja uusi sõpru ning pea saab targemaks.
Tänavu helises koolikell ligikaudu 143 000le õpilasele üle Eesti, neist 15 670le kõige esimest korda. Kooli algusega seoses suurenes ka liiklustihedus märgatavalt, sest tagasi koju pöördusid suure osa suvest maal vanavanemate juures või suvelaagrites veetnud lapsed ning lisandusid ka kogenematud liiklejad, kes seni olid oma sihtpunkti jõudnud lapsevanema käe kõrval, kuid nüüd peavad hakkama saama iseseisvalt.
Et see niigi ärev algus võimalikult rõõmsalt ja rahulikult mööduks, oli 1. septembril Harjumaal liiklust jälgimas 199 politseinikku ja 78 vabatahtlikku, kes tuletasid kõigile ohutu liiklemise põhitõdesid meelde.
Kuna kordamine on tarkuse ema ning kasulik nii uljamatele algklassiõpilastele kui ka juba osavamatele jalgsi- ja jalgrattaga liiklejatele ja spetsialistidele suuremate sõiduvahenditega, panin mõned ka kirja.
• Jalakäijad kõnnivad kõnniteel või sõidutee ääres vasakul pool.
• Pimedal ajal kannavad jalakäijad parempoolsel küljel põlve kõrgusel helkurit.
• Jalakäijad ja jalgratturid ületavad teed vaid selleks ettenähtud kohas, olles eelnevalt paremale ja vasakule vaadates veendunud, et ületus on ohutu. Rattur võiks teed ületada sadulast maha tulnuna.
• Valgusfooriga ülekäigurada ületatakse vaid rohelise tulega.
• Koolibussist maha tulles ületatakse teed siis, kui buss on ära sõitnud. Nii bussi eest kui ka tagant tee ületamine on ohtlik, sest lähenev auto võib märkamatuks jääda.
• Jalgratturid veenduvad enne sõidu alustamist, et rattal on toimivad pidurid, signaalkell, kodarahelkurid, ees valge ja taga punane helkur ning pimedal ajal ees valge ja taga punane tuli.
• Jalgrattaga sõidetakse jalgrattateel või sõidutee parempoolses ääres. Viimasel juhul alates 10. eluaastast ning jalgratturi juhilubade olemasolul. Nooremad lapsed sõidavad õuealas, jalgrattateel ning kuni 12. eluaastani kõnniteel.
• Jalgrattaga liigeldes kantakse kiivrit. Kuni 16. eluaastani kindlasti, kuid seda võiks ka vanemas eas kanda.
• Roolikeerajad veenduvad enne sõidu alustamist, et nende masin vastab tehnonõuetele ning selle kindlustus kehtib.
• Sõidukijuhid võtavad hoo maha nii enne reguleeritud kui ka reguleerimata ülekäigurada, sõltumata lubatud suurimast kiirusest.
• Autojuhid sooritavad manöövreid rahulikult ning jälgivad liiklusmärke.
• Masinad pargitakse ja peatatakse selleks ette nähtud kohas.
• Liikluses jälgitakse pilguga ümbritsevat, mitte telefoniekraani.
• Liigeldes ollakse ettevaatlik, tähelepanelik ning kaasliiklejatega arvestav!
Kõik need reeglid on olemas põhjusega – tagada liiklejate turvalisus – ja kui me neid järgime, jõuame igal hommikul ohutult tööle ja kooli ning õhtul koju. Hoolime üksteisest ja ümbritsevast ning peame meeles Põhja prefektuuri prefekt Kristiani Jaani sõnu: „Suur on see, kes annab suurt eeskuju!“

Eelmine artikkelHead uut õppeaastat!
Järgmine artikkelRaasiku kooli juurdeehitus sai 1. septembril nurgakivi