Nurgakivi panek oli Vihasoo mereäärsel Rooranna kinnistul eelmisel kolmapäeval, 6. juulil.
Vihasoo linnuvaatlustorn tuleb 7 meetri kõrgune. Esialgu oli kavas teha 3meetrine, kuid otsustati kõrgema kasuks, et näeks Eru lahe loosaari paremini, rääkis Eru Lahe Rannarahva Seltsi juht Linda Metsaorg nurgakivi panekul.
„Mul on väga hea meel, et Kuusalu vallas on selline abivalmis firma nagu puitmajade valmistaja Nordic Houses, kes tuli meid toetama, rahastab Vihasoo linnutorni ehitust ning aitab selle ka ära teha,“ kiitis ta.
„Torni rajamise idee on 15 aastat vana. Proovisime toetust saada mitmest fondist, kirjutasime projekte. Vahepeal saime rootslased appi, idee oli teha Baltikumis linnuvaatlustornide võrgustik, aga rahastust ei õnnestunud leida. Ka Lahemaa rahvuspargilt ei tulnud esialgu tuge, keskkonnakaitsjad olid peamiselt mures, kes hakkab torni hooldama. Firma Nordic Houses KT olemasolust sain teada, kui lugesin 2013. aasta aprillis Sõnumitoojast, et ettevõte valmistas Kuusalu valla lasteasutuste jaoks 60 linnupesakasti. Esialgu ei julgenud linnutorni palvega firma poole pöörduda, mu endine õpilane Thea Perm, Tallinna Linnuklubi juht, tundis Argo Sauli ja julgustas. Võtsin ühendust, sain positiivse vastuse, 27. märtsil 2014 kirjutasime alla koostöölepingule.“
Nordic Housese omanik ja tegevjuht Argo Saul ütles, et linnutorni rajamisele kulub kokku 20 000 eurot – 10 000 eurot vundamendile ja 10 000 torni ehitamiseks: „Meie ettevõttele saadetakse sageli taotlusi sponsortoetusteks. Linda Metsaoru algatuse juures meeldis pühendumus ja fanatism. Oleme ligi 15 aastat tegutsenud Kuusalu vallas, osalenud suuremates ja väiksemates heategevusprojektides. Lasteaedadele tegime pingid ja lindude pesakastid, oleme toetanud Tormise-seltsi. Eru Lahe Rannarahva Seltsi algatus haakus me põhitegevusega, miks mitte teha enda firmale piltlikult öeldes verstapost ja seda koos pühendunud inimestega. Tahame aidata viia inimesi ja loodust kokku.“
Torn püstitatakse Vihasoo külast Kasispea poole kulgevast riigiteest mere poole, teeots on Vihasoo jalaka ja Risti kurvi vahel. Sinna tuleb parkla, mille rajab Kuusalu vald. Majandusspetsialist Madis Praks teatas, et ettevalmistustööd käivad, projekt on saadetud maanteeametile kooskõlastamiseks, parklas peavad saama bussid ringi keerata.
Sobiva asukoha valis Vihasoo elanik, linnuvaatleja Meelis Allemann, oluline oli, et pääseks ligi ja oleks hea nähtavus. Rooranna kinnistu on antud rendile Vihasoo lähedal Võhma külas elavatele loomakasvatajatele Diana ja Arno Pärnale, nende OÜ Lahe Maamees peab suvehooajal Vihasoo-Kasispea mereäärsetel niitudel veiseid. Tänu sellele on ala hooldatud ja meri taas nähtav, kõneles Meelis Allemann. Nõusolek saadi nii rentnikult kui ka kinnistu omanikult.
Kuusalu vald rahastas 300 euroga geoloogilisi uuringuid. Kuna tegu on madala roostikualaga, ulatuvad vundamendi vaiad 5 meetri sügavusele. Plaatvundamendi valamiseks toodi mitu masinatäit betooni. Suur auto päris ligi ei pääsenud, betoon viidi ehitusplatsile kahe kopatraktori abil.
Vundamendinurka paigutatud kapslisse pandi nimekiri torni rajajatest ja toetajatest: idee algataja Linda Metsaorg, koostööpartnerid MTÜ Eru Lahe Rannarahva Selts ja OÜ Nordic Houses KT ning toetajad Rooranna kinnistu omanik Carmen Migur, Tallinna Linnuklubi, Lahemaa rahvuspark, OÜ Lahe Maamees, Kuusalu vallavalitsus. Veel on kapslis pilt Eru Lahe Rannarahva Seltsi sümbolist Mohni tuletornist, Lahemaa rahvuspargi märk, Argo Sauli 5aastase tütre Melissa Selena joonistus, koopia Tehasemaja 1000eurosest rahatähest , linnukalender ning Sõnumitooja 6. juuli 2016 number.
Linnutorni pidulik avamine on kavandatud septembrisse. Esimesed suuremad vaatluspäevad tulevad seoses rändlindude igasügisese lahkumisega, Pärispea poolsaarelt lendavad oktoobris üle arvukad linnuparved. Eru laht on Lahemaa rahvuspargis kõige linnurikkam, linnusaared ehk loosaared on lindude pesitsusala.
Eru Lahe Rannarahva Selts eesotsas Linda Metsaoruga osaleb mitmendat aastat rahvusvahelises Läänemere projektis, mis on suunatud koolidele. Vihasoo linnutorn pannakse õpilaste loodus-ekskursioonide programmi.
Linnutorni asukoha valimisest kuni nurgakivi panekuni on kulunud ligi kaks aastat. Linda Metsaorg tõdes, et kõikvõimalike kooskõlastuste saamine ja dokumentide koostamine on olnud mahukas: „Nagu elamurajooni oleksime hakanud ehitama, nüüd võiksime avada lausa konsultatsioonifirma linnutornide rajamise valdkonnas.“
