Juminda Poolsaare Selts teeb mereaastal meresõite, merelaagrit, edendab merekultuuri

1433
Tapurla sadamakail seisab Juminda Poolsaare Seltsi juhatuse liige TARVI VELSTRÖM. Kõrval merepäästekaater Varvara. Foto Toomas Tuul

Juminda Poolsaare Seltsi aktiivsed liikmed said oma kasutusse endise piirivalvekordoni hoone ning õiguse tegutseda Hara sadamas.

Viis aastat tagasi loodud Juminda Poolsaare Selts (JUPS) koondab pooltsadat aktiivset poolsaareelanikku kõigist kümnest külast – Pudisoolt, Pedaspealt, Kolga-Aablast, Kiiu-Aablast, Leesilt, Tammistult, Jumindalt, Tapurlast, Virvelt ja Harast.
JUPSi juhatuse kõneisik on riigikogu liige Artur Talvik Tapurlast, juhatusse kuuluvad veel Marti Hääl Tammistult, Aive Mõttus Jumindalt, Aivar Hinn ja Tiina Viirna Kolga-Aablast, Tarvi Velström Virvelt.
Varasematel aastatel on seltsi eestvõttel tegeletud kohaliku korrakaitse ja merepäästega, mullu alustati laste merelaagriga Tapurlas ning igakuiste tantsuõhtutega Leesi rahvamajas. Seoses tänavuse merekultuuriaastaga on lisandunud mitu uut ettevõtmist. Kuna seltsis on palju aktiivseid inimesi, on erinevatele ettevõtmistele omad eestvedajad-korraldajad.
Laupäeval, 6. augustil korraldab selts matka Juminda poolsaare muinasaegsetesse paikadesse, arheoloogide andmetel on seal asustus olnud juba 4000 aastat tagasi.

Merereisid ja päästesõidud Varvaraga
JUPSi Facebooki lehel kutsuti rahvast sõitma merepäästekaatriga Käsmu kontserdile ja Vergi sadamasse kalurite päeva tähistama. Turistidele ja ka kohalikule rahvale pakutavad paadisõidud Hara ja Kolga lahel ning saartel annavad võimaluse teenida merepääste kulude katteks lisaraha.
Merepäästekaatri sai selts enda käsutusse üle-eelmisel suvel ja ristiti Varvaraks. Juminda seltsi merepäästjate viimane suurem väljasõit oli paar nädalat tagasi, kui otsiti Eru lahel paadiga kadunuks jäänud meest. Juminda merepäästjad leidsid tagaotsitud paadi Mohni alt. Mehe otsingud kestsid öösel kella kaheni, siis mindi tankima, hommikul alustati uuesti.

Merelaagri kolm vahetust
Poolsaare seltsi korraldav merepäästelaager lastele on sedavõrd populaarne, et augustikuusse kavandatud kolm laagrivahetust said kiiresti täis, osadele lastele tuli ka ära öelda. Igas vahetuses on 30 noort merepäästjat.
Artur Talvik: „Kõige suurem ettevõtmine on lastelaager ja sellega seoses on äge, et saime politsei- ja piirivalveametilt enda käsutusse kordonihoone. Otsisime kohta, kus laagrit teha, sest otsustasime, et eelmisel suvel olime lastega Tapurlas, nüüd läheme teise kohta. Tänu Marti Hääle asjaajamisele on tühjalt seisnud kordonimaja nüüd antud meile kasutada. Kahel korral oleme seal talgud teinud, praegu käib naride kokkuotsimine ja kohalevedu.“
Marti Hääl lisab, et laagrivahetustes on tegevused eakohased, vastavalt vanusegrupile: „Eelmisel aastal tegime sissejuhatuse merepääste teemasse, sel aastal tuleb rohkem merelisi tegevusi, praktilist mereohutust ja päästetegevust, esmaabi koolituseks tellisime Medical Service Estonia reanimobiili, Loksa päästekomando mehed õpetavad eri vahenditega tuld kustutama. Lisaks veel rannakeele ja -kultuuri õpitoad ning õhtuti käivad laagrilapsed võrke merre laskmas ja hommikuti kala nõudmas.“

Merekultuurikohvikud
Virve külavanema Maila Velströmi eestvedamisel tehti juuni viimasel pühapäeval Leesi rahvamajas algust merekultuurikohvikutega. Iga kord käsitletakse uut teemat ja esinemas on uued inimesed.
Jutte on käinud pajatamas Juminda külavanem Karli Lambot. Räägitud on ka vabatahtliku merepäästeüksuse ajaloost ja tegemistest ning Knuudila mõisast.
Lastehommikud pannkookide ja õpitubadega
Lastehommikud algatas jaanuaris Kristina Hääl. Kokku saadakse iga kuu teisel laupäeval. Külmemal ajal oldi Leesi rahvamajas, suveks on kolitud õue. Lapsi on kogunenud paarkümmend või rohkem. Eelmisel laupäeval käidi külas Loksa päästekomandol. Juunis olid Leesil Antsu talus spordivõistlused. Iga kord on ka pannkookide söömine, rahvamajas näidatakse lastel  kino.
Kristina Hääl: „Tore on, et ideed ja inimesed pakuvad end ise. Lastele mõeldud ettevõtmised said alguse sellest, et soovime tekitada niinimetatud Bullerby efekti, mis seoks pisikuna lapsi Juminda poolsaarega elu lõpuni.“

Hara sadam ja saar
Viimase aja kõige suurejoonelisem, aga ka keerukam ettevõtmine on poolsaare seltsil seotud Hara sadama ja saarega.
Esmane idee oli asutada lastele purjetamiskool, kasutada Hara sadama võimalusi.
Marti Hääl kirjeldab, kuidas JUPSi juhatus tegi aasta alguses merekultuuriaasta plaane, temale anti ülesandeks uurida, mil moel saaks Hara saart koos oma looga inimestele avada ja tutvustada. Hara saarelt on pärit legendaarsed Tallinna kilud. Veel praegugi on saarel alles kunagiste kalavabrikute hooned.
Asjaajamised on võtnud aega, ent keskkonnakaitsjatega on jõutud kokkuleppele ning plaan on viia esmalt saart hooldama kitsed. Edaspidi on kavas koostöös asjatundjatega fikseerida säilinud pärandi hetkeseis, tähistada hooned ja muud inimtekkelised märgid saarel infotahvlitega, korrastada talgukorras saare sildumiskohta ja pakkuda paadiga ülesõitu.
Hara sadam Virve küla külje all on kujunenud omapäi matkajatele üheks meelisvaatamisväärsuseks. Tarvi Velström on sadamaga kavandatavate tegevuste tarbeks asutanud MTÜ Hara Sadam. Ta sõnab, et sadamaks on Nõukogude armee allveelaevade demagnetiseerimise sadamat juba vale kutsuda, tegu on mälestusmärgiga: „Püüame seda korda teha, et säiliks, ei vajuks sisse ega risustaks. Olen Hara sadama omanikega OÜst Estma kaks aastat läbirääkimisi pidanud ja nüüd saab öelda, et sadam on antud MTÜle kasutada. Otsime rahastust.“

Tormilind ja Klara
Et lastele avada rannakalanduse õpituba, plaanib poolsaare selts tuua Leesi rahvamaja vastas asuvale platsile vana kalatraaleri Klara, mis praegu seisab Tapurla sadamas.  Klara kuulub Kuusalu vallale, aastaid tagasi kasutati seda Mohni saarelt prügi äraveoks.
Kuusalu vallalt ei õnnestunud toomiseks kultuuriürituste toetustest raha saada. Nüüd otsitakse uusi rahastusvõimalusi, kõige kallimaks on osutunud piisavalt suure kraana tellimine.
Eesti uhkeim purjekas, neljamastiline Tormilind ehitati aastatel 1920-1921 Hara külas Haagininas. Juminda Poolsaare Seltsil sündis idee jäädvustada merekultuuriaastal Tormilinnu ehituspärand, panna infotahvel. Peeti läbirääkimisi Lahemaa rahvuspargi valitseja ja maaomanikega, esialgu jääb plaan soiku, ent idee algatajad loodavad, et kunagi edaspidi saab seegi teoks.
Infot Juminda Poolsaare Seltsi tegemiste kohta leiab kodulehelt ja Facebookist. Teavitusega tegeleb Aive Mõttus, kes on ka tantsu- ja kinoõhtute korraldaja.