
Kehrast pärit MIKAEL PARMANIST, kes korraldab koos sõpradega ekstreem- ja elamusspordi töötubasid ja võistlusi, on saanud Eesti noorte iidol.
„Teeme seda, mis meile endale meeldib, mida väga naudime ja armastame. Püüame sama edasi anda ka noortele, et aidata nad nutitelefonidest välja, panna liikuma ja midagi päriselt tegema,“ ütleb tõukerattur ja rulataja ning noorte koolitaja Mikael Parman.
Kaksteist aastat tagasi lõi ta Youtube´i kanali Keerdtrepp, kuhu hakkas postitama videosid tõukerattaga tehtud trikkidest. Kui paar aastat tagasi rajas Kehrasse jõulinnaku, lisas veebikanalile sõpradega tehtud videosid tänavatrennist ning olulisematest kohalikest sündmustest, ka Anija Lülitist, Kehra staadioni avamisest.
Nüüdseks on Keerdtrepist saanud bränd, mis noorte seas tutvustamist ei vaja. Youtube´i kanalil on kümneid tuhandeid jälgijaid ning populaarsemate videote vaadanute arv ulatub 150 000 kanti. Videodel, mida postitatakse, ei jagata ainult ekstreemsporditrikke, vaid kõikvõimalikke õpetusi, näiteks sedagi, kuidas mõnd toitu valmistada.
„Kanalist pole kasu, kui sellel ei ole sisu. Oleme Keerdtrepile sisu loonud 12 aastat. Salvestame videosid, kui käime mõnel üritusel või teeme midagi lahedat. Oleneb, mis on parasjagu pop või meid ennast kõnetab,“ ütleb Mikael Parman, kes on ka Eesti suurimas siseruumides tegutseva meelelahutuskeskuse Super Skypark ning pealinna kaubanduskeskuse katusel asuva vaateratta SkyWheels sotsiaalmeediaspetsialist.
Kendama
Keerdtrepi tuumikus on koos Mikael Parmaniga viis liiget ning abilisi, kellega koos korraldatakse noortele üritusi-koolitusi, umbes paarkümmend: „Reklaami me ei tee, seni on kõikjale tellitud tuttavate või laste-noorte hea sõna peale. See on levinud üle Eesti, pole olnud vaja end turundada. Meid tellivad enda juurde noortekeskused, koolid-lasteaiad, kes on meist kuulnud või meid näinud.“
Lisaks tõukerataste ja ruladega trikitamisele on Keerdtrepp viimasel ajal üha enam kutsutud õpetama trikke kendamaga. See on Jaapanist pärit mitusada aastat tagasi leiutatud mänguasi, meenutab haamrit, mille külge on nööriga seotud pall. Eestisse jõudis kendama Euroopa kaudu ja suuresti tänu internetile.
„Mina leidsin selle ekstreemspordi kaudu. Keerdtrepi üks kutt oli saanud kendama oma sõbralt. Korra katsetasime ja kohe armusime. Kui varem on meil olnud popid üsna ebapraktilised mänguasjad, näiteks spinnerid, millega mängimine mingit väärtust ei lisa, siis kendama arendab peenmotoorikat, koordinatsiooni, keskendumisvõimet,“ kinnitab Mikael Parman.
Tänavu sügisel jõudsid kendamad Eesti poelettidele ning levis see koolilaste seas justkui kulutuli: „Kui klassis kellelgi oli, tahtsid kõik proovida ja nii see läks.“
Keerdtrepi juht selgitab, et kendama kasutamisvõimalused on piiramatud, sellega võib teha miljoneid erinevaid trikke, esimesed saab selgeks mõne minutiga, keerulisemaid õpitakse mitu aastat: „Kendama on väga mitmekülgne mänguasi, selle kasutamisel pole loomingulisi piire. Võib-olla seetõttu ongi nii kaasahaarav, et lihtsad asjad saab ruttu selgeks, kuid igaühel on võimalik leiutada ka midagi uut.“
Mikael Parman lisab, et vanusepiiranguid kendamaga mängimiseks ei ole: „Olen näinud ka lapsevanemaid sellega mängimas. Mujal maailmas on üle 60aastaseid mängijaid. Nad näevad kendamast väga suurt kasu oma liigeste tööshoidmisel, seetõttu mängivad ja hüppavad koos kendamaga.“
Keerdtrepi kanalile on postitatud õppevideod, millest kendamaga harjutamist alustada. Peale koolituste korraldatakse ka kendama võistlusi. Möödunud nädalavahetusel olid Keerdtrepi kutsel Tallinnas Eesti noortele oskusi jagamas kendama maailmameister Thorkild May ja viiekordne Euroopa meister Rolf S. Ganer Taanist.
Tehke siserampe!
Möödunud aastal, kui Mikael Parman viis Kehra noortele läbi rula- ja tõukerattatreeninguid, ehitas ta koos ühe sõbraga Kehra aita puidust minirambi, et ka sügisel ja talvel oleks võimalik harjutada. Ramp läks maksma 2000 eurot. Sama lahendust soovitab ta Kuusalus, kus ollakse hädas, et noored kasutavad trikitamiseks Kuusalu Söögitoa treppe.
„Varjualustel treppidel on noortel ohutum, kui libedaga märjaks ja ohtlikuks muutunud rularampidel. Sellepärast tuleks noortele luua võimalus harjutada sisetingimustes,“ sõnab ta.