
Virve külas oli augusti esimesel päeval ajalooteemaline kokkusaamine. Külaselts esitles kolme ajaloolisi kaarti – 19., 20. ja 21. sajandist. Kaardid on pandud küla vabaõhulava tagakülge rajatud kogukonnaruumi seinale: Virve küla kaart aastast 1880; Kolga, Hara, Eru ja Käsmu lahe merekaart aastast 1922 ning kaasaegne navigatsioonikaart Muuga lahest Hara laheni. Virve Külaselts tellis kaardid firmalt Regio OÜ.
MTÜ Virve Külaselts juhatuse liige Ene Velström ütles ajalooseminari sisse juhatades, et küla vabaõhulava ja kogukonnaruum valmisid aasta tagasi. Kogukonnaruumis käivad külalapsed joonistamas ja meisterdamas, täiskasvanud on seal kokku saanud ja arutanud külaelu puudutavaid teemasid. Ruumi on soetatud projektiraha toel mööblit ning soov oli panna sinna seintele midagi sellist, mida oleks võimalik uurida ja pikemalt vaadelda. Valik langes maakaartidele.
Külaselts sai kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) tänavusest kevadvoorust ajalooliste kaartide ja seminari jaoks 850,70 eurot. Lisaks anti seltsile KOPist seekord 1473 eurot kogukonnaruumi inventari soetamiseks – toolid ja riidenagi.
Seminaril esinenud ajaloolane Ott Sandrak Kolgast rääkis kartograafiast ehk kaartide valmistamisest, uurimisest ja kasutamisest.
„Kaardikunst sai alguse eurooplaste meresõitudest, maakaardid on piltlikult öeldes merekaartide lapsed. Eesti kohta on korralikud maakaardid Rootsi ajast,“ lausus ta.
Virve kogukonnaruumi jaoks kahest väiksemast 1880. aasta kaardist kokku pandud, suurendatud ja raamitud kaardi kohta märkis ta, et see kajastab Virve küla krahv Stenbocki aegses Kolga majoraadis.
„Eesti Rahva Muuseumis (ERM) on digitaliseeritud kaardid Kolga majoraadi ehk nelikmõisa valdustest aastast 1880. Valdused hõlmavad Loo, Kolga, Kõnnu ja osaliselt ka Anija mõisa maid. Kaartide numeratsioon ulatub 160ni, osad kaardid on vahelt puudu, kuid alles on väga suurest osast Kuusalu kihelkonnast. Need kaardid on olnud Kolga metskonna valduses – kui mõisamaad riigistati ja mõisa metsade kohta koostatud paberimajandus anti riigimetsa ametnike kasutusse. Sealt jõudsid kaardid Tartu Ülikooli metsanduse kateedrisse ja lõpuks ERMi,“ kirjeldas ajaloolane.
Ott Sandraku sõnul on tegu sisuliselt mõisa majanduskaartidega, mida on aja jooksul täiendatud: „Pärisorjus lõpetati Eestis 1819. aastal, talupojad said mõisa rentnikeks, maad krunditi, lõpuks ostsid talupojad mõisnikelt maa ära. Neile 1880. aastast pärit kaartidele on kantud külades asunud kruntide ja kõlvikute nimed, suurused, metsasihid, ka kõik tookordsed hooned. Esialgselt on kohanimed märgitud kaartidele saksa keeles, lisatud on hiljem eestikeelseid kohanimesid ja märkusi, autoreid on aastate jooksul olnud mitmeid. Infot on kaartidel palju ja osaliselt kribukirjas, uurida tuleks lausa luubiga.“
Ene Velströmi sõnul ongi luubi panek kogukonnaruumi kaartide paremaks uurimiseks plaanis.
Ott Sandrak kommenteeris Sõnumitoojale, et Kolga majoraadi kaardid on kohalikele kodu-uurijatele ja oma kodukoha väärtustajatele otsekui kullaauk: „Endise Kolga majoraadi teistegi külade rahvas võiks Rahvusarhiivist uurida, suurendada ja nähtavale seada oma küla maade 19. sajandi lõpus koostatud kaardi ning miks mitte kõrvale küla tänapäevase kaardi.“
Ta lisas, et kaugemas perspektiivis võiks kokku panna Kuusalu kihelkonna atlase, eeltööd juba tehakse. Seda ideed on arutatud Sven-Olav Paaveli, Kaisa Linno ja teiste Kuusalu valla ajalookonverentside korraldajatega.
Merearheoloog ja meremuuseumi teadur, 40aastase tuukristaažiga Vello Mäss kõneles seminaril merendusest merekultuuri võtmes – maadeuurijatest, merekaartidest, Eesti põhjaranniku mereteedest, ka Juminda ohvriterohkest merelahingust ja Loksa lähedal uppunud laevast Karl Marx. Tema esinemist tutvustame lehes edaspidi.