Vir­ve kü­la sai ko­gu­kon­na­ruu­mi kolm aja­loo­list kaar­ti

606
Aja­loo­li­sed kaar­did kol­mest sa­jan­dist ja aja­loo­la­ne OTT SAND­RAK Vir­ve kü­la va­baõ­hu­la­val.

Vir­ve kü­las oli au­gus­ti esi­me­sel päe­val aja­loo­tee­ma­li­ne kok­ku­saa­mi­ne. Kü­la­selts esit­les kol­me aja­loo­li­si kaar­ti – 19., 20. ja 21. sa­jan­dist. Kaar­did on pan­dud kü­la va­baõ­hu­la­va ta­ga­kül­ge ra­ja­tud ko­gu­kon­na­ruu­mi sei­na­le: Vir­ve kü­la kaart aas­tast 1880; Kol­ga, Ha­ra, Eru ja Käs­mu la­he me­re­kaart aas­tast 1922 ning kaa­saeg­ne na­vi­gat­sioo­ni­kaart Muu­ga la­hest Ha­ra la­he­ni. Vir­ve Kü­la­selts tel­lis kaar­did fir­malt Re­gio OÜ.

MTÜ Vir­ve Kü­la­selts ju­ha­tu­se lii­ge Ene Velst­röm üt­les aja­loo­se­mi­na­ri sis­se ju­ha­ta­des, et kü­la va­baõ­hu­la­va ja ko­gu­kon­na­ruum val­mi­sid aas­ta ta­ga­si. Ko­gu­kon­na­ruu­mis käi­vad kü­la­lap­sed joo­nis­ta­mas ja meis­ter­da­mas, täis­kas­va­nud on seal kok­ku saa­nud ja aru­ta­nud kü­lae­lu puu­du­ta­vaid tee­ma­sid. Ruu­mi on soe­ta­tud pro­jek­ti­ra­ha toel mööb­lit ning soov oli pan­na sin­na sein­te­le mi­da­gi sel­list, mi­da oleks või­ma­lik uu­ri­da ja pi­ke­malt vaa­del­da. Va­lik lan­ges maa­kaar­ti­de­le.

Kü­la­selts sai ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi (KOP) tä­na­vu­sest ke­vad­voo­rust aja­loo­lis­te kaar­ti­de ja se­mi­na­ri jaoks 850,70 eu­rot. Li­saks an­ti selt­si­le KO­Pist see­kord 1473 eu­rot ko­gu­kon­na­ruu­mi in­ven­ta­ri soe­ta­mi­seks – toolid ja riidenagi.

Se­mi­na­ril esi­ne­nud aja­loo­la­ne Ott Sand­rak Kol­gast rää­kis kar­tog­raa­fiast ehk kaar­ti­de val­mis­ta­mi­sest, uu­ri­mi­sest ja ka­su­ta­mi­sest.

„Kaar­di­kunst sai al­gu­se eu­roop­las­te me­re­sõi­tu­dest, maa­kaar­did on pilt­li­kult öel­des me­re­kaar­ti­de lap­sed. Ees­ti koh­ta on kor­ra­li­kud maa­kaar­did Root­si ajast,“ lau­sus ta.

Vir­ve ko­gu­kon­naruu­mi jaoks ka­hest väik­se­mast 1880. aas­ta kaar­dist kok­ku pan­dud, suu­ren­da­tud ja raa­mi­tud kaar­di koh­ta mär­kis ta, et see ka­jas­tab Vir­ve kü­la krahv Sten­boc­ki aeg­ses Kol­ga ma­jo­raa­dis.

„Ees­ti Rah­va Muu­seu­mis (ERM) on di­gi­ta­li­see­ri­tud kaar­did Kol­ga ma­jo­raa­di ehk ne­lik­mõi­sa val­dus­test aas­tast 1880. Val­du­sed hõl­ma­vad Loo, Kol­ga, Kõn­nu ja osa­li­selt ka Ani­ja mõi­sa maid. Kaar­ti­de nu­me­rat­sioon ula­tub 160ni, osad kaar­did on va­helt puu­du, kuid al­les on vä­ga suu­rest osast Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast. Need kaar­did on ol­nud Kol­ga mets­kon­na val­du­ses – kui mõi­sa­maad rii­gis­ta­ti ja mõi­sa met­sa­de koh­ta koos­ta­tud pa­be­ri­ma­jan­dus an­ti rii­gi­met­sa amet­ni­ke ka­su­tus­se. Sealt jõud­sid kaar­did Tar­tu Üli­koo­li met­san­du­se ka­teed­ris­se ja lõ­puks ER­Mi,“ kir­jel­das aja­loo­la­ne.

Ott Sand­ra­ku sõ­nul on te­gu si­su­li­selt mõi­sa ma­jan­dus­kaar­ti­de­ga, mi­da on aja jook­sul täien­da­tud: „Pä­ri­sor­jus lõ­pe­ta­ti Ees­tis 1819. aas­tal, ta­lu­po­jad said mõi­sa rent­ni­keks, maad krun­di­ti, lõ­puks ost­sid ta­lu­po­jad mõis­ni­kelt maa ära. Nei­le 1880. aas­tast pä­rit kaar­ti­de­le on kan­tud kü­la­des asu­nud krun­ti­de ja kõl­vi­ku­te ni­med, suu­ru­sed, met­sa­si­hid, ka kõik too­kord­sed hoo­ned. Esialg­selt on ko­ha­ni­med mär­gi­tud kaar­ti­de­le sak­sa kee­les, li­sa­tud on hil­jem ees­ti­keel­seid ko­ha­ni­me­sid ja mär­ku­si, au­to­reid on aas­ta­te jook­sul ol­nud mit­meid. In­fot on kaar­ti­del pal­ju ja osa­li­selt kri­bu­kir­jas, uu­ri­da tu­leks lau­sa luu­bi­ga.“

Ene Velströmi sõnul ongi luu­bi panek kogukonnaruumi kaartide paremaks uuri­mi­seks plaanis.

Ott Sand­rak kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Kol­ga ma­jo­raa­di kaar­did on ko­ha­li­ke­le ko­du-uu­ri­ja­te­le ja oma ko­du­ko­ha väärtustajatele ot­se­kui kul­laauk: „En­di­se Kol­ga ma­jo­raa­di teis­te­gi kü­la­de rah­vas võiks Rahvusarhiivist uurida, suu­ren­da­da ja näh­ta­va­le sea­da oma kü­la maa­de 19. sa­jan­di lõ­pus koos­ta­tud kaar­di ning miks mit­te kõr­va­le kü­la tä­na­päe­va­se kaar­di.“

Ta li­sas, et kau­ge­mas pers­pek­tii­vis võiks kok­ku pan­na Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na at­la­se, eel­tööd ju­ba te­hak­se. Se­da ideed on aru­ta­tud Sven-Olav Paa­ve­li, Kai­sa Lin­no ja teis­te Kuu­sa­lu val­la aja­loo­kon­ve­rent­si­de kor­ral­da­ja­te­ga.

Me­rear­heo­loog ja me­re­muu­seu­mi tea­dur, 40aas­ta­se tuuk­ris­taažiga Vel­lo Mäss kõ­ne­les se­mi­na­ril me­ren­du­sest me­re­kul­tuu­ri võt­mes – maa­deuu­ri­ja­test, me­re­kaar­ti­dest, Ees­ti põh­ja­ran­ni­ku me­re­tee­dest, ka Ju­min­da ohv­ri­te­roh­kest me­re­la­hin­gust ja Lok­sa lä­he­dal up­pu­nud lae­vast Karl Marx. Te­ma esi­ne­mist tut­vus­ta­me le­hes edas­pi­di.

Eelmine artikkelVeljo Tormise Virtuaalkeskusele koguti 468 eurot
Järgmine artikkelKuusalu valla teed pindab OÜ Warren Safety