Kuidas rahvamajadel läheb

612

Kuusalu vald on Ida-Harju omavalitsustest suurim ning kõige rohkem on ka rahva-, seltsi- või külamaju. Need on suuruselt, paiknemiselt ja kasutajate poolest väga erinevad – alates Kõnnu külamajast oma pisikeste ruumidega ning lõpetades ELi ja Eesti riigi toel korda tehtud Kuusalu, Pärispea, Leesi rahvamajadega. Taastatud Kolgaküla rahvamajast rääkimata.

Valla vabaühenduste ümarlauas tuli jutuks nende hoonete kasutus ja kohalike inimeste aktiivsus. Viinistu külavanem kurtis, et küla on jäänud tühjaks, paljud käivad kaugemal tööl ja maakoju tulevad nädalavahetuseks, pole aega külaüritustest osa võtta.

Lohutavalt mõjus valla munitsipaalvara spetsialisti mõtteavaldus – rahvamajad ja nende kasutamine ei pea olema ühesugune. Kui külapeol on kaheksa inimest, siis olgu – peaasi, et kõigil soovijatel oleks koht ja võimalus, kus kokku saada.

Kuusalu vald on meie piirkonnas ainus, kus valla kultuuritöö on täielikult antud lepingutega vabaühenduste korraldada. Sõnumitooja võtab endale ülesandeks kajastada laiemalt rahvamajade eestvedajate kogemusi haldusvariantidest ja töökorraldusest, teha lugude sari ja käia Anija, Kuusalu, Raasiku valla rahvamajades.

Eelmine artikkelKulli külas põles saun
Järgmine artikkelAvapidu tõi Kolga Rahva Majja palju külalisi