Meie Euroopas vananeme!

759

Oleme jõudnud uude ajastusse: teaduse, tehnika, elektroonika ja infotehnoloogia ajastusse. Edasiminek teaduse ja tehnika arengus ning samuti majanduses ja poliitilises elus on kaasa toonud varem mõeldamatud muutused, mis meie ees praegu seisavad, tehes kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kuuldavaks küsimuse:

Quo vadis Euroopa?

Euroopa suurim Eakate Kodanike Liit vastab sellele küsimusele kolmekordse jaatusega: jah areneva ühiskonna kujundamisele, isiklikule vastutusele ja solidaarsusele.

Raudsest eesriidest oli võimalik jagu saada tänu Euroopa, eriti Ida-Euroopa ja Baltimaade vankumatule vabadus­ihale. See avas tee Euroopa Liitu, kuhu praegu kuulub 27 liikmesriiki, mille tulemusel on poliitilised piirid langenud.

Demograafilised muutused on peaaegu kõigis  Euroopa riikides ühesugused. Euroopa on maailmas ainus manner, kus rahvaarv püsivalt väheneb; sündivuse langus kõigis Euroopa riikides on üpris märgatav. Tänu kestvale sisserändele teistest kultuuridest ja ka teistelt mandritelt rahvastiku koosseis muutub. Seetõttu on integratsiooniks vaja tohutuid pingutusi.

Euroopas on keskmine eluiga kõrge ja tõuseb igal aastal umbes kolme kuu võrra st., et me Euroopas vananeme.

Meie aja õigustatud nõuete hulka kuuluvad eri põlvkondade vajadusi arvestav keskkonna kujundamine, pensionäridele sobiv tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia võrgustik digitaalse lõhe ületamiseks.

Heameel on tõdeda, et oodatav eluiga on tõusnud tänu arstiteaduse arengule diagnoosimise ja ravi valdkonnas.

Tegevuse ühiskondlik suund peab olema, et on tagatud ligipääs tervishoiuteenustele taskukohase hinnaga, organiseeritud ja toetatud koduabi, surijate põetamise ja perekonnaliikmete abistamise laiendamine.

Kui võrrelda sotsiaalkindlustusmeetmeid nagu töötu abiraha, vanaduspensionid, tervisekindlustus ja arstiabi võimaldamine eri Euroopa riikides, siis võib täheldada märgatavaid erinevusi.

Seega peab Euroopa Liidu riikide erisugustes olukordades igaüks leidma nii majanduses kui ühiskonnas võimalusi, et solidaarsus ka tegelikkuses teoks saaks!
Solidaarsus on kõigi inimlike püüdluste keskmes.

Solidaarsust võiks määratleda nii: „Neid, kes paluvad midagi, sest nad ei suuda oma jõududega lahendust leida, tuleb aidata ja anda neile, mida nad vajavad, kõigi meie võimaluste piires.“

Euroopa majandus- ja rahanduspoliitika esmatähtis ülesanne on euro stabiilsus. Ainult tasakaalustatud majanduses on ruumi õiglasemale sotsiaalpoliitikale.
Eluea pikenemine ja sellega kaasnev vanemate inimeste arvu suurenemine on rikkus, mitte koorem.

Seetõttu peaksime tulevikus rääkima neljast või isegi viiest põlvkonnast koosnevast ühiskonnast, milles tunnustatakse iga põlvkonna eripära ja tähtsust.
Ajalugu õpetab meid kõiki:

„Kui ühiskonna aluseks on väärtuste süsteemil põhinev solidaarsus, saab põlvkondadevaheline võrdsus tegelikkuseks.“