Loksa gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajale ja treenerile AARNE IDAVAINULE anti nädal tagasi Kuusalu valla aastapreemia.
AARNE IDAVAIN: „Loksa koolile oleks vaja jõusaali.”
Sügisel pälvis Aarne Idavain Harjumaa Aasta Õpetaja 2010 tiitli. Tema kandidatuuri esitanud Loksa gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin ütles, et valik oli iseenesestmõistetav – koolipere kogunemistel on Aarne Idavain saanud õpilastelt alati pikima aplausi.
Ta on rahulik ja lihtne, suhtleb meiega nagu omasugustega, ei nõua teietamist, selline normaalne, kommenteerivad õpilased.
Aarne Idavain muheleb: „Osad ütlevad jah „sina”, mina ennast kõrgele ei tõsta, koos ju teeme.”
Iga päev pärast tunde on Loksa kooli võimla rahvast täis. Ametlikult nimetatakse seda spordiringiks. Käib, kes soovib bussi oodates palli mängida või sportides sõpradega koos olla. Tavaliselt toksitakse võrk- ja korvpalli, teinekord tehakse jalgpalli. Samaaegselt harjutab treener noortega individuaalselt – saali ühes nurgas tõugatakse kuuli, teises hüpatakse teivast jne.
Loksa kool premeeris aasta õpetajat 5000 krooniga, lisatingimus oli, et selle peab kulutama koolituseks. Aarne Idavain valis kehalise kasvatuse õpetajate rahvusvahelise koolituse, mis tuleb augustis Rakveres.
Kuusalu valla aastapreemia on samuti 5000 krooni. See kulub transpordi peale, et käia võistlustel, arvab treener. Tema käe all treenib Eesti mitmekordne noortemeister ja koondise liige, omavanuste seas mullu kümnevõistluse Eesti rekordi teinud Taavi Tšernjavski, Loksa gümnaasiumi 9.a klassi õpilane.
Teivashüpet harjutab noormees Tallinnas Kolgaküla juurtega treeneri Art Arvisto juures Erki Noole Kergejõustikukoolis, need kulud katab Tšernjavski pere ja ka treener.
Nädal tagasi sai Taavi Tšernjavski Tallinnas Balti matšil mitmevõistluses A-klassis teise koha. Treener nimetab seda rõõmsaks üllatuseks, sest tema õpilane on nüüd uues vanuseklassis ja seal üks nooremaid.
„Et treenida Eesti meistrit, tuleb teadmiste pagasit täiendada, otsida juurde teoreetilist osa. Taavi on tubli ja sihikindel, areneb jõudsalt,” lausub treener.
Nii tema kui ka Taavi Tšernjavski elavad Kolgakülas. Aarne Idavainu tõi spordi juurde 60ndate aastate lõpupoole praeguse õpilase vanaisa, kunagine tippsuusataja ja Kuusalu valla aukodanik Heino Tšernjavski.
„Olin 6. või 7. klassis, kui hakkasime Tšernjavski juures käima suusatrennis ja jooksmas. Meid oli Kolgakülas hulk poisse, ehitasime tema juhendamisel suusabaasi, 1968. aastal valmis esimene ja aasta-paar hiljem ka teine korrus. Kui Loksa keskkooli lõpetasin, soovitati minna matemaatikat õppima, aga valisin kehakultuuri. Lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1974. aastal. Siis olin aasta nõukogude sõjaväes, kõrgharidusega kehalise kasvatuse õpetajatel oli lühem aeg. 1976. aastal hakkasin tööle Harju rajooni laste ja noorte spordikooli Loksa osakonnas Kolgaküla baasi suusatreenerina,” jutustab Aarne Idavain.
Trennis käisid Loksa kooli noored, kolhoosi buss viis nad pärast tunde Kolgakülla ja tõi Loksale tagasi. Treeniti neljas grupis, kaks oli edasijõudnutele ja kaks algajatele. Kui Eesti riik taasiseseisvus, spordikool likvideeriti. Loksa keskkooli endine direktor, nüüd samuti Kolgaküla elanik Vello Sats kutsus Aarne Idavainu kooli spordiringi juhendajaks. Kehalise kasvatuse õpetaja koha sai 1995. aastal.
Sellest õppeaastast on Loksal eesti ja vene kool ühinenud, kuid kehalise kasvatuse õpetajaid on endiselt kaks, tüdrukuid õpetab Pille Plakk Kuusalust.
Koormus on kasvanud, et jõuaks kõigiga tunde teha, on osade klasside õpilased kehalises kasvatuses liidetud.
Aarne Idavain kiidab Loksa õpilaste pallimänguhuvi, eriti meeldib võrkpall. Muret tekitab kooli spordisaali kehv olukord, põrand hakkab ära vajuma, seintelt koorub krohvi, aknad lasevad tuult läbi. Samas spordivarustus on hea ja seda ka kooli tippsportlaste jaoks – vene koolist saadi sügisel palju vahendeid juurde. Puudub aga jõusaal.
Aarne Idavain on jätkuvalt tegev ka Kolgaküla suusabaasis. Ta kuulub MTÜ SK Rada juhatusse ning hooldab koos selle juhi Helges Mändmetsaga suusaradu. Kolgakülas on ka 1,5kilomeetrine valgustatud rada.
„Rahvast võiks käia rohkem, raha me ei küsi, vaja ainult kohale tulla,” kutsub aasta õpetaja.
