Vedaja jääb samaks, kuid segaolmejäätmete äravedu kallineb.
MTÜ Jäätmehalduskeskus ja AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) esindajad sõlmisid 7. veebruaril lepingu, millega anti EKT-le korraldatud jäätmeveo ainuõigus Raasiku ja Jõelähtme vallas. See tähendab, et järgmisel kolmel aastal tegeleb Raasiku ja Jõelähtme vallas prügiveoga sama ettevõte, kes seni, kuid uue hinnakirja alusel – hinnad selgusid sügisel läbiviidud riigihankega. Riigihankes osales veel AS Ragn-Sells, kuid võitis soodsamaid hindu pakkunud EKT.
Uue hankelepingu alusel algab korraldatud jäätmevedu Raasiku vallas 1. märtsist. Elanike jaoks tähendab see segaolmejäätmete äraveo kallinemist. Hinnad on kõrgemad nii mullu sügiseni kehtinud korraldatud jäätmeveo ajal kehtinud prügiveohindadest kui ka sügisest vabaturutingimustes EKT kehtestatud hinnakirjast.
„Segamini visatud jäätmete äraveokulude tõus võib olla põhjustatud nii jäätmete ümbertöötlemise kulude kasvust kui sellest, et keeldume lepinguperioodil hinna tõstmisest. Järgmisel kolmel aastal vähemalt veoettevõtte soovil hind ei tõuse,“ ütles Jäätmehalduskeskuse tegevjuht Tõnu Tuppits.
Kuni 10kilogrammise jäätmekoti äraandmine, mis praeguste vabaturuhindadega maksab Raasiku vallas 1,04 eurot, hakkab märtsist maksma 1,62 eurot. 80liitrise konteineri tühjenduse eest tuleb edaspidi maksta 1,30 eurot senise 83 sendi asemel, 140liitrise konteineri tühjenduse eest 2,27 eurot 1,45 euro asemel, 240liitrise konteineri tühjenduskord hakkab maksma 3,88 eurot 2,50 euro asemel, 660liitrise konteineri tühjendamine 10,68 eurot 5,72 euro asemel, 800liitrise konteineri tühjendamine 12,94 eurot 6,94 euro asemel, 1100liitrise konteineri tühjendamine 17,78 eurot 9,54 euro asemel, 2500liitrise konteineri tühjendus 40,42 eurot 17,94 euro asemel ning 4500liitrise konteineri tühjendamine 72,74 eurot 46,82 euro asemel.
Peale segaolmejäätmete on edaspidi igalt kinnistult võimalus anda prügivedajale ära ka paberit, köögi- ja sööklajäätmeid, pakendeid, haljastusjäätmeid ning suurjäätmeid.
Tõnu Tuppits sõnas: „Varasem tasuta liigiti kogutud jäätmete äraveoteenus ei olnud elanike seas eriti populaarne. Nüüd on liigiti kogutud jäätmete äraveo hind 10-20 protsenti segaolmejäätmete veohinnast.“
Näiteks eraldi kogutud puhaste pakendijäätmete äraandmine maksab 10 protsenti sama suure segaolmejäätmete koguse üleandmise hinnast: „Kuna olmejäätmetest üle poole on pakendid, vähendab selle teenuse kasutamine prügiveoarveid oluliselt. Kellele sobib puhaste pakendijäätmete äraandmine senisel kombel avaliku tasuta kogumislahenduse kaudu, saavad seda jätkata.“
Jäätmehalduskeskuse juht lisas, et need, kes siiani andsid üle vaid segaolmejäätmeid, peaksid hakkama neid samuti sorteerima: „Minimaalselt tuleks segajäätmetest eraldi koguda biolagunevad jäätmed.“
Uue lepinguga kaob pikk tasuta tagurdamine kinnistule, kus prügiautol puudub ümberpööramise võimalus. Näiteks hakkab jäätmeveoki tagurdamine kliendi mahutini kuni 50 meetrit maksma 25 eurot kord.
„Piirame pikki, kohati sadu meetreid tagurdamist, et vältida otsasõite, samuti võivad tagurdamisele kulutatud lisaaja tõttu jääda samal päeval osa lihtsa ligipääsuga kinnistuid teenindamata,“ põhjendas Tõnu Tuppits.
Kui prügi jääb vedamata
Viimasel ajal on Sõnumitoojale taas palju kurdetud, et prügiauto ei tule õigel ajal või jätab mõne graafikujärgse veokorra vahele ning prügikonteinerid ajavad üle ääre.
Tõnu Tuppits vastas, et jäätmevedu võib graafikujärgsel päeval ära jääda, kui on takistatud konteinerile ligipääs kehvade teeolude tõttu, samuti mahuti puudumise, suure ületäitumise, sinna pandud valede jäätmete tõttu või mõnel muul vedajast sõltumata põhjusel. Prügiveo ärajäämist võivad põhjustada ka vedajapoolsed tehnilised rikked või töötajate haigestumised.
„Kui prügivedu jääb ära, saadetakse kliendile selle kohta umbes ühe tööpäeva jooksul teade. Kui prügivedu on ära jäänud ja põhjust ei ole teada antud, peaks inimene ise võtma e-kirja või telefoni teel ühendust Eesti Keskkonnateenuste klienditeenindusega. Kui põhjuseks on märgitud tühisõit ning lisatud on selgitus – näiteks libe tee või mahuti puudumine – peab klient tellima uue jäätmeveo, kui ei soovi oodata järgmist graafikujärgset vedu. Maksta tuleb nii tühisõidu kui ka uue veo eest,“ selgitas ta.
Tõnu Tuppits ütles veel, et uut vedu ei ole mõtet tellida, kui veo ära jäämise põhjustanud olukord ei ole muutunud, näiteks on tee endiselt pehme või on oksad teel: „Klienditeenindusest saab uurida iga kinnistu kohta teeolude parandamise võimalusi. Lagedal alal on abiks teekatendi servade märgistuspostid. Metsavahel peavad oksad olema lõigatud 4 meetri kõrguselt. Kui tee on pehme ja jääb selliseks kevadeni, tuleb kokku leppida uus jäätmete üleandmise koht, näiteks teeotsas või naabri juures.“
Kui vedu jääb ära prügifirma süül, peaks ettevõte teatama uuest veopäevast kohe, kui see on kindlaks määratud: „Enamasti püütakse prügi ära vedada järgmisel päeval, kuid võib juhtuda ka hiljem. Kui vedu on ettevõtte süül hilinenud üle seitsme päeva, viiakse konteinerivälised jäätmed ära tasuta, mahuti tühjendatakse tavapärase hinna eest.“