Märt­sist al­gab Raa­si­ku val­las taas kor­ral­da­tud jäät­me­ve­du

412

Ve­da­ja jääb sa­maks, kuid se­gaol­me­jäät­me­te ära­ve­du kal­li­neb.

MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus ja AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed (EKT) esin­da­jad sõl­mi­sid 7. veeb­rua­ril le­pin­gu, mil­le­ga an­ti EKT-le kor­ral­da­tud jäät­me­veo ai­nuõi­gus Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­las. See tä­hen­dab, et järg­mi­sel kol­mel aas­tal te­ge­leb Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­las prü­gi­veo­ga sa­ma et­te­võ­te, kes se­ni, kuid uue hin­na­kir­ja alu­sel – hin­nad sel­gu­sid sü­gi­sel lä­bi­vii­dud rii­gi­han­ke­ga. Rii­gi­han­kes osa­les veel AS Ragn-Sells, kuid või­tis sood­sa­maid hin­du pak­ku­nud EKT.

Uue han­ke­le­pin­gu alu­sel al­gab kor­ral­da­tud jäät­me­ve­du Raa­si­ku val­las 1. märt­sist. Ela­ni­ke jaoks tä­hen­dab see se­gaol­me­jäät­me­te ära­veo kal­li­ne­mist. Hin­nad on kõr­ge­mad nii mul­lu sü­gi­se­ni keh­ti­nud kor­ral­da­tud jäät­me­veo ajal keh­ti­nud prü­gi­veo­hin­da­dest kui ka sü­gi­sest va­ba­tu­ru­tin­gi­mus­tes EKT keh­tes­ta­tud hin­na­kir­jast.

„Se­ga­mi­ni vi­sa­tud jäät­me­te ära­veo­ku­lu­de tõus võib ol­la põh­jus­ta­tud nii jäät­me­te üm­ber­tööt­le­mi­se ku­lu­de kas­vust kui sel­lest, et keel­du­me le­pin­gu­pe­rioo­dil hin­na tõst­mi­sest. Järg­mi­sel kol­mel aas­tal vä­he­malt veoet­te­võt­te soo­vil hind ei tõu­se,“ üt­les Jäät­me­hal­dus­kes­ku­se te­gev­juht Tõ­nu Tup­pits.

Ku­ni 10ki­log­ram­mi­se jäät­me­ko­ti äraand­mi­ne, mis prae­gus­te va­ba­tu­ru­hin­da­de­ga mak­sab Raa­si­ku val­las 1,04 eu­rot, hak­kab märt­sist maks­ma 1,62 eu­rot. 80liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­du­se eest tu­leb edas­pi­di maks­ta 1,30 eu­rot se­ni­se 83 sen­di ase­mel, 140liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­du­se eest 2,27 eu­rot 1,45 eu­ro ase­mel, 240liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­dus­kord hak­kab mak­s­ma 3,88 eu­rot 2,50 eu­ro ase­mel, 660liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne 10,68 eu­rot 5,72 eu­ro ase­mel, 800liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne 12,94 eu­rot 6,94 eu­ro ase­mel, 1100liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne 17,78 eu­rot 9,54 eu­ro ase­mel, 2500liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­dus 40,42 eu­rot 17,94 eu­ro ase­mel ning 4500liit­ri­se kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne 72,74 eu­rot 46,82 eu­ro ase­mel.
Pea­le se­gaol­me­jäät­me­te on edas­pi­di igalt kin­nis­tult või­ma­lus an­da prü­gi­ve­da­ja­le ära ka pa­be­rit, köö­gi- ja söök­la­jäät­meid, pa­ken­deid, hal­jas­tus­jäät­meid ning suur­jäät­meid.

Tõ­nu Tup­pits sõ­nas: „Va­ra­sem ta­su­ta lii­gi­ti ko­gu­tud jäät­me­te ära­veo­tee­nus ei ol­nud ela­ni­ke seas eri­ti po­pu­laar­ne. Nüüd on lii­gi­ti ko­gu­tud jäät­me­te ära­veo hind 10-20 prot­sen­ti se­gaol­me­jäät­me­te veo­hin­nast.“

Näi­teks eral­di ko­gu­tud pu­has­te pa­ken­di­jäät­me­te ära­and­mi­ne mak­sab 10 prot­sen­ti sama suu­re se­gaol­me­jäät­me­te ko­gu­se üleand­mi­se hin­nast: „Ku­na ol­me­jäät­me­test üle poo­le on pa­ken­did, vä­hen­dab sel­le tee­nu­se ka­su­ta­mi­ne prü­gi­veoar­veid olu­li­selt. Kel­le­le so­bib pu­has­te pa­ken­di­jäät­me­te äraand­mi­ne se­ni­sel kom­bel ava­li­ku ta­su­ta ko­gu­mis­la­hen­du­se kau­du, saa­vad se­da jät­ka­ta.“

Jäät­me­hal­dus­kes­ku­se juht li­sas, et need, kes siia­ni and­sid üle vaid se­gaol­me­jäät­meid, peak­sid hak­ka­ma neid sa­mu­ti sor­tee­ri­ma: „Mi­ni­maal­selt tu­leks segajäätmetest eral­di ko­gu­da bio­la­gu­ne­vad jäät­med.“

Uue le­pin­gu­ga kaob pikk ta­su­ta ta­gur­da­mi­ne kin­nis­tu­le, kus prü­giau­tol puu­dub üm­ber­pöö­ra­mi­se või­ma­lus. Näi­teks hak­kab jäät­me­veo­ki ta­gur­da­mi­ne klien­di ma­hu­ti­ni ku­ni 50 meet­rit maks­ma 25 eu­rot kord.

„Pii­ra­me pik­ki, ko­ha­ti sa­du meet­reid ta­gur­da­mist, et väl­ti­da ot­sa­sõi­te, sa­mu­ti või­vad ta­gur­da­mi­se­le ku­lu­ta­tud li­saa­ja tõt­tu jää­da sa­mal päe­val osa liht­sa li­gi­pää­su­ga kin­nis­tuid tee­nin­da­ma­ta,“ põh­jen­das Tõ­nu Tup­pits.

Kui prü­gi jääb ve­da­ma­ta
Vii­ma­sel ajal on Sõ­nu­mi­too­ja­le taas pal­ju kur­de­tud, et prü­giau­to ei tu­le õi­gel ajal või jä­tab mõ­ne graa­fi­ku­järg­se veo­kor­ra va­he­le ning prü­gi­kon­tei­ne­rid aja­vad üle ää­re.

Tõ­nu Tup­pits vas­tas, et jäät­me­ve­du võib graa­fi­ku­järg­sel päe­val ära jää­da, kui on ta­kis­ta­tud kon­tei­ne­ri­le li­gi­pääs keh­va­de teeo­lu­de tõt­tu, sa­mu­ti ma­hu­ti puu­du­mi­se, suu­re üle­täi­tu­mi­se, sin­na pan­dud va­le­de jäät­me­te tõt­tu või mõ­nel muul ve­da­jast sõl­tu­ma­ta põh­ju­sel. Prü­gi­veo ära­jää­mist või­vad põh­jus­ta­da ka ve­da­ja­pool­sed teh­ni­li­sed rik­ked või töö­ta­ja­te hai­ges­tu­mi­sed.

„Kui prü­gi­ve­du jääb ära, saa­de­tak­se klien­di­le sel­le koh­ta um­bes ühe töö­päe­va jook­sul tea­de. Kui prü­gi­ve­du on ära jää­nud ja põh­just ei ole tea­da an­tud, peaks ini­me­ne ise võt­ma e-kir­ja või te­le­fo­ni teel ühen­dust Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te klien­di­tee­nin­du­se­ga.  Kui põh­ju­seks on mär­gi­tud tü­hi­sõit ning li­sa­tud on sel­gi­tus – näi­teks li­be tee või ma­hu­ti puu­du­mi­ne – peab klient tel­li­ma uue jäät­me­veo, kui ei soo­vi oo­da­ta järg­mist graa­fi­ku­järg­set ve­du. Maks­ta tu­leb nii tü­hi­sõi­du kui ka uue veo eest,“ sel­gi­tas ta.

Tõ­nu Tup­pits üt­les veel, et uut ve­du ei ole mõ­tet tel­li­da, kui veo ära jää­mi­se põh­jus­ta­nud olu­kord ei ole muu­tu­nud, näi­teks on tee en­di­selt peh­me või on ok­sad teel: „Klien­di­tee­nin­du­sest saab uu­ri­da iga kin­nis­tu koh­ta teeo­lu­de pa­ran­da­mi­se või­ma­lu­si. La­ge­dal alal on abiks tee­ka­ten­di ser­va­de mär­gis­tus­pos­tid. Met­sa­va­hel pea­vad ok­sad ole­ma lõi­ga­tud 4 meet­ri kõr­gu­selt. Kui tee on peh­me ja jääb sel­li­seks ke­va­de­ni, tu­leb kok­ku lep­pi­da uus jäät­me­te üleand­mi­se koht, näi­teks teeot­sas või naab­ri juu­res.“  

Kui ve­du jääb ära prü­gi­fir­ma süül, peaks et­te­võ­te tea­ta­ma uuest veo­päe­vast ko­he, kui see on kind­laks mää­ra­tud: „Ena­mas­ti püü­tak­se prü­gi ära ve­da­da järg­mi­sel päe­val, kuid võib juh­tu­da ka hil­jem. Kui ve­du on et­te­võt­te süül hi­li­ne­nud üle seits­me päe­va, viiak­se kon­tei­ne­ri­vä­li­sed jäät­med ära ta­su­ta, ma­hu­ti tüh­jen­da­tak­se ta­va­pä­ra­se hin­na eest.“