MARIANNE LOIK Härmast aitas avada Baltimaade esimest papagoikeskust

2681
MARIANNE LOIK ja tema aara FIONA käivad fotosessioonidel ning firmapidudel. Foto Andre Altjõe

Raasiku valla Härma külavanem MARIANNE LOIK kasvatab kodus kahte aarat, keda on Eestis vaid ligi kümme.

Härma külavanem Marianne Loik on pidanud aarasid ligi aasta. Eksootilise papagoiliigi esindajaid on tal kodus kaks – Shrek ja Fiona. Eesti, vene ja inglise keelt kõnelevad linnud soetas ta lotoga võidetud raha eest, on käinud nendega fotosessioonidel, firmapidudel ja näitustel. Möödunud nädalal avas ta koos linnutreenerist sõbranna Katarina Brightiga Märjamaal Konuvere külas Baltimaade esimese papagoikeskuse.
Katarina Brighti kodukohas avatud keskuses valmib edaspidi teemapark, linnuhotell, hakkavad toimuma koolitused ning saab linde kohapeal vaadata.
Neljapäeval, 21. mail avas keskus uksed suure peoga, sellele eelnes pikk ettevalmistusperiood, kus tuli sageli Konuverre sõita. Marianne Loik organiseeris peole sponsorid ja esinejad, aitas jõu ja nõuga. Papagoihuvilisi rõõmustasid Raasiku linetantsijad ning tantsutrupp Carisma Pikaverest. Õlut ja kalja pakkus Raasiku õlletehas. Õhtut juhtis Mart Sander, pidulisi kostitati suupistete ja tordiga, lasti ilutulestikku, pakuti kopterisõitu, õnneloosi ning õhtu lõpetas disko.
Marianne Loik kirjeldas, et ettevalmistustöid oli väga põnev teha ning ürituste korraldamine pole talle võõras: „Enne pidu tuli mõelda paljudele pisidetailidele, valida aksessuaare, pilte seintele ja muud pudi-padi.”
Papagoikeskuse perenaine Katarina Bright ja Marianne Loik on head sõbrannad. Nad said tuttavaks, kuna mõlemad kasvatavad linde. Katarinal on Aafrika hallpapagoi, kes on esinenud tele- ja raadiosaadetes ning on Eesti linnumaailma niiöelda staar. Mariannel on viirpapagoid ning isane ja emane aara.
Marianne Loik: „Minul olid aarad pool aastat varem ning kui Katarina soovis ka endale ühe võtta, andsin talle nõu ja sobivat lindu otsida. Aaradega pole sugugi kerge, neid tuleb treenida ning keerulised on pisiasjad küünte viilimisest trakside selgapanekuni.”
Härma külavanemast sai aarade perenaine ligi aasta tagasi, kui ta ostis endale linnupaari: „Mu elu suurim unistus oli saada aarad. Elasin ajutiselt USAs ning seal oli pererahval aara, kes oli üsna tige. Sain aga temaga palju tegeleda ning kui koju tagasi tulin, hakkasin ka endale linde otsima.”
Lindude ostmiseks raha võitis ta lotoga: „Ostsin Summi pileti ning pääsesin telesaatesse. Seal võitsin 3000 eurot, millest piisas täpselt kahe aara jaoks. Kuigi plaanisin võtta esialgu ühe linnu, soovitati võtta kaks, kes olid koos kasvanud.”
Kuna aarasid kõigile ei müüda, tuli tal müüjatele selgitada, kirjeldada oma kogemusi lindudega ning näidata fotosid, kus on koos aaradega.
Linnud on saanud ka meedia tähelepanu, möödunud aastal esines Marianne Loik nendega „Telerahva” saates, kevadel osales heategevusprojektis „Minu unistuste päev”, mis pakkus vähihaigele tüdrukule võimalust näha aarasid. Oma hoolealustega on Marianne Loik käinud ka näitustel ja messidel – üks kord on saanud tema aara linnukategoorias ka auhinna.
Marianne Loik kirjeldas, et aaradega tegelemine on suur töö: „Kord oleks ühest linnust äärepealt ilma jäänud. Harjutasin õues vabalendu ning lind lendas Härma küla metsa, kus ta oli kaks ööpäeva ligi nullkraadises jaheduses. Õnneks läks kõik hästi, saime aara kätte kõrge puu otsast ning tõime ta korvtõstukiga maale tagasi.”
Oma linde kutsub ta imelisteks aaradeks: „Nad pakuvad mulle palju rõõmu ja uusi võimalusi.“