Ettevõtte tootmistsehh ja ladu töötavad Kuusalu vallas Kiius augustist 2011.
Kiiu töökoja territooriumil endise kombainikuuri madalamas osas toimetab teist aastat Soome omanikule kuuluv mööblitootja MainerPlus. Ettevõte asutati Eestis 2010. aastal, kontor asub Tallinnas.
Kiiu tehase juhataja Taavi Jõesar räägib, et enne oli omanikul samalaadne tootmine Soomes, kuid väiksemas mahus. Eestis hakati otsima sobivat kohta, käidi mitmel pool Tallinna ümbruses ning ka Rapla kandis. Otsiti hoonet, mis oleks piisavalt suur, et seda saaks lihtsalt kütta ning asukoht oleks arengutasemelt üle keskmise.
„Kuusalu vald ja Kiiu sobisid oma infrastruktuuriga. Kui tulime siia vaatama, hakkas kohe meeldima, väga eluterve suhtumine ja hea vastuvõtt oli. Siinsete teiste ettevõtete inimestega saame hästi läbi,“ kõneles ta.
Kiiu tsehhi osteti moodsad, arvutiga juhitavad puufrees- ja saagpingid. Tehase 15st töötajast neli tulevad Tallinnast, teised on kohalikud ning kohapealse väljaõppega.
Tooraine ehk valdavalt puitlaast-, melamiin-, MDF- ja laminaatplaadid tuuakse kohale Soomest, Sloveeniast, Lätist ja mitmelt poolt mujalt. Kiius lõigatakse neist välja ja komplekteeritakse köögimööbli karkassid, uksed, tööpinnad.
Valmistoodang läheb suuremalt jaolt Soome korporatsioonile Veljeksed Nuutinen, mille kaubamärk on Olive. Nende põhitegevus on ehitus. Kiiu köögimööbel pannakse näiteks uutesse sotsiaalmajadesse.
Seoses sellega on MainerPlus tootmismahud ja -tempo seotud tellija vajadustega – keskmiselt valmistatakse ühes nädalas sadakond köögimööblit, see tähendab, et tehakse umbes 10 000 detaili. On ka ette tulnud olukordi, kus tehakse 500-600 komplekti kuus.
Taavi Jõesar: „Oleme töötanud ka kolmes vahetuses, tööpingid olid kasutuses ööpäevaringselt. Selliste eriliste olukordade puhul kasutame lisatööjõudu, on oskustöölisi, kes tulevad Tartust ja mujalt appi. Aasta algus on praegu vaiksem, aga kahes vahetuses oleme tootnud päris sageli.“
Just pingelised olukorrad ja ranged graafikud on need, mis panevad töömehed proovile. Kes pole piisavalt paindlik või valmis end kokku võtma, läheb otsima kergemat töökohta.
„Mujal maailmas on elu ehitatud trahvidele, kui tellija soovib, peab toodangu õigeks ajaks ja vajalikus koguses valmis saama,“ lausub tootmisjuht.
Ta lisab, et palk makstakse välja õigeaegselt, see on kellaajaliselt paigas: „Töötasu on Eesti keskmine, mis selle töö eest on võimalik saada. Sõltub töötajast, mida rohkem jõuab kvaliteetselt toota, seda paremini teenib.“
Tööjoonised saadetakse interneti vahendusel, oskajad töölised programmeerivad tööpinke nende järgi ise. Erilisema viimistlusega mööbel läheb otse uutesse majadesse, tüüpmööbel pannakse kokku Olive spetsiaalses vabrikus.
Küsimusele, kas ka kohalikud elanikud võiksid Kiiu tsehhist endale köögimööblit tellida, vastab Taavi Jõesar, et rääkima võib ikka tulla: „Eestis on kuni nelisada köögimööblitootjat, meie ei taha nendega konkureerida, sest üle lahe on tellimus niigi suur. Aga kui väga vaja, võime aidata, oleme mõnele kohalikule kapiuksi puurinud. Saame vastu tulla siis, kui oma tootmises tekib vahe ja töömeestel on aega. Köögimööbel on ju valdavalt standartne. Oleme teinud ka laudu-toole.“
Seoses kohalike elanikega on MainerPlusil ka oma mure – ettevõtte poolehektariline maa-ala koos tsehhiga on piiramata, Kiiu kortermajade inimesed kõnnivad bussipeatusesse ja sealt tagasi otse läbi töökoja õue, rada möödub ka mööblitsehhist.
Juhataja ütleb, et nemad keelama ei hakka, kuid oluline on tagada ohutus – kord päevas tuleb sinna suur rekka-auto, käib ka väiksemaid masinaid.
Kui valmib Töökoja põik 1,3 ja 5 kinnistute ühine detailplaneering, on kavas rajada eraldi sissesõidutee ja piirdeaiad.