MAAR­JA KÄES Jär­silt sai Noo­re Meist­ri ehi­tus­vii­mist­lu­se võist­lu­sel esi­ko­ha

Tal­lin­na Ehi­tus­koo­li õpi­la­ne MAAR­JA KÄES õpib ehi­tus­vii­mist­lu­se eria­lal tei­sel kur­su­sel.

„Sa­la­ja olin ala­ti taht­nud Noo­rel Meist­ril osa­le­da, aga ei ar­va­nud, et mul see või­ma­lus ava­neb. See oli mu esi­me­ne ehi­tus­vii­mist­lu­se võist­lus, kuid loo­dan, et mit­te vii­ma­ne,” üt­les 18aas­ta­ne Raa­si­ku val­la Jär­si kü­la ela­nik Maar­ja Käes, kes või­tis mai al­gu­ses üle-ees­ti­li­se kon­kur­si Noor Meis­ter ehi­tus­vii­mist­lu­se kut­se­meist­ri­võist­lu­se 14 kut­se­koo­li õpi­las­te hul­gas.
Maar­ja Käes rää­kis, et võist­lus­töö­ga tu­li te­ge­le­da Tal­lin­nas näi­tus­te mes­si­hal­lis ka­he päe­va jook­sul, va­he­peal võis ju­hen­da­ja­ga nõu pi­da­da. Ehi­tus­vii­mist­lu­se võist­le­ja­te­le an­ti boks, see koos­nes ka­hest 130kraa­di­se nur­ga all ühen­da­tud sei­nast, mil­le kal­lal tu­li ju­hen­di jär­gi töö­le asu­da. Hin­da­mi­se­le läk­sid nur­ga pah­tel­dus, ak­rüü­li­mi­ne, sei­na­le kin­ni­ta­tud uk­se vii­mist­le­mi­ne, ta­pee­ti­mi­ne, va­ba­ka­va ning vär­vi­har­moo­nia ka­vand.
Maar­ja Käes lau­sus, et võit tu­li tal­le ül­la­tu­se­na: „Ar­va­sin, et saan esi­kol­mi­kus­se, kuid nii head tu­le­must ei osa­nud oo­da­ta. Läk­sin võist­lu­se­le ene­se­kind­lalt, olen sel­leks koo­lis val­mis­tu­nud kaks kuud. Mind ju­hen­da­sid suu­re­pä­ra­sed õpe­ta­jad Mir­jam Jür­lau, Ter­je Jak­sen.”
Ta li­sas, et kon­ku­rents lä­heb Noo­re Meist­ri võist­lu­sel ai­na tu­ge­va­maks, ena­mik võist­le­jaid on kol­man­da kur­su­se õpi­la­sed, mõ­ned võist­le­vad mit­men­dat aas­tat jär­jest. Maar­ja Käes õpib Tal­lin­na Ehi­tus­koo­lis 2. kur­su­sel, kut­se­koo­li läks ta pä­rast Aru­kü­la põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­mist.
Kut­se­koolid said saa­ta iga­le ala­le võist­le­ma ühe õpi­la­se. Maar­ja Käes sõ­nas, et ta­va­li­selt on võist­lu­se­le pää­se­mi­seks koo­li­si­se­sed võist­lu­sed: „Mi­na koo­li­võist­lu­sel te­ge­li­kult ei osa­le­nud. Olin va­ru­va­riant, ku­na õpi­la­ne, kes pi­di mi­ne­ma, hüp­pas alt ära. Kui mul­le või­ma­lust pa­ku­ti, olin rõõ­mu­ga nõus.”
Ot­su­se min­na õp­pi­ma ehi­tus­vii­mist­lust te­gi Maar­ja Käes põ­hi­koo­li 8. klas­sis: „Eria­la­ga tut­vu­des tek­kis soe tun­ne, tead­sin, et see so­bib mul­le. Vii­mist­lus on ta­suv töö ning tu­leb ka­suks ka iga­päe­vae­lus.”
Õpin­gu­te al­gu­ses oli ta kin­del, et plaa­ti­mi­sest saab te­ma lem­mi­ko­sa ehi­tus­vii­mist­lu­ses: „Pä­rast võist­lu­si on ha­ka­nud roh­kem hu­vi pak­ku­ma ta­pee­ti­mi­ne. Se­da peab te­ge­ma häs­ti puh­talt ja täp­selt, sel­li­ne pu­si­mi­ne so­bib mul­le vä­ga.”
Iga­päe­vae­lus po­le ta oma os­ku­si vä­ga pal­ju proo­vi­le jõud­nud pan­na: „Su­gu­la­sed ja tut­ta­vad pa­ne­vad en­nast küll ju­ba jär­je­kor­da. Vä­lisp­rak­ti­kal olen saa­nud pal­ju töö­ko­ge­must ja os­ku­si prak­ti­see­ri­da, kuid pä­ri­selt ob­jek­til töö­ta­mi­ne võib pal­jud es­malt ära hir­mu­ta­da, nii ka mind. Sa­mas õpe­tab see kõi­ge roh­kem.”
Vii­mist­le­ja­na peab ta olu­li­seks täp­sust, töö tel­li­jalt oo­tab ins­pi­rat­sioo­ni: „Siis­ki pean ole­ma val­mis ka ise la­hen­du­si pak­ku­ma ning tööd te­hes soo­vin an­da ala­ti en­dast pa­ri­ma, ta­han, et mu os­ku­sed olek­sid lih­vi­tud ja ta­se­mel.”
Ehi­tus­vii­mist­le­jaks õp­pi­ma asu­des oli Maar­ja Käes ül­la­tu­nud, et pal­jud tüd­ru­kud on tei­nud sa­ma ot­su­se: „Prae­gu on meil klas­sis pois­se ja tüd­ru­kuid poo­leks. Mui­du­gi on la­he vaa­da­ta neid, kes imes­ta­vad, kui kuu­le­vad, mil­le­ga te­ge­len. Tu­leb te­ha aga se­da, mis muu­dab õn­ne­li­kuks.”
Pä­rast koo­li lõ­pe­ta­mist plaa­nib ta rei­si­da või õp­pi­da au­to­maal­ri os­ku­si: „Väik­se­na taht­sin saa­da näit­le­jaks, nüüd olen kin­del, et vii­mist­lus jääb olu­li­seks osaks mu elust. Sa­mas on ha­ka­nud hu­vi pak­ku­ma baar­me­ni amet, kuid noo­re­le ise­loo­mu­li­kult hu­vi­ta­vad mind veel vä­ga pal­jud as­jad.”
Va­bal ajal män­gib Maar­ja Käes Aru­kü­las saa­li­ho­kit Aren­cul­le nais­kon­nas ning käib sport­li­ku va­ba­võit­lu­se tren­nis.