Loksa linna tervisekeskusele plaanitakse arengukava järgi filiaali Võsule.
Loksa volikogu kinnitas eelmisel neljapäeval 13 poolt ja ühe vastuhäälega Loksa linna esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustavad Loksa linn, Kuusalu valla põhjaosa ning Vihula valla Võsu piirkond. Kuusalu vallast on piirkonda arvatud Kolga ja endise Loksa valla külad.
Piirkonna keskus asub arengukava järgi Loksal Posti tänav 29 endises haiglahoones, mis kuulub Ida-Tallinna Keskhaiglale – allkorrusel on kolme perearsti vastuvõturuumid. Teine tegevuskoht on Võsul Mere tänav 63a, kus asuvad Vihula valla perearsti tööruumid.
Linnapea Värner Lootsmann selgitas volikogu istungil – arengukava on vaja selleks, et taotleda Euroopa Liidu fondidest toetusraha tervisekeskuse rekonstrueerimiseks. Arengukava on koostanud linnavalitsuse tellimusel firma Civitta, Loksa linn tasub koostajale 3400 eurot.
Loksa volikogu otsus üllata Kuusalu vallajuhte. Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles Sõnumitoojale, et Kuusalu vallal oli kaalumisel koostada arengukava ühiselt Loksa linnaga, Kuusalu tervisekeskus oleks muutunud Loksa tervisekeskuse filiaaliks. Järgnema pidi tasuvusuuring, et esitada rahataotlus tervisekeskuse kordategemiseks. Üksi taotleda oleks keeruline, kuna Kuusalu perearstikeskuses pole piisavalt spetsialiste ja klientide nimistu on väike. Teemat arutati Kuusalu tervisekeskuses augustis ja oktoobris.
Eestis renoveeritakse 8 aasta jooksul 113,6 miljoni euro eest vähemalt 35 tervisekeskust. Harjumaal koos Tallinnaga plaanitakse toetada 4 projekti. Taotlusi saab esitada 2016 veebruaris.
Kuusalu vallavanem rääkis, et hiljuti helistas Loksa linnapea tervisekeskuse arengukava asjus: „Vastasin, et hakkame vallavalitsuse ja volikogu liikmetega arutama koostöö tegemist Loksa linnaga ja palusin saata ettepanek kirjalikult, ent kirja ei tulnud, meile edastati arengukava. Abivallavanem kirjutas linnavalitsusele, et arengukava vajaks kohendamist, oleme seisukohal, et filiaal oleks Kuusalus. Lisasime, et oleme valmis tasuma poole arengukava ja ka rahataotluse koostamise kuludest. Loksa linnavalitsuselt tuli vastus, et arengukava on heaks kiitnud linnavalitsus ja suunanud volikogule, meile saadeti see vaid tutvumiseks.“
Kuusalu abivallavanem Aare Ets: „Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on koostanud esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajadustest lähtuvalt optimaalse mudeli. Selle järgi peaks Eestis olema 54 esmatasandi tervishoiukeskust, pluss 61 filiaali, Loksat ja Kuusalut nähakse uuringus koos. Seega võiks isegi küsida, kas Loksa koos Vihulaga on üldse abikõlbulik.“
Loksa tervisekeskuse arengukavas on laused, et RAKE uuringu järgi on Loksa linna esmatasandi tervisekeskus planeeritud teenindama kogu Kuusalu valda, aga arengukavas Loksa tervisekeskuse laienemist Kuusalu valla ulatuses ei kavandata, sest selle kohta puuduvad kokkulepped: „Arendajad ei välista, et tulevikus liidetakse Kuusalu alev ja selle lähipiirkonnad Loksa linna tervisekeskusega. RAKE andmetel oli 2011. aastal Loksa linnas ja Kuusalu vallas vajadus 6 perearsti ja 10 pereõe järele. Rajatavasse Loksa esmatasandi tervisekeskusesse on plaanis koondada Loksal tegutseva 3 perearsti ja Võsu perearsti nimistud.“
Sõnumitooja küsis Loksa linnapealt, miks ei kaasatud arengukava koostamisse Kuusalu vallavalitsust, ehkki eelkokkulepe Kuusalu valla juhtide sõnul oli. Kas arengukava on tehtud võimalikku Lahemaa valda silmas pidades – hiljuti teatas linnapea, et pooldab eelseisva haldusreformi käigus Lahemaa valla moodustamist: liita Loksa linn, Lahemaa rahvusparki jääv osa Kuusalu vallast ning Vihula vald.
Värner Lootsmann vastas, et see ei puuduta absoluutselt Lahemaa valda: „Kas renoveerimiseks üldse maale toetust antakse, võibolla Tallinna suured perearstikeskused võtavad need suured summad endale.“
Vihula vallavanem Annes Naan ei soovinud Loksa tervisekeskuse arengukava kommenteerida, kuna polnud sellega jõudnud tutvuda. Ta ütles, et läbirääkimisi ei ole arengukava koostamise asjus peetud: „Lääne-Viru omavalitsused tegid pikka ja põhjalikku eeltööd, et ühendada maakonna perearstikeskused Rakvere haiglaga ja taotleda ELi toetust ühiselt, kuid see ei realiseerunud.“
