Tallinna ringkonnakohus jättis 22. märtsil 2010 Harju maakohtu otsuse täiel määral jõusse. Leesi külaselts pidi kohtu määratud ulatuses tasuma mulle vee kinnikeeramisega tekitatud kahju ning korvama kohtukulud.
16. detsembri Sõnumitooja artiklis väljendasin lootust, et MTÜ Leesi Külaselts juhatuse liikmed mõistavad, et seltsi jaoks tekkinud kahju tulenes juhatuse liikmete tegevusest. Kohtuasjaga seotud kulusid ei peaks kaetama seltsi vahendite arvelt, vaid tuleks tasuda neil inimestel, kelle valed otsused viisid kahju tekkimiseni. See on korrektne ka seaduse järgi.
Kogu protsessi jooksul jõudis MTÜ Leesi külaseltsi juhatus aga teha veel otsuseid, mis suurendasid rahalist kahju. 2009. aasta sügisel anti minu vastu sisse ka omapoolne vastuhagi, mille jättis kohus rahuldamata.
Käesoleva aasta jaanuarikuise apellatsioonkaebuse sisse andmiseks kasutas selts juriidilist abi. Kõik see tähendab rahalisi väljaminekuid. Huvitav, kes kõik kahjud kannab.
Seltsi juhatuse tegevus kogu loos on olnud üsna ebaeetiline ning küüniline. Nimelt jäi MTÜ Leesi külaseltsi viieliikmeline juhatus 2009. aasta algul kurdiks minu palvetele veevarustus taastada ning probleem õigesti lahendada. Juhatus vastas sellesisulisele kirjale väga üleolevalt. Kui aga andsin asja kohtusse, esitasid kolm juhatuse liiget eesotsas jurist Katrin Veldiga avalduse juhatuse liikme kohalt lahkumiseks. Sellega püüti end ilmselt päästa tekkida võivate ebameeldivuste eest. Edasi nõustas Katrin Veldi „maha jäetud” Tiina Viirnast ja Are Ruusist koosnevat juhatust nö juriidiliselt.
Kuidas hinnata järgnevat? Kuni 26. oktoobri 2009 kohtuistungini tunnistas Are Ruus, et tema isiklikult langetas otsuse jätta Sulevi kinnistu veeta. Nii kirjutas ta sõna-sõnalt 3. jaanuaril 2009 politseile saadetud teatises. Juhatuse liikme ja Leesi külavanema meelekindlus lõppes aga 26. oktoobri kohtuistungil, kus Are Ruus teatas äkitselt, et ta sulges vee hoopis külaseltsi esindajana ja sellega otsekui veeretas endalt vastutuse.
Leesi Külaseltsi, kui Kuusalu valla poolt vee-ettevõtja õigused saanu majanduslikus tegevuses on aga palju arusaamatut. Arusaamatu oli käsitletava kohtuasja kaasa toonud 7000kroonise liitumistasu kehtestamine inimestele, kelle veetrassidega liitumiseks ei olnud MTÜ teinud sentigi kulutusi. Miks Are Ruus puurkaevu omanikuna vähemalt kuni 2008. aasta lõpuni maksis isiklikult kõikide tarbijate veega varustamiseks kulunud elektri eest? Miks, nagu 16. detsembri Sõnumitooja kirjutab, tegi poeomanik Are Ruus 2008. aasta detsembris toimunud avarii järel pumbamajas kõik ühendused omal kulul? Milleks siis vee tarbijatelt nõutakse 7000 krooni ühinemistasu, 12 krooni tarbitud vee kuupmeetri eest ja 25 krooni kuus abonenttasu?
Tolles „majapidamises” lihtsalt tundubki kõik olema segamini ja sassis. Are Ruus on andnud MTÜ-le rendile oma puurkaevu, selleta poleks kogu seltsi veemajandust. Rendilepingu osapooled on aga seega juhatuse liikmed Are Ruusi isikus, mis on mittetulundusühingute seaduse kohaselt lubamatu. Kuusalu vallalt taotletakse projektide jaoks vee-ettevõtja omaosaluse vahendeid, kuid vastavalt rendilepingule jääb kogu vara edaspidi puurkaevu omanikule. Nii pole ilmselt võimalik lõpuks aru saada ka sellest, kelle oma on projektide kaudu rahastamise abil saadud uus plekk-konteiner-pumbamaja, kelle omad veefiltrid ja pump.
Järsku seda taotletaksegi?
Üldkoosolek valis seltsile 2008. aastal revisjonikomisjoni. See organ on juhatuse abimees, juhtides tähelepanu puudustele ja parandamist vajavatele asjaoludele. Asjaajamise alaste küsimuste esitamine ja nõuanded aga selle valdkonnaga tegelevale juhatuse liikmele Tiina Viirnale ei meeldi. Nii otsustati 31. jaanuaril 2010 toimunud külaseltsi üldkoosolekul mind tagaselja revisjonikomisjonist välja heita. See oli üldse üks vägev koosolek, sest tagaselja heideti seltsist välja ka seltsi liige, kes samuti on küsimusi esitanud ja ettepanekuid teinud. Nüüd tahaksid asjaomased tolle koosoleku protokolli näha. Seda seadusest ja seltsi põhikirjast tulenevat õigust pole aga siiani võimaldatud kasutada. Kas asjaajamine peabki alati käima nö kolmandate isikute kaudu?
Ilmselt on olnud viga, et külaseltsi nime all tegutseb vee-ettevõtja, sest veega seotu võtab seltsi juhatuselt ära aja ja jõu muude asjadega tegelemiseks. Oleks ju otstarbekas, et ka külaselts võtaks midagi ette (võtaks kas või seisukoha) külas sagenenud sulitempude osas. Sulevi kinnistul on 2009. aastal toimunud asju, mida seal kunagi varem pole juhtunud. Nimelt katsuti suvel ust ja akent vigastades tungida majja, kuid see ettevõtmine jäi miskipärast pooleli. Kahel korral lülitati elektrikilbist välja vool, nii et ohus oli signalisatsiooni toide. Sügisel varastati krundilt hüdrofoorpump ja veefilter. 2. mail 2010 Leesile minnes avastasin, et on lõhutud minu maja välisukse klaas ning tekkinud augu kaudu on purustatud ja varastatud signalisatsioonisüsteemi juhtpaneel. Pole küll kuulda olnud, et kellegi teise vara oleks Leesil rünnakute alla sattunud, kuid üks küla ju kõik ja ka selts võiks turvalisuse küsimustega püüda tegeleda.
