Milleks meile internet?

2413
OLAV HARJO, internetiühenduse ekspert Topest OÜst

 OLAV HARJO, internetiühenduse ekspert Topest OÜst

TANEL TALVE, riigikogu maaelukomisjoni liige

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et riikides, kus rahvas   kasutab   kiiret   interneti­ühendust aktiivsemalt, on tänu sellele ka üldine areng kiirem ja vastavad riigid konkurentsivõimelisemad.
Miks siis on inimestele üldse kiiret interneti vaja ja milleks nad seda kasutavad? Lühikest ja ühest vastust on raske anda. Samamoodi võib ju ka küsida, milleks inimestel on vaja elektrit ning siis proovida kõik elektri kasutamise põhjused üles lugeda. Tihti ütlevad inimesed, et nad ei kasuta igapäevaselt internetti, nad saadavad ainult e-posti, loevad telefonist või arvutist uudiseid ning suhtlevad oma tuttavatega. See tegelikult väljendabki, et inimesed ei vaja internetti kui sellist, vaid neid teenuseid, mis neile Interneti teel kasutada antakse.
Kindlasti oskab igaüks ise paremini öelda, milleks tema või ta lapsed, vanemad või tuttavad internetti kasutavad. Uuringutest tuleb välja, et erineva vanuserühma inimesed kasutavad internetti pisut erinevalt, aga peamised kasutusvaldkonnad on sarnased. Need on uudiste lugemine, õppimine, pangatehingute tegemine, suhtlemine nii otse tuttavatega kui ka sotsiaalmeedias, ostmine interneti kaudu ja kodus töötamine.
Eraldi suur valdkond on meelelahutus ning seda eriti nooremate inimeste seas. Lisaks tavalisele digiTV-le, mis ka interneti vahendusel koju jõuab, on populaarsed erinevad muusika, video ja mängude teenused. Tänapäeval vist ei leia enam ühtegi noort inimest, kes midagi nendest igapäevaselt ei kasutaks.
Aga suhtlemine ja meelelahutus ei ole kaugeltki need ainsad põhjused, miks me kõik endale koju kiiret internetiühendust tahame. Need, kes on alles hiljuti oma maja ehitanud või renoveerinud, on kindlasti mõelnud selle peale, kuidas oma maja säästlikumaks ja turvalisemaks teha. Kõik need „targa maja“ ja turva lahendused toimivad internetiühenduse vahendusel ning lasevad kodu jälgida ja juhtida kõikjal, kus inimene ka ei viibiks. Aga on ka palju selliseid kodusid, kus lapsed on ammu suurde linna kolinud ning majja on jäänud ainult vanemad inimesed ning vahel on inimene ka päris üksi. Selleks, et inimene saaks ennast turvaliselt tunda ning ka teised pereliikmed ei peaks muretsema, on välja mõeldud mitmeid lahendusi, mis töötavad üle interneti. Lihtsamad saadavad lähedastele alarmi, kui päeva jooksul ei ole kordagi WC ust avatud, keerulisemad lasevad jälgida pidevalt inimese pulssi ning ka inimene ise saab vajaduse saata hädakutsungi. Lisaks kõigele näitab statistika,    et    kiiret    internetti võimaldava valguskaabli olemasolu majapidamises tõstab kõnealuse kinnisvara hinda.
Interneti tähtsusest ettevõtluse jaoks ei ole vist mõtet rääkida. Tänapäeval ei saa enam ükski ettevõte läbi ilma internetita. Aga ettevõtlus ei tähenda ainult kontorit või tehast. Väga paljud tegelevad igapäevase ettevõtlusega oma kodus. On selliseid tegemisi, kus on interneti vaja ainult arvete või aruannete saatmiseks. Aga on ka selliseid nagu arhitektid, muusikud, programmeerijad, raamatupidajad jne, kelle igapäevane töö sõltub otseselt kiirest internetiühendusest.
Eraldi omaette valdkond on haridus ja õppimine. On enesest mõistetav, et kõikides koolides on kiire interneti­ühendus ja head arvutid. Aga selleks, et oma koduseid koolitöid teha, on vaja interneti­ühendust ka koju. Tänapäeval käib väga suur osa õppimisest interneti kaudu ning e-õppe vormis on võimalik õppida ülikoolis praktiliselt kogu maailmas ilma seal füüsiliselt kohal käimata. Elukestev õpe toob koolituste ja õpingute juurde üha uusi inimesi, haritud ja õnnelik elanikkond on iga eduka riigi alus, seega on kvaliteetse ja taskukohase hinnaga internetiühenduse võimaldamine otseselt riigi huvides.
Paraku peab internet asendama maapiirkondades ka palju neid teenuseid, mis on maalt ära kolinud. Tänu efektiivsusprogrammide läbiviimisele on paljud teenindusettevõtted ja asutused vähendanud oluliselt teenuste pakkumisi maapiirkondades. On suletud postkontoreid, pangakontoreid, aga ka koole ja tervishoiuasutusi. Ka mitmed äriettevõtted on viimastel aastatel lõpetanud oma tegevuse maapiirkondades. Kuigi internet ei suuda kõike asendada, teeb see võimalikuks kasutada infoühiskonna uusi teenuseid (e-pangandus, e-riik, e-õpe, e-meditsiin, e-kaubandus, meelelahutus jms) ning selle kaudu tekib inimestel taas võimalus saada neid teenuseid oma kodukohas.
Aga tegelikult ei pea vaatama üldse nii kaugele. Väga olulised on kohalikud suhted. Lisaks inimestevahelistele suhetele on tähtsad ka suhted inimeste ja kohaliku omavalituse vahel. Ka siin saab internet aidata. Interneti abil saab suhtlust elaniku ja omavalitsuse vahel muuta palju avatumaks, lihtsamaks ja atraktiivsemaks. See suhtlus ei pea käima ainult omavalitsuse internetilehekülje kaudu, see võib olla palju huvitavam.
Näiteks on Soomes mitmes vallas loodud kohalik televisioon, kus räägitakse just valla sündmustest, inimestest ja ka probleemidest. Kuna mitmed saated on sellised, millesse saavad sekkuda ka valla elanikud, on need väga populaarsed. Samuti on seal mitmeid kohalikke internetiraadioid. Lisaks toimib suhtlus valla ja elanike vahel sotsiaalmeedia kanalite kaudu.
Interneti olulisust meie igapäevaelus on võimatu ülehinnata. Seda lihtsalt on vaja meie igapäevase elu juures. Kui tuua võrdlust inimesega, siis elekter on nagu meie vereringe, mis kõiki meie organeid toidab, internet aga on meie närvisüsteem, mis   kõiki   me   tegevusi   juhib.