Lauritsapäeva ürituste raames toimusid Kuusalus möödunud nädalal mitu uut või uue näo saanud ettevõtmist – kunstidekoolis jutustati lauritsapäeva lugusid, lauritsa palliplatsil võis esinemisi nautida piknikku pidades, noorte algatusel toimus eraldi noortepäev. Kuusalu kogudus tähistas lauritsapäeva mõtlusrännakutega, teist korda toimusid kirikukontserdid pisarate festivali nime all.
Lauritsapäeva lood kunstidekoolis
Laurentsiuse Selts korraldas lauritsapäeval, 10. augustil Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli saalis esmakordselt nime all „Lauritsapäeva lood“ lauritsapäeva lugude kuulamise.
Seltsi juht Sulev Valdmaa selgitas, et aastaid on lauritsapäeval tehtud Kuusalu kunagise pastori Eduard Ahrensi keelekonverentse, tänavune arvult kümnes konverents toimus Ahrensi 220. sünniaastapäeva tähistamiseks aprillis Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias. Pärast seda otsustati seltsi üldkoosolekul, et akadeemilisi konverentse hakatakse edaspidi tegema üle aasta, vahepealsetel aastatel korraldab Laurentsiuse Selts lauritsapäeval mitte nii akadeemilist „Lauritsapäeva lugude“ kuulamist.
Esimese „Lauritsapäeva lugude“ vastu oli huvi väga suur. Korraldajad lootsid 15-20 osavõtjat, kohal oli umbes 60 inimest.
Esimene lugudevestja oli folklorist ja kultuuriloolane, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuurikeskuse teadur Marju Kõivupuu. Ta rääkis Kuusalu valla näiteid kasutades, kuidas on 21. sajandil lugu meie pärandi ja pärimusega, kuidas tuleme mineviku mõtestamisega toime ning kuidas pärimust hoida.
Aseri kooli õpetaja Pärja Kesküla ettekanne oli sealtkandi pastorist Otto Wilhelm Masingust, keda teatakse kui eesti keelde õ-tähe toojat, kuid kes oli ka eesti valgustaja ja rahvaharija, õpikute autor ja ajakirjanik.
Noortepäev ja piknikukontsert lauritsa palliplatsil
Kuusalu valla noortevolikogu korraldas reedel, 11. augustil lauritsa palliplatsil noortepäeva.
See algas spike-palli turniiriga. Spike-pall on rannavõrkpalli sarnane mäng, kus pall tuleb vastaste mängupoolele saamiseks lüüa väikesele batuudile. Turniiril osalesid 6 kaheliikmelist võistkonda.
Pallivõistlusele järgnes vaba lava, esinemiseks paluti eelnevalt registreeruda. Noortepäeva peakorraldaja Kerttu Saagpakk ütles, et noored ei olnud väga agarad osalema, vaba laval esinemiseks registreerus kaks noorteansamblit. Üles astusid kunstidekooli tüdrukutebänd Meloodiamuusad, kelle esimene esinemine oli kooli kevadkontserdil. Bändi liikmed on Laureen Marie Sikk, Ann Järve, Sandra Vilimäe, Ere Reimann ja Eliisa Helene Mäeväli. Teine vaba lava eesineja oli Kuusalu keskkooli õpilaste loodud džässibänd Melomaania, millesse kuuluvad Ann Järve, Adele Gahler, Ere Reimann ja Laureen Marie Sikk. Nende esimene esinemine oli kevadel kooli vabalaval. Vaba lava spontaanne üllatusesineja oli saksofoniduo Uku Aasrand ja Eliisa Helene Mäeväli.
Noortepäev lõppes püstijalakomöödiaga, esinesid koomikud Karl-Alari Varma ja Emmanuel Huumor.
Kerttu Saagpakk lisas, et mõtteid, mida noortepäeval teha, oli neil veel palju, kuid aja planeerimisega läks veidi keeruliseks.
Lauritsapäevaürituste korraldaja, Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand ütles, et soovis anda noortele võimaluse teha oma lauritsapäeva, sest noored ise teavad kõige paremini, mis neile ja eakaaslastele meeldib.
„Meil on väga äge noortevolikogu ning olen rõõmus, et nad selle päeva sisustasid. Kuigi rahvast ei olnud väga palju, arvan, et noortepäev võiks jääda lauritsapäevaprogrammi,“ sõnas Ulvi Rand.
Laupäeva, 12. augusti pärastlõunal olid lauritsa palliplatsil jooks ja teatrietendus lastele, õhtul piknikukontsert, kuhu igaüks sai tulla oma piknikukraamiga. Korraldajad olid platsile toonud lauad-toolid, et soovijad saaksid piknikku pidada ka laudade taga istudes ja esinemisi nautides.
Piknikukontserdil esinesid muusikaakadeemia tudengid Kerttu Saagpakk, Laura Jõeleht ja Vladimir Todurov, kes esitasid Eesti heliloojate laule. Seejärel andsid akustilise kontserdi Synne Valtri ja Toomas Laur. Veel esinesid Kuusalu kooli folgirühm, Kuusalu Kabujalakesed, Kolga rahvatantsurühm ja rahvatantsurühm Trambali Luunjast. Päev lõppes simmaniga, esines ansambel Kõva Kivi.
„Piknikukontsert läks väga hästi. Esimesed külalised tulid valge laudlina ja lillevaasiga, päris paljud tulid ka oma piknikutekiga, hajutasid end platsile mõnusasti perede ja sõpruskondadega, ka üksi või kahekesi,“ rääkis Ulvi Rand.
Ta lisas, et kuulis laupäevase lauritsapäevaprogrammi kohta väga palju kiidusõnu: „Kiideti nii esinejaid kui seda, et päev polnud seekord väga pikk. Olen ka ise sellega rahul. Kui varem tulid inimesed hommikul lauritsapäeva rongkäigule, laadale ja teistele päevastele üritustele, siis õhtul enam platsil olla ei jaksanud, tegid köögiakna lahti ja kuulasid kodust. Nüüd oli rahvast õhtukontserdil tunduvalt rohkem kui varem.“
Peakorraldaja märkis ka, kuna Kuusalu vallas ei tohi enam avalikel üritustel kasutada ühekordseid nõusid ning publik tuli kontserte kuulama enamasti oma piknikunõudega, oli pärast pidu platsil tunduvalt vähem prügi kui eelmistel aastatel.
Pisarate festival kirikus
Kuusalu Laurentsiuse kogudus kutsus rahvast lauritsapäeva hommikul Kuusalu lauritsakivi juurde, sealt toimus Tartu Ülikooli professori Ain Raali juhatusel kiriku juurde palve- ja mõtlusrännak teemal „Usust ja ravimtaimedest“.
Pärast jumalateenistust jätkus Ain Raali juhatatud rännak kirikaias. Lõunapausi järel toimus pastoraadis mõttekoda, kus Egge-Kulbok Lattik tutvustas ühe autorina hiljuti ilmunud raamatut „Eesti rahvamajade lugu“. Tiina Veisserik esitles Leeni Ploompuu-Vesterini kirjavahetuse põhjal koostatud triloogiat. Kirjanik Anton Hansen Tammsaare kiindus Koitjärvel sündinud Leeni Vesterini, kui elas Koitjärvel venna juures. Leeni Vesterini peetakse ka Kõrboja Anna prototüübiks.
Samal õhtul oli kirikus kontsert, kus esinesid Celia Roose torupillil ja Ene Salumäe orelil, lauldi ka regilaule. Kontserdile järgnes Kuusalu kirikule vitraažakna annetanud Janne Kerdo ja Andres Heinveri akna valmimist kajastava kroonikafilmi esilinastus. Filmi tegi Meelis Rondo.
Laupäeva õhtul esitasid kirikus Uku Masingu ja Ernst Enno tekstidele loodud laule Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann, pühapäevasel jumalateenistusel musitseeris vanamuusikaansambel Rondellus. Kontserdid toimusid teist korda Laurentsiuse pisarate festivali raames – pisarate festival sai nime augustiöödel toimuva tähesaju järgi – legendi järgi on perseiidid Laurentsiuse pisarad.