Lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tu­sed Kuu­sa­lus lõp­pe­sid akus­ti­li­se kont­ser­di­ga äi­ke­se­tor­mis

Rah­va­pi­du oli lau­päe­val, 12. au­gus­til Kuu­sa­lus Lau­rit­sa pal­lip­lat­sil.

Tä­na­vu toi­mu­sid Kuu­sa­lu lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tu­sed esi­mest kor­da ki­ri­ku ta­ga Lau­rit­sa pal­lip­lat­sil. Pi­du­li­sed kiit­sid – ko­gu peo­me­lu oli ühel plat­sil, laa­da ega koh­vi­ku­te kü­las­ta­mi­seks ei pi­da­nud la­vast kau­ge­ma­le mi­ne­ma, na­gu möö­du­nud aas­ta­tel ki­ri­ku- ja pas­to­raa­di­hoo­vis toi­mu­nud pi­du­de ajal. Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand lau­sus, et plat­si va­li­mi­ne oli kee­ru­li­ne, ki­ri­kuae­da ega va­na pas­to­raa­di esist ei saa­nud tä­na­vu ka­su­ta­da, ku­na see on ku­jun­da­tud Eduard Ah­ren­si mä­les­tus­mär­gi par­giks.
Kor­ral­da­ja­te, Vel­jo Tor­mi­se kul­tuu­ri­selt­si liik­me­te hin­nan­gul oli rah­vast, kes ko­gu päe­va pi­dus­tus­test osa võt­sid, roh­kem kui va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel. Õh­tul, kui la­va­le pi­di mi­ne­ma Vi­ru Fol­gilt Kuu­sal­lu tul­nud Soo­me an­sam­bel Rom­mak­ko, tõu­sis tuul, ko­gu­ne­sid äi­ke­se­pil­ved, plat­si­le jäi um­bes ne­li­küm­mend ini­mest, an­samb­li liik­med üt­le­sid, et soo­vi­vad an­da akus­ti­li­se kont­ser­di, et nad ise ja pub­lik saak­sid ol­la korv­pal­lip­lat­si ehk la­va ko­ha­le pan­dud va­ri­ka­tu­se all. He­li­teh­ni­ka ning kor­ral­dus­mees­kon­na tel­ke tu­li sa­mal ajal kin­ni hoi­da, et need tor­mi­tuu­les mi­ne­ma ei len­daks.
Kont­ser­ti jäid kuu­la­ma ka Soo­mest kül­la tul­nud Sib­bo folk­dan­sa­re rühma rah­va­tant­si­jad, kes sõ­na­sid – see oli kõi­ge oma­pä­ra­sem kont­sert, kus nad ku­na­gi käi­nud ning li­sa­sid, et tuul pek­sis vih­ma­piis­ku pub­li­ku hul­ka, kuid ära min­na ei saa­nud ega taht­nud kee­gi.

Met­sa­ven­da­de plaat ava­tud
Kesk­päe­val, kui pi­dus­tu­sed al­ga­sid, oli ilm kuum. Na­gu 10. au­gus­til, al­gas ka 12. au­gus­ti pi­du­päev kal­mis­tul Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­ba juu­res. Kait­se­liit­la­se, kap­te­ni Hei­go Vi­ja eest­ve­da­mi­sel ava­ti huk­ku­nud met­sa­ven­da­de mä­les­tus­tah­vel, mil­lest kir­ju­ta­si­me pi­ke­malt möö­du­nud nä­da­la Sõ­nu­mi­too­jas. Hil­jem sel­gus, et 1942. aas­tal esi­mest kor­da ava­tud, see­jä­rel pei­de­tud plaat lei­ti Kesk­väl­jak 6 ehk Ii­ta­li­te ma­ja keld­rist 2008. aas­ta juu­lis, mit­te 2011. Ma­ja prae­gu­ne oma­nik Git­ta Truus üt­les, et ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas tun­dis plaa­di vas­tu hu­vi ning lu­bas sel­le pan­na sur­nuaias en­di­se­le ko­ha­le. Saa­re­maa     do­lo­mii­dist    mä­les­tus­p­laat oli va­nas pas­to­raa­di­hoo­nes sel­le põ­len­gu ajal 2014. aas­tal, plaa­ti taas­ta­da pol­nud enam mõ­tet.
Kuu­sa­lu val­la ra­ha­li­sel toel, ko­ha­li­ke mees­te Hei­go Vi­ja, Jaa­nus Ja­la­ka, Jaa­nus Niil­so­ni ja Pee­ter Ki­vi­mäe teostusel sai sa­ma­le, aja­loo­li­se­le ko­ha­le täp­selt sa­ma­su­gu­ne uus plaat, kus 9 huk­ku­nud met­sa­ven­na ni­med. Uus plaat on gra­nii­dist.
Met­sa­ven­nad hu­ka­ti 1941. aas­tal. Kol­me met­sa­ven­na, nen­de hul­gas Lem­bit Ii­ta­li sur­nu­ke­had lei­ti Ko­da­soo mõi­sa par­gist ja mae­ti Kuu­sa­lu kal­mis­tul ühis­hau­da. Mi­tu met­sa­ven­da var­ja­sid end Hirv­li lä­he­dal Pi­ka­kat­ku punk­ris, kui Ve­ne tan­kid lä­he­ne­sid, las­ti nad ma­ha, ku­na tu­lid punk­rist väl­ja ar­va­tes, et saa­bu­sid Sak­sa tan­kid.

Rong­käik va­ra­se­mast rah­va­roh­kem
Pä­rast mä­les­tus­het­ke hak­kas kal­mis­tu park­last lii­ku­ma rong­käik. Tra­dit­sioo­ni alus­ta­da lau­rit­sa­pi­dus­tu­si rong­käi­gu­ga, taas­ta­sid Hei­go Vi­ja ja Tor­mi­se-selts 2015. aas­tal. Kor­ral­da­jad sõ­na­sid, et möö­du­nud aas­ta­tel oli osa­võtt lei­gem, tä­na­vu rah­vast roh­kem. Mars­si­ma kut­su­ti laul­jaid-tant­si­jaid, kü­la­selt­se, kõi­ki tei­si, kes end kol­lek­tii­vi­na tun­ne­vad. Ri­vis olid mo­to­me­hed, Kol­ga­kü­la Tal­li ho­bu­kaa­rik, kait­se­liit­la­sed, val­la­va­lit­su­se esin­da­jad ning üle 60 kü­la­li­se sõp­rus­val­last Si­poost, nais­ko­du­kaits­jad, Vel­jo Tor­mi­se kul­tuu­ri­selts, tant­su­rühm Tiiu, Kol­ga rah­va­tant­si­jad, Kuu­sa­lu mees­koor, Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor, Vii­mi­kud ning La­he­maa Me­rek­lu­bi, jä­rel­kä­ru­l kaa­sas pur­je­kas.
Rongkäiku motohuvilisi kutsunud Margus Soom ütles, et peaaegu sai otsustatud Kuusalu motonostalgia klubi loomine: „Kuusalu kandis on ainuüksi Jawasid, mis ka töötavad, üle kümne. Iz ja M teist sama palju, lisaks punnvõrrid ja uuemad rattad. Pärast sõiduhooaja lõppu oktoobris koguneme uuesti, võtame vastu klubi põhikirja.”
Ka kaa­sae­la­jaid oli tä­na­vu tee­de ää­res roh­kem. Rong­käik lii­kus möö­da Kuu­sa­lu teed ki­ri­ku­ni, sealt möö­da Ah­ren­si tä­na­vat Lau­rit­sa pal­lip­lat­si­le.

25 aas­tat sõp­rust

Tä­na­vu­sel peol tä­his­ta­sid 25. aas­ta möö­du­mist sõp­rus­su­he­te al­gu­sest Kuu­sa­lu ja Si­poo vald. Ka va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel lau­rit­sa­päe­val Kuu­sal­lu kül­la tul­nud soom­la­sed olid tä­na­vu üle 60liik­me­li­se de­le­gat­sioo­ni­ga – val­la­ju­hid, sõp­ru­se koor­di­nee­ri­ja Bir­git­ta Va­sa­ra, vee­rand­sa­da rah­va­tant­si­jat, jalg­pal­li­mees­kond, ten­ni­se­män­gi­jad, võrk­pal­lurid.
Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si mee­nu­tas, et 1991. aas­tal käis Si­poo tol­la­ne val­la­va­nem Vi­king Sundst­röm Ees­tis sõp­rus­val­da ot­si­mas: „Ta sat­tus Kuu­sa­lu val­da, vaa­tas meie rah­vast, te­ge­mi­si ning viis ko­ju sõ­nu­mi – Kuu­sa­lust saaks vää­ri­kas sõp­rus­vald. Le­ping sõl­mi­ti 1992. aas­tal. On rõõm tõ­de­da, et see po­le ai­nult sõp­rus pa­be­ril, vaid toi­mib pä­ri­selt. See on si­de meie rah­va, taid­lus­kol­lek­tii­vi­de, koo­li­de ja las­teae­da­de va­hel, mis aja­ham­ba­le ke­nas­ti vas­tu pi­da­nud.“
Si­poo val­la­ju­hid lau­su­sid, et neil on vä­ga hea meel Kuu­sa­lus ol­la ning rah­va­peost osa võt­ta. Nad üt­le­sid, et Kuu­sa­lu val­la ini­me­sed on sõb­ra­li­kud, os­ka­vad pi­dut­se­da, kul­tuu­ri, tra­dit­sioo­ne ja suur­ku­ju­sid au sees hoi­da.

Lau­la, lau­la, pap­pi!
Üm­ber Lau­rit­sa plat­si olid  koh­vi­kud. Koh­vi­ku­te päe­va or­ga­ni­see­ris Mar­git-Kar­men Rein­velt. Koh­vi­ku­te va­he­l olid 30 laa­da­müü­jat. Laa­ta ai­tas va­ba­taht­li­ku­na or­ga­ni­see­ri­da He­le­na Aug. La­va kõr­val oli Tor­mi­se-selt­si kor­ral­da­tud õn­ne­loos, Noor­te Vä­gi spioo­ni­jaht, Ökok­ra­ti kesk­kon­na­tel­gis kul­tuu­ri­pä­ran­di töö­toad, Nõm­me loo­dus­ma­ja loo­mad las­te sõb­rad, Lau­rit­sa las­te­jooks Ker­li Pa­lu ja Ree­li­ka Loo­tu­se eest­ve­da­mi­sel, ava­tud oli Kiiu disc-gol­fi ra­da. Täiskasvanutele oli lauritsajooks 10. augustil, peakorraldajad olid Helena Aug ja Ilvard Eeriksoo. Osalejaid oli 183.
Esinesid Kuusalu valla taidlusringid, pärast oli va­ba la­va või­ma­lus, se­da ka­su­ta­sid an­sam­bel Kuu­sea­lu­sed ja Ar­gen­tii­na tan­go­ har­ras­ta­ja Ne­le Reial tant­su­part­ne­ri­ga. Pä­rast as­tu­sid la­va­le must­kuns­ti­tea­ter ning Kuu­sa­lu­rah­va Tea­ter eten­du­se­ga „Ras­ke on rõõ­mu­ta ela­da.“ See­jä­rel hak­ka­sid ko­gu­ne­ma tor­mi­pil­ved, päe­va lõ­pe­ta­sid Si­poo rah­va­tant­si­jad ning Rom­mak­ko Soo­mest. Pla­nee­ri­tud sim­man jäi il­ma tõt­tu pi­da­ma­ta.
Sa­mal ajal, kui pal­lip­lat­sil esi­ne­sid taid­le­jad, kor­ral­das MTÜ Est­lan­der Lau­rit­sa­ki­vi juu­res rii­tu­se, sa­ma­su­gu­se et­te­võt­mi­se te­gi ühing ka mul­lu lau­rit­sa­pi­dus­tus­te ajal. MTÜ eest­ve­da­ja Er­ki Vaik­re rää­kis lau­rit­sa­päe­va tra­dit­sioo­nist, muist­se­test kom­men­test ja ta­va­dest. Lõk­kel küp­ses li­ha, osa­le­jad said kal­ja ja lei­ba. Rii­tu­se tut­vus­ta­mi­seks ja­gas ta Est­lan­de­ri tä­na­vu koos­ta­tud raa­ma­tu­kest „Lau­la, lau­la, pap­pi! Ehk Lau­rit­sa­ki­vi lu­gu ja tu­le­ju­ma­la kul­tus“. Er­ki Vaik­re sel­gi­tas, et raa­ma­tu peal­ki­ri on va­nim tea­dao­lev kir­ja­pan­dud ema­keel­ne lau­se, mis viib ajas ja si­sus Lau­rit­sa loo­ga sar­nas­te sünd­mus­te juur­de.
Lauritsapäeva üritused olid pühendatud Eduard Ahrensile ja Veljo Tormisele. Pühapäeval, 13. augustil oli Kõrveaial kontsert, sellest avaldame loo järgmises Sõnumitoojas.