Lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tu­sed Kuu­sa­lus lõp­pe­sid akus­ti­li­se kont­ser­di­ga äi­ke­se­tor­mis

1524
Rongkäigus kalmistu väravast Lauritsa palliplatsile osales tänavu rohkem kollektiive kui möödunud aastatel.

Rah­va­pi­du oli lau­päe­val, 12. au­gus­til Kuu­sa­lus Lau­rit­sa pal­lip­lat­sil.

Kui Sipoo rahvatantsijad õhtul lavale jõudsid, olid äikesepilved juba taevas ning publikut jäi aina vähemaks.
Kui Sipoo rahvatantsijad õhtul lavale jõudsid, olid äikesepilved juba taevas ning publikut jäi aina vähemaks.

Tä­na­vu toi­mu­sid Kuu­sa­lu lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tu­sed esi­mest kor­da ki­ri­ku ta­ga Lau­rit­sa pal­lip­lat­sil. Pi­du­li­sed kiit­sid – ko­gu peo­me­lu oli ühel plat­sil, laa­da ega koh­vi­ku­te kü­las­ta­mi­seks ei pi­da­nud la­vast kau­ge­ma­le mi­ne­ma, na­gu möö­du­nud aas­ta­tel ki­ri­ku- ja pas­to­raa­di­hoo­vis toi­mu­nud pi­du­de ajal. Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand lau­sus, et plat­si va­li­mi­ne oli kee­ru­li­ne, ki­ri­kuae­da ega va­na pas­to­raa­di esist ei saa­nud tä­na­vu ka­su­ta­da, ku­na see on ku­jun­da­tud Eduard Ah­ren­si mä­les­tus­mär­gi par­giks.
Kor­ral­da­ja­te, Vel­jo Tor­mi­se kul­tuu­ri­selt­si liik­me­te hin­nan­gul oli rah­vast, kes ko­gu päe­va pi­dus­tus­test osa võt­sid, roh­kem kui va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel. Õh­tul, kui la­va­le pi­di mi­ne­ma Vi­ru Fol­gilt Kuu­sal­lu tul­nud Soo­me an­sam­bel Rom­mak­ko, tõu­sis tuul, ko­gu­ne­sid äi­ke­se­pil­ved, plat­si­le jäi um­bes ne­li­küm­mend ini­mest, an­samb­li liik­med üt­le­sid, et soo­vi­vad an­da akus­ti­li­se kont­ser­di, et nad ise ja pub­lik saak­sid ol­la korv­pal­lip­lat­si ehk la­va ko­ha­le pan­dud va­ri­ka­tu­se all. He­li­teh­ni­ka ning kor­ral­dus­mees­kon­na tel­ke tu­li sa­mal ajal kin­ni hoi­da, et need tor­mi­tuu­les mi­ne­ma ei len­daks.
Kont­ser­ti jäid kuu­la­ma ka Soo­mest kül­la tul­nud Sib­bo folk­dan­sa­re rühma rah­va­tant­si­jad, kes sõ­na­sid – see oli kõi­ge oma­pä­ra­sem kont­sert, kus nad ku­na­gi käi­nud ning li­sa­sid, et tuul pek­sis vih­ma­piis­ku pub­li­ku hul­ka, kuid ära min­na ei saa­nud ega taht­nud kee­gi.

Met­sa­ven­da­de plaat ava­tud
Kesk­päe­val, kui pi­dus­tu­sed al­ga­sid, oli ilm kuum. Na­gu 10. au­gus­til, al­gas ka 12. au­gus­ti pi­du­päev kal­mis­tul Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­ba juu­res. Kait­se­liit­la­se, kap­te­ni Hei­go Vi­ja eest­ve­da­mi­sel ava­ti huk­ku­nud met­sa­ven­da­de mä­les­tus­tah­vel, mil­lest kir­ju­ta­si­me pi­ke­malt möö­du­nud nä­da­la Sõ­nu­mi­too­jas. Hil­jem sel­gus, et 1942. aas­tal esi­mest kor­da ava­tud, see­jä­rel pei­de­tud plaat lei­ti Kesk­väl­jak 6 ehk Ii­ta­li­te ma­ja keld­rist 2008. aas­ta juu­lis, mit­te 2011. Ma­ja prae­gu­ne oma­nik Git­ta Truus üt­les, et ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas tun­dis plaa­di vas­tu hu­vi ning lu­bas sel­le pan­na sur­nuaias en­di­se­le ko­ha­le. Saa­re­maa     do­lo­mii­dist    mä­les­tus­p­laat oli va­nas pas­to­raa­di­hoo­nes sel­le põ­len­gu ajal 2014. aas­tal, plaa­ti taas­ta­da pol­nud enam mõ­tet.
Kuu­sa­lu val­la ra­ha­li­sel toel, ko­ha­li­ke mees­te Hei­go Vi­ja, Jaa­nus Ja­la­ka, Jaa­nus Niil­so­ni ja Pee­ter Ki­vi­mäe teostusel sai sa­ma­le, aja­loo­li­se­le ko­ha­le täp­selt sa­ma­su­gu­ne uus plaat, kus 9 huk­ku­nud met­sa­ven­na ni­med. Uus plaat on gra­nii­dist.
Met­sa­ven­nad hu­ka­ti 1941. aas­tal. Kol­me met­sa­ven­na, nen­de hul­gas Lem­bit Ii­ta­li sur­nu­ke­had lei­ti Ko­da­soo mõi­sa par­gist ja mae­ti Kuu­sa­lu kal­mis­tul ühis­hau­da. Mi­tu met­sa­ven­da var­ja­sid end Hirv­li lä­he­dal Pi­ka­kat­ku punk­ris, kui Ve­ne tan­kid lä­he­ne­sid, las­ti nad ma­ha, ku­na tu­lid punk­rist väl­ja ar­va­tes, et saa­bu­sid Sak­sa tan­kid.

Rong­käik va­ra­se­mast rah­va­roh­kem
Pä­rast mä­les­tus­het­ke hak­kas kal­mis­tu park­last lii­ku­ma rong­käik. Tra­dit­sioo­ni alus­ta­da lau­rit­sa­pi­dus­tu­si rong­käi­gu­ga, taas­ta­sid Hei­go Vi­ja ja Tor­mi­se-selts 2015. aas­tal. Kor­ral­da­jad sõ­na­sid, et möö­du­nud aas­ta­tel oli osa­võtt lei­gem, tä­na­vu rah­vast roh­kem. Mars­si­ma kut­su­ti laul­jaid-tant­si­jaid, kü­la­selt­se, kõi­ki tei­si, kes end kol­lek­tii­vi­na tun­ne­vad. Ri­vis olid mo­to­me­hed, Kol­ga­kü­la Tal­li ho­bu­kaa­rik, kait­se­liit­la­sed, val­la­va­lit­su­se esin­da­jad ning üle 60 kü­la­li­se sõp­rus­val­last Si­poost, nais­ko­du­kaits­jad, Vel­jo Tor­mi­se kul­tuu­ri­selts, tant­su­rühm Tiiu, Kol­ga rah­va­tant­si­jad, Kuu­sa­lu mees­koor, Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor, Vii­mi­kud ning La­he­maa Me­rek­lu­bi, jä­rel­kä­ru­l kaa­sas pur­je­kas.
Rongkäiku motohuvilisi kutsunud Margus Soom ütles, et peaaegu sai otsustatud Kuusalu motonostalgia klubi loomine: „Kuusalu kandis on ainuüksi Jawasid, mis ka töötavad, üle kümne. Iz ja M teist sama palju, lisaks punnvõrrid ja uuemad rattad. Pärast sõiduhooaja lõppu oktoobris koguneme uuesti, võtame vastu klubi põhikirja.”
Ka kaa­sae­la­jaid oli tä­na­vu tee­de ää­res roh­kem. Rong­käik lii­kus möö­da Kuu­sa­lu teed ki­ri­ku­ni, sealt möö­da Ah­ren­si tä­na­vat Lau­rit­sa pal­lip­lat­si­le.

25 aas­tat sõp­rust

Sipoo vallajuhid õnnitlesid Kuusalu kolleege sõpruse 25. aastapäeva puhul.
Sipoo vallajuhid õnnitlesid Kuusalu kolleege sõpruse 25. aastapäeva puhul.

Tä­na­vu­sel peol tä­his­ta­sid 25. aas­ta möö­du­mist sõp­rus­su­he­te al­gu­sest Kuu­sa­lu ja Si­poo vald. Ka va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel lau­rit­sa­päe­val Kuu­sal­lu kül­la tul­nud soom­la­sed olid tä­na­vu üle 60liik­me­li­se de­le­gat­sioo­ni­ga – val­la­ju­hid, sõp­ru­se koor­di­nee­ri­ja Bir­git­ta Va­sa­ra, vee­rand­sa­da rah­va­tant­si­jat, jalg­pal­li­mees­kond, ten­ni­se­män­gi­jad, võrk­pal­lurid.
Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si mee­nu­tas, et 1991. aas­tal käis Si­poo tol­la­ne val­la­va­nem Vi­king Sundst­röm Ees­tis sõp­rus­val­da ot­si­mas: „Ta sat­tus Kuu­sa­lu val­da, vaa­tas meie rah­vast, te­ge­mi­si ning viis ko­ju sõ­nu­mi – Kuu­sa­lust saaks vää­ri­kas sõp­rus­vald. Le­ping sõl­mi­ti 1992. aas­tal. On rõõm tõ­de­da, et see po­le ai­nult sõp­rus pa­be­ril, vaid toi­mib pä­ri­selt. See on si­de meie rah­va, taid­lus­kol­lek­tii­vi­de, koo­li­de ja las­teae­da­de va­hel, mis aja­ham­ba­le ke­nas­ti vas­tu pi­da­nud.“
Si­poo val­la­ju­hid lau­su­sid, et neil on vä­ga hea meel Kuu­sa­lus ol­la ning rah­va­peost osa võt­ta. Nad üt­le­sid, et Kuu­sa­lu val­la ini­me­sed on sõb­ra­li­kud, os­ka­vad pi­dut­se­da, kul­tuu­ri, tra­dit­sioo­ne ja suur­ku­ju­sid au sees hoi­da.

Lau­la, lau­la, pap­pi!
Üm­ber Lau­rit­sa plat­si olid  koh­vi­kud. Koh­vi­ku­te päe­va or­ga­ni­see­ris Mar­git-Kar­men Rein­velt. Koh­vi­ku­te va­he­l olid 30 laa­da­müü­jat. Laa­ta ai­tas va­ba­taht­li­ku­na or­ga­ni­see­ri­da He­le­na Aug. La­va kõr­val oli Tor­mi­se-selt­si kor­ral­da­tud õn­ne­loos, Noor­te Vä­gi spioo­ni­jaht, Ökok­ra­ti kesk­kon­na­tel­gis kul­tuu­ri­pä­ran­di töö­toad, Nõm­me loo­dus­ma­ja loo­mad las­te sõb­rad, Lau­rit­sa las­te­jooks Ker­li Pa­lu ja Ree­li­ka Loo­tu­se eest­ve­da­mi­sel, ava­tud oli Kiiu disc-gol­fi ra­da. Täiskasvanutele oli lauritsajooks 10. augustil, peakorraldajad olid Helena Aug ja Ilvard Eeriksoo. Osalejaid oli 183.
Esinesid Kuusalu valla taidlusringid, pärast oli va­ba la­va või­ma­lus, se­da ka­su­ta­sid an­sam­bel Kuu­sea­lu­sed ja Ar­gen­tii­na tan­go­ har­ras­ta­ja Ne­le Reial tant­su­part­ne­ri­ga. Pä­rast as­tu­sid la­va­le must­kuns­ti­tea­ter ning Kuu­sa­lu­rah­va Tea­ter eten­du­se­ga „Ras­ke on rõõ­mu­ta ela­da.“ See­jä­rel hak­ka­sid ko­gu­ne­ma tor­mi­pil­ved, päe­va lõ­pe­ta­sid Si­poo rah­va­tant­si­jad ning Rom­mak­ko Soo­mest. Pla­nee­ri­tud sim­man jäi il­ma tõt­tu pi­da­ma­ta.
Sa­mal ajal, kui pal­lip­lat­sil esi­ne­sid taid­le­jad, kor­ral­das MTÜ Est­lan­der Lau­rit­sa­ki­vi juu­res rii­tu­se, sa­ma­su­gu­se et­te­võt­mi­se te­gi ühing ka mul­lu lau­rit­sa­pi­dus­tus­te ajal. MTÜ eest­ve­da­ja Er­ki Vaik­re rää­kis lau­rit­sa­päe­va tra­dit­sioo­nist, muist­se­test kom­men­test ja ta­va­dest. Lõk­kel küp­ses li­ha, osa­le­jad said kal­ja ja lei­ba. Rii­tu­se tut­vus­ta­mi­seks ja­gas ta Est­lan­de­ri tä­na­vu koos­ta­tud raa­ma­tu­kest „Lau­la, lau­la, pap­pi! Ehk Lau­rit­sa­ki­vi lu­gu ja tu­le­ju­ma­la kul­tus“. Er­ki Vaik­re sel­gi­tas, et raa­ma­tu peal­ki­ri on va­nim tea­dao­lev kir­ja­pan­dud ema­keel­ne lau­se, mis viib ajas ja si­sus Lau­rit­sa loo­ga sar­nas­te sünd­mus­te juur­de.
Lauritsapäeva üritused olid pühendatud Eduard Ahrensile ja Veljo Tormisele. Pühapäeval, 13. augustil oli Kõrveaial kontsert, sellest avaldame loo järgmises Sõnumitoojas.