
Rahvapidu oli laupäeval, 12. augustil Kuusalus Lauritsa palliplatsil.

Tänavu toimusid Kuusalu lauritsapäeva pidustused esimest korda kiriku taga Lauritsa palliplatsil. Pidulised kiitsid – kogu peomelu oli ühel platsil, laada ega kohvikute külastamiseks ei pidanud lavast kaugemale minema, nagu möödunud aastatel kiriku- ja pastoraadihoovis toimunud pidude ajal. Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand lausus, et platsi valimine oli keeruline, kirikuaeda ega vana pastoraadi esist ei saanud tänavu kasutada, kuna see on kujundatud Eduard Ahrensi mälestusmärgi pargiks.
Korraldajate, Veljo Tormise kultuuriseltsi liikmete hinnangul oli rahvast, kes kogu päeva pidustustest osa võtsid, rohkem kui varasematel aastatel. Õhtul, kui lavale pidi minema Viru Folgilt Kuusallu tulnud Soome ansambel Rommakko, tõusis tuul, kogunesid äikesepilved, platsile jäi umbes nelikümmend inimest, ansambli liikmed ütlesid, et soovivad anda akustilise kontserdi, et nad ise ja publik saaksid olla korvpalliplatsi ehk lava kohale pandud varikatuse all. Helitehnika ning korraldusmeeskonna telke tuli samal ajal kinni hoida, et need tormituules minema ei lendaks.
Kontserti jäid kuulama ka Soomest külla tulnud Sibbo folkdansare rühma rahvatantsijad, kes sõnasid – see oli kõige omapärasem kontsert, kus nad kunagi käinud ning lisasid, et tuul peksis vihmapiisku publiku hulka, kuid ära minna ei saanud ega tahtnud keegi.
Metsavendade plaat avatud
Keskpäeval, kui pidustused algasid, oli ilm kuum. Nagu 10. augustil, algas ka 12. augusti pidupäev kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures. Kaitseliitlase, kapteni Heigo Vija eestvedamisel avati hukkunud metsavendade mälestustahvel, millest kirjutasime pikemalt möödunud nädala Sõnumitoojas. Hiljem selgus, et 1942. aastal esimest korda avatud, seejärel peidetud plaat leiti Keskväljak 6 ehk Iitalite maja keldrist 2008. aasta juulis, mitte 2011. Maja praegune omanik Gitta Truus ütles, et koguduse õpetaja Jaanus Jalakas tundis plaadi vastu huvi ning lubas selle panna surnuaias endisele kohale. Saaremaa dolomiidist mälestusplaat oli vanas pastoraadihoones selle põlengu ajal 2014. aastal, plaati taastada polnud enam mõtet.
Kuusalu valla rahalisel toel, kohalike meeste Heigo Vija, Jaanus Jalaka, Jaanus Niilsoni ja Peeter Kivimäe teostusel sai samale, ajaloolisele kohale täpselt samasugune uus plaat, kus 9 hukkunud metsavenna nimed. Uus plaat on graniidist.
Metsavennad hukati 1941. aastal. Kolme metsavenna, nende hulgas Lembit Iitali surnukehad leiti Kodasoo mõisa pargist ja maeti Kuusalu kalmistul ühishauda. Mitu metsavenda varjasid end Hirvli lähedal Pikakatku punkris, kui Vene tankid lähenesid, lasti nad maha, kuna tulid punkrist välja arvates, et saabusid Saksa tankid.
Rongkäik varasemast rahvarohkem
Pärast mälestushetke hakkas kalmistu parklast liikuma rongkäik. Traditsiooni alustada lauritsapidustusi rongkäiguga, taastasid Heigo Vija ja Tormise-selts 2015. aastal. Korraldajad sõnasid, et möödunud aastatel oli osavõtt leigem, tänavu rahvast rohkem. Marssima kutsuti lauljaid-tantsijaid, külaseltse, kõiki teisi, kes end kollektiivina tunnevad. Rivis olid motomehed, Kolgaküla Talli hobukaarik, kaitseliitlased, vallavalitsuse esindajad ning üle 60 külalise sõprusvallast Sipoost, naiskodukaitsjad, Veljo Tormise kultuuriselts, tantsurühm Tiiu, Kolga rahvatantsijad, Kuusalu meeskoor, Kolga-Kuusalu kammerkoor, Viimikud ning Lahemaa Mereklubi, järelkärul kaasas purjekas.
Rongkäiku motohuvilisi kutsunud Margus Soom ütles, et peaaegu sai otsustatud Kuusalu motonostalgia klubi loomine: „Kuusalu kandis on ainuüksi Jawasid, mis ka töötavad, üle kümne. Iz ja M teist sama palju, lisaks punnvõrrid ja uuemad rattad. Pärast sõiduhooaja lõppu oktoobris koguneme uuesti, võtame vastu klubi põhikirja.”
Ka kaasaelajaid oli tänavu teede ääres rohkem. Rongkäik liikus mööda Kuusalu teed kirikuni, sealt mööda Ahrensi tänavat Lauritsa palliplatsile.
25 aastat sõprust

Tänavusel peol tähistasid 25. aasta möödumist sõprussuhete algusest Kuusalu ja Sipoo vald. Ka varasematel aastatel lauritsapäeval Kuusallu külla tulnud soomlased olid tänavu üle 60liikmelise delegatsiooniga – vallajuhid, sõpruse koordineerija Birgitta Vasara, veerandsada rahvatantsijat, jalgpallimeeskond, tennisemängijad, võrkpallurid.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi meenutas, et 1991. aastal käis Sipoo tollane vallavanem Viking Sundström Eestis sõprusvalda otsimas: „Ta sattus Kuusalu valda, vaatas meie rahvast, tegemisi ning viis koju sõnumi – Kuusalust saaks väärikas sõprusvald. Leping sõlmiti 1992. aastal. On rõõm tõdeda, et see pole ainult sõprus paberil, vaid toimib päriselt. See on side meie rahva, taidluskollektiivide, koolide ja lasteaedade vahel, mis ajahambale kenasti vastu pidanud.“
Sipoo vallajuhid laususid, et neil on väga hea meel Kuusalus olla ning rahvapeost osa võtta. Nad ütlesid, et Kuusalu valla inimesed on sõbralikud, oskavad pidutseda, kultuuri, traditsioone ja suurkujusid au sees hoida.
Laula, laula, pappi!
Ümber Lauritsa platsi olid kohvikud. Kohvikute päeva organiseeris Margit-Karmen Reinvelt. Kohvikute vahel olid 30 laadamüüjat. Laata aitas vabatahtlikuna organiseerida Helena Aug. Lava kõrval oli Tormise-seltsi korraldatud õnneloos, Noorte Vägi spioonijaht, Ökokrati keskkonnatelgis kultuuripärandi töötoad, Nõmme loodusmaja loomad laste sõbrad, Lauritsa lastejooks Kerli Palu ja Reelika Lootuse eestvedamisel, avatud oli Kiiu disc-golfi rada. Täiskasvanutele oli lauritsajooks 10. augustil, peakorraldajad olid Helena Aug ja Ilvard Eeriksoo. Osalejaid oli 183.
Esinesid Kuusalu valla taidlusringid, pärast oli vaba lava võimalus, seda kasutasid ansambel Kuusealused ja Argentiina tango harrastaja Nele Reial tantsupartneriga. Pärast astusid lavale mustkunstiteater ning Kuusalurahva Teater etendusega „Raske on rõõmuta elada.“ Seejärel hakkasid kogunema tormipilved, päeva lõpetasid Sipoo rahvatantsijad ning Rommakko Soomest. Planeeritud simman jäi ilma tõttu pidamata.
Samal ajal, kui palliplatsil esinesid taidlejad, korraldas MTÜ Estlander Lauritsakivi juures riituse, samasuguse ettevõtmise tegi ühing ka mullu lauritsapidustuste ajal. MTÜ eestvedaja Erki Vaikre rääkis lauritsapäeva traditsioonist, muistsetest kommentest ja tavadest. Lõkkel küpses liha, osalejad said kalja ja leiba. Riituse tutvustamiseks jagas ta Estlanderi tänavu koostatud raamatukest „Laula, laula, pappi! Ehk Lauritsakivi lugu ja tulejumala kultus“. Erki Vaikre selgitas, et raamatu pealkiri on vanim teadaolev kirjapandud emakeelne lause, mis viib ajas ja sisus Lauritsa looga sarnaste sündmuste juurde.
Lauritsapäeva üritused olid pühendatud Eduard Ahrensile ja Veljo Tormisele. Pühapäeval, 13. augustil oli Kõrveaial kontsert, sellest avaldame loo järgmises Sõnumitoojas.