Kuusalu vallavalitsuse korraldatud külavanemate koosolekul osalesid 3. septembri õhtul Kiiu mõisas 22 külavanemat. Külavanemad on Kuusalu vallas 47 külal, kokku on vallas 64 küla.
Valla kommunikatsioonispetsialist Triinu Rebane tutvustas koosolekul Kuusalu valla külavanema statuuti kavandatud muudatusi, mis on tehtud koostöös vallavolikogu ühistegevuse komisjoniga. Eesmärk on kinnitada uuendatud statuut vallavolikogu oktoobrikuu istungil, mis toimub enne kohalikke valimisi.
Ta ütles, et külavanemate seisukohad muudatuste kohta protokollitakse ning edastatakse ühistegevuse komisjonile arutamiseks.
Koosolekul tekitas pikemat arutelu statuudi projekti lisatud täiendus, mis annaks külakoosoleku päevakorrapunktide otsustamisel osalemiseks õiguse ka isikutele, kellel on külas kinnisvara. Kehtiva statuudi järgi saavad külakoosoleku päevakorrapunktide otsustamisel osaleda kõik vähemalt 16aastased isikud, kellel on külas alaline elukoht.
Mitu külavanemat kinnitasid, et külakoosolekutel on ka seni saanud osaleda suvitajad ja kaasa rääkida külaelu puudutavatel teemadel, kui nad on seda soovinud. Kui statuut annaks otsustusõiguse ka kinnisvara omanikele, võib tekkida võimalus nõuda koosoleku tühistamist, kui selle toimumisest pole kõiki külas kinnisvara omavaid isikuid nõuetekohaselt teavitatud. Statuut sätestab, et külakoosoleku toimumisest tuleb teatada ka e-posti vahendusel või postkasti pandud teatega, kuid paljusid kinnisvara omanikke ei pruugi külavanem teada ning andmekaitse seadus ei luba ega võimalda nende e-posti või elukoha aadressi kohta infot saada.
Kõlas ka mõte, et osades külades, eriti rannakülades, on alalised elanikud jäänud vähemusse ning kinnisvara omanikele täiendavate õiguste andmine võib viia selleni, et hakatakse langetama otsuseid, mis ei arvesta küla alaliste elanike seisukohti.
Külavanemad tegid ettepaneku võtta see muudatus statuudist välja. Triinu Rebane lubas, et ettepanek edastatakse ühistegevuse komisjonile.
Elavat arutelu ja sõnavõtte tekitas ka külavanema ametiaega puudutav muudatus, mille järgi oleksid külavanemad edaspidi kinnitatud ametisse neljaks aastaks, hiljemalt kolm kuud enne volituste lõppu peaks vallavalitsus saatma külavanemale teate volituste tähtaja lõppemisest ning külavanemal või külakogul tuleks korraldada kuu enne ametiperioodi lõppu koosolek külavanema valimiseks.
Triinu Rebane põhjendas, et see muudatus kirjutati statuudi projekti osade külade elanikelt saadud soovide alusel – on külasid, kus külavanem on aastaid ametis, kuid ta pole selles ametis tegutsenud, samas ei taha külarahvas temaga vastuollu minna ega ise uut külavanemat valima hakata.
See muudatus annab kommunikatsioonispetsialisti sõnul võimaluse korraldada uued valimised. Kui muudatus jääb statuuti ja vallavolikogu kinnitab uuendatud statuudi, siis lõpevad kõigil sel ajal ametis olevatel külavanematel volitused nelja aasta pärast.
Ta lisas, et ka naabervaldades on külavanematel tähtajalised ametiajad.
Kõlasid seisukohad, et külavanema amet on vabatahtlik, kohustuslik valimiskoosoleku korraldamine on liigselt koormav ja bürokraatiat tekitav, seda eriti neis külades, kus keegi teine pole avaldanud soovi võtta külavanema rolli enda kanda.
Kuna mitu külavanemat olid nelja-aastase tähtaja vastu, korraldati hääletus. Tähtajatu ametiaja poolt olid 8, tähtajalise ametiaja poolt 13 külavanemat.
Tehti ka ettepanek, et ühistegevuse komisjon võiks leida sõnastuse, mis leevendaks ametiaja pikendamise tingimusi.
Arutelu põhjustas veel muudatus, mis kohustaks külavanemat korraldama külakoosoleku vähemalt kord aastas. Külavanemate seisukoht oli, et igal aastal ei peaks korraldama nõuetekohaselt kokku kutsutud koosolekut, piisaks kui kord aastas toimuks külarahva vabamas vormis kohtumine, kus arutatakse külaelu puudutavaid teemasid. Samuti kerkis küsimus, kas väikeses külas on vajalik määrata külakoosolekul eraldi juhatajat ja protokollijat.
Triinu Rebane lubas, et pärast seda, kui ühistegevuse komisjonis on külavanema statuudiga seotud ettepanekud läbi arutatud, korraldatakse külavanematele enne eelnõu vallavolikogule suunamist kirjalik kooskõlastusmenetlus.
Kriisideks valmistumine
Alates märtsist Kuusalu, Anija, Raasiku, Jõelähtme valla ja Maardu linna kriisispetsialistina töötav Sven Jablonski teatas, et vallavalitsus ootab külavanematelt kahe kuu jooksul infot, mida nende küla vajab selleks, et kriisiolukorras esimesed 48 tundi ise hakkama saada.
Kriisiolukorrana kujutatakse ette suurt lumetormi, mille tõttu on teed kinni tuisanud ning elektrit, internetiühendust ega mobiililevi pole ja külaelanikel tuleb kaks ööpäeva ehk 48 tundi ise vastu pidada.
„Vallavalitsuse ülesanne on korraldada kriisiolukorras elutähtsaid teenuseid vallas – kaugkütte, vee- ja kanalisatsiooni toimimine, koolide ja lasteaedade töö, kohalike teede lumetõrje. Kriisi korral on valla kriisikomisjoni esmaülesanne tegeleda kortermajadega, küladele kohe appi ei jõua. Palume infot, mida ja kui palju on te külale tarvis, et kaks ööpäeva iseseisvalt toimida. Kas külas on tagatud elanike joogivee ja toiduga varustamine, soe eluruum, kui paljudes majapidamistes on generaatorid ning kas on haigeid või eakaid, kes vajavad kõrvalist abi ja tuleks viia kriisi korral haiglasse või hooldusasutusse,“ kirjeldas ta.
Kriisispetsialist palus vabas vormis teada anda ka seda, millised ressursid kriisiolukorras hakkamasaamiseks külas on, kas on olemas traktor ning kas ja kuidas on võimalik külaelanikel vahetada infot omavahel ja väljapoole küla.
„Küsimus on selles, kui palju saab teie küla anda valla kriisikomisjonile aega, kuni teieni jõuda,“ lausus ta ja lisas, et omavalitsusel tuleb hakata otsima lahendust, kuidas tagada kriisiolukorras sidepidamise võimalus küladega.







