Kuu­sa­lu val­la kü­la­va­ne­ma­te koo­so­le­ku tee­mad olid sta­tuu­di muut­mi­ne ja krii­si­val­mi­dus

40
Kuusalu vallamaja.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud kü­la­va­ne­ma­te koo­s­ole­kul osa­le­sid 3. sep­temb­ri õh­tul Kiiu mõi­sas 22 kü­la­va­ne­mat. Kü­la­va­ne­mad on Kuu­sa­lu val­las 47 kü­lal, kok­ku on val­las 64 kü­la.

Val­la kom­mu­ni­kat­sioo­nis­pet­sia­list Trii­nu Re­ba­ne tut­vus­tas koo­so­le­kul Kuu­sa­lu val­la kü­la­va­ne­ma sta­tuu­ti ka­van­da­tud muu­da­tu­si, mis on teh­tud koos­töös val­la­vo­li­ko­gu ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni­ga. Ees­märk on kin­ni­ta­da uuen­da­tud sta­tuut val­la­vo­li­ko­gu ok­toob­ri­kuu is­tun­gil, mis toi­mub en­ne ko­ha­lik­ke va­li­mi­si.

Ta üt­les, et kü­la­va­ne­ma­te sei­su­ko­had muu­da­tus­te koh­ta pro­to­kol­li­tak­se ning edas­ta­tak­se ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni­le aru­ta­mi­seks.

Kooso­le­kul te­ki­tas pi­ke­mat aru­te­lu sta­tuu­di pro­jek­ti li­sa­tud täien­dus, mis an­naks kü­la­koos­ole­ku päe­va­kor­ra­punk­ti­de ot­sus­ta­mi­sel osa­le­mi­seks õi­gu­se ka isi­ku­te­le, kel­lel on kü­las kin­nis­va­ra. Keh­ti­va sta­tuu­di jär­gi saa­vad kü­la­koo­so­le­ku päe­va­kor­ra­punk­ti­de ot­sus­ta­mi­sel osa­le­da kõik vä­he­malt 16aas­ta­sed isi­kud, kel­lel on kü­las ala­li­ne elu­koht.

Mi­tu kü­la­va­ne­mat kin­ni­ta­sid, et kü­la­koo­so­le­ku­tel on ka se­ni saa­nud osa­le­da su­vi­ta­jad ja kaa­sa rää­ki­da kü­lae­lu puu­du­ta­va­tel tee­ma­del, kui nad on se­da soo­vi­nud. Kui sta­tuut an­naks ot­sus­tu­sõi­gu­se ka kin­nis­va­ra oma­ni­ke­le, võib tek­ki­da või­ma­lus nõu­da koo­so­le­ku tü­his­ta­mist, kui sel­le toi­mu­mi­sest po­le kõi­ki kü­las kin­nis­va­ra oma­vaid isi­kuid nõue­te­ko­ha­selt tea­vi­ta­tud. Sta­tuut sä­tes­tab, et kü­la­koo­s­ole­ku toi­mu­mi­sest tu­leb tea­ta­da ka e-pos­ti va­hen­du­sel või post­kas­ti pan­dud tea­te­ga, kuid pal­ju­sid kin­nis­va­ra oma­nik­ke ei pruu­gi kü­la­va­nem tea­da ning and­me­kait­se sea­dus ei lu­ba ega või­mal­da nen­de e-pos­ti või elu­ko­ha aad­res­si koh­ta in­fot saa­da.

Kõ­las ka mõ­te, et osa­des kü­la­des, eri­ti ran­na­kü­la­des, on ala­li­sed ela­ni­kud jää­nud vä­he­mus­se ning kin­nis­va­ra oma­ni­ke­le täien­da­va­te õi­gus­te and­mi­ne võib viia sel­le­ni, et ha­ka­tak­se lan­ge­ta­ma ot­su­seid, mis ei ar­ves­ta kü­la ala­lis­te ela­ni­ke sei­su­koh­ti.

Kü­la­va­ne­mad te­gid et­te­pa­ne­ku võt­ta see muu­da­tus sta­tuu­dist väl­ja. Trii­nu Re­ba­ne lu­bas, et et­te­pa­nek edas­ta­tak­se ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni­le.

Ela­vat aru­te­lu ja sõ­na­võt­te te­ki­tas ka kü­la­va­ne­ma ame­tiae­ga puu­du­tav muu­da­tus, mil­le jär­gi olek­sid kü­la­va­ne­mad edas­pi­di kin­ni­ta­tud ame­tis­se nel­jaks aas­taks, hil­je­malt kolm kuud en­ne vo­li­tus­te lõp­pu peaks val­la­va­lit­sus saat­ma kü­la­va­ne­ma­le tea­te vo­li­tus­te täh­ta­ja lõp­pe­mi­sest ning kü­la­va­ne­mal või kü­la­ko­gul tu­leks kor­ral­da­da kuu en­ne ame­ti­pe­rioo­di lõp­pu koo­so­lek kü­la­va­ne­ma va­li­mi­seks.

Trii­nu Re­ba­ne põh­jen­das, et see muu­da­tus kir­ju­ta­ti sta­tuu­di pro­jek­ti osa­de kü­la­de ela­ni­kelt saa­dud soo­vi­de alu­sel – on kü­la­sid, kus kü­la­va­nem on aas­taid ame­tis, kuid ta po­le sel­les ame­tis te­gut­se­nud, sa­mas ei ta­ha kü­la­rah­vas te­ma­ga vas­tuol­lu min­na ega ise uut kü­la­va­ne­mat va­li­ma ha­ka­ta.

See muu­da­tus an­nab kom­mu­ni­kat­sioo­nis­pet­sia­lis­ti sõ­nul või­ma­lu­se kor­ral­da­da uued va­li­mi­sed. Kui muu­da­tus jääb sta­tuu­ti ja val­la­vo­li­ko­gu kin­ni­tab uuen­da­tud sta­tuu­di, siis lõ­pe­vad kõi­gil sel ajal ame­tis ole­va­tel kü­la­va­ne­ma­tel vo­li­tu­sed nel­ja aas­ta pä­rast.

Ta li­sas, et ka naa­ber­val­da­des on kü­la­va­ne­ma­tel täh­ta­ja­li­sed ame­tia­jad.

Kõ­la­sid sei­su­ko­had, et kü­la­va­ne­ma amet on va­ba­taht­lik, ko­hus­tus­lik va­li­mis­koo­so­le­ku kor­ral­da­mi­ne on liig­selt koor­mav ja bü­rok­raa­tiat te­ki­tav, se­da eri­ti neis kü­la­des, kus kee­gi tei­ne po­le aval­da­nud soo­vi võt­ta kü­la­va­ne­ma rol­li en­da kan­da.

Ku­na mi­tu kü­la­va­ne­mat olid nel­ja-aas­ta­se täh­ta­ja vas­tu, kor­ral­da­ti hää­le­tus. Täh­ta­ja­tu ame­ti­a­ja poolt olid 8, täh­ta­ja­li­se ame­tia­ja poolt 13 kü­la­va­ne­mat.

Teh­ti ka et­te­pa­nek, et ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jon võiks lei­da sõ­nas­tu­se, mis lee­ven­daks ame­ti­a­ja pi­ken­da­mi­se tin­gi­mu­si.

Aru­te­lu põh­jus­tas veel muu­da­tus, mis ko­hus­taks kü­la­va­ne­mat kor­ral­da­ma kü­la­koo­so­le­ku vä­he­malt kord aas­tas. Kü­la­va­ne­ma­te sei­su­koht oli, et igal aas­tal ei peaks kor­ral­da­ma nõue­te­ko­ha­selt kok­ku kut­su­tud koo­s­ole­kut, pii­saks kui kord aas­tas toi­muks kü­la­rah­va va­ba­mas vor­mis koh­tu­mi­ne, kus aru­ta­tak­se kü­lae­lu puu­du­ta­vaid tee­ma­sid. Sa­mu­ti ker­kis kü­si­mus, kas väi­ke­ses kü­las on va­ja­lik mää­ra­ta kü­la­koo­so­le­kul eral­di ju­ha­ta­jat ja pro­to­kol­li­jat.
Trii­nu Re­ba­ne lu­bas, et pä­rast se­da, kui ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­nis on kü­la­va­ne­ma sta­tuu­di­ga seo­tud et­te­pa­ne­kud lä­bi aru­ta­tud, kor­ral­da­tak­se kü­la­va­ne­ma­te­le en­ne eel­nõu val­la­vo­li­ko­gu­le suu­na­mist kir­ja­lik koos­kõ­las­tus­me­net­lus.

Krii­si­deks val­mis­tu­mi­ne
Ala­tes märt­sist Kuu­sa­lu, Ani­ja, Raa­si­ku, Jõe­läht­me val­la ja Maar­du lin­na krii­sis­pet­sia­lis­ti­na töö­tav Sven Jab­lons­ki tea­tas, et val­la­va­lit­sus oo­tab kü­la­va­ne­ma­telt ka­he kuu jook­sul in­fot, mi­da nen­de kü­la va­jab sel­leks, et krii­sio­lu­kor­ras esi­me­sed 48 tun­di ise hak­ka­ma saa­da.
Krii­sio­lu­kor­ra­na ku­ju­ta­tak­se et­te suurt lu­me­tor­mi, mil­le tõt­tu on teed kin­ni tui­sa­nud ning elekt­rit, in­ter­ne­tiü­hen­dust ega mo­bii­li­le­vi po­le ja kü­lae­la­ni­kel tu­leb kaks öö­päe­va ehk 48 tun­di ise vas­tu pi­da­da.

„Val­la­va­lit­su­se üle­san­ne on kor­ral­da­da krii­sio­lu­kor­ras elu­täht­said tee­nu­seid val­las – kaug­kü­tte, vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni toi­mi­mi­ne, koo­li­de ja las­teae­da­de töö, ko­ha­li­ke tee­de lu­me­tõr­je. Krii­si kor­ral on val­la krii­si­ko­mis­jo­ni es­maü­le­san­ne te­ge­le­da kor­ter­ma­ja­de­ga, kü­la­de­le ko­he ap­pi ei jõua. Pa­lu­me in­fot, mi­da ja kui pal­ju on te kü­la­le tar­vis, et kaks öö­päe­va ise­seis­valt toi­mi­da. Kas kü­las on ta­ga­tud ela­ni­ke joo­gi­vee ja toi­du­ga va­rus­ta­mi­ne, soe elu­ruum, kui pal­ju­des ma­ja­pi­da­mis­tes on ge­ne­raa­to­rid ning kas on hai­geid või ea­kaid, kes va­ja­vad kõr­va­list abi ja tu­leks viia krii­si kor­ral haig­las­se või hool­du­sa­su­tus­se,“ kir­jel­das ta.

Krii­sis­pet­sia­list pa­lus va­bas vor­mis tea­da an­da ka se­da, mil­li­sed res­sur­sid krii­sio­lu­kor­ras hak­ka­ma­saa­mi­seks kü­las on, kas on ole­mas trak­tor ning kas ja kui­das on või­ma­lik kü­lae­la­ni­kel va­he­ta­da in­fot oma­va­hel ja väl­ja­poo­le kü­la.

„Kü­si­mus on sel­les, kui pal­ju saab teie kü­la an­da val­la krii­si­ko­mis­jo­ni­le ae­ga, ku­ni teie­ni jõu­da,“ lau­sus ta ja li­sas, et oma­va­lit­su­sel tu­leb ha­ka­ta ot­si­ma la­hen­dust, kui­das ta­ga­da krii­si­o­lu­kor­ras si­de­pi­da­mi­se või­ma­lus kü­la­de­ga.

Eelmine artikkelAni­ja val­la kü­la­de toe­tus Här­ma­ko­su­le ja Voo­se­le
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la tun­nus­tu­si ha­ka­tak­se ja­ga­ma val­la aas­ta­päe­val ja õpe­ta­ja­te tä­nu­peol