
Juhendaja JANIKA TURU: „Kuusalu kiriku pruudivaiba korrastamine tegi südame soojaks.”
Muinsuskaitsepäevade raames Kuusalu vanas pastoraadis korraldatud töötoa juhendaja, kunstipärandi nõunik ja tekstiilirestauraator Janika Turu pidas ristpistes tikitud värvikireva vaiba algsel kujul taastamise stardikiirendust kordaläinuks: „Kaks päeva möödusid väga töiselt ja hästi. Koos tegutsemine ühise eesmärgi nimel teeb ikka südame soojaks.”
Muinsuskaitseameti rahastatud töötoas osales üle kümne naise, nende seas oli tekstiilkäsitöö õppijaid nii Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast kui ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, samuti kogukonna käsitööhuvilisi.
Töötoa sissejuhatuseks kunstimälestiste ja vanade esemete taastamise viisidest loengu pidanud Janika Turu hindas aasta tagasi vaiba seisukorda ja seejärel koostas tegevuskava: „Restaureerimise kontseptsiooni väljamõtlemine on esimene ja võib-olla kõige olulisem samm. Vaip võetakse Kuusalu pastoraadis kasutusele, pannakse külastajatele taas näha. Sellest lähtudes mõtleme, kui palju on vaja restaureerida.”
Vaiba päästmine jätkub
Aastaid unustusehõlma vajunud vaipa olid kahjustanud niiskus, söönud koid ja närinud hiired. Möödunud aastal tehti Laurentsiuse Seltsi juhi Sulev Valdmaa eestvõttel vaibale esmapuhastus ja siis riputati pastoraadi koridori seinale. Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Ly Renter koos Kadri Taela ja Janika Turuga tuli ideele, et vaiba võiks taastada samamoodi, nagu seda valmistati aastakümneid tagasi – kohalike käsitöömeistrite abiga.
Möödunud nädalavahetusel harutati mitmest kohast katkine vooder lahti, vaipa tuulutati ja tehti mitu kuivpuhastust.
Janika Turu: „Põhilised restaureerimise põhimõtted, mida õppisime ja kasutasime, polnud keerulised. Hiired on söönud vaipa päris korralikult ja augud tuleb pahemalt poolt toestada tugikangaga, mis tiheduse ja koe poolest sarnaneb originaalmaterjaliga. Tugikangas tuleb spetsiaalsete pistetega kinni nõeluda. Õppisime ka kadude täitmist ja tikandi mustri taastamist.”
Lõpetuseks keriti vaip puitsõrestikust rullile, mille valmistas kunagine kirikumees Villem Reemets. Nüüd oodatakse võimalust viia see paariks nädalaks muuseumisse sügavkülmutamisse, et koi vastsed häviksid. Siis saab jätkata vanale asjale hinge sissepuhumist. „Sügavamal minus peitub päästmisinstinkt,” lausus Janika Turu.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala 4. kursuse õpilane Renna Agapuu läks pruudivaipa taastades õhinasse: „Mul pole kooli lõputöö teema veel valitud. Laupäeva õhtul Kuusalust koju sõites mõtlesin: suur töö kukub sülle, kas oled pime, et võimalusest kinni ei haara! Saatsin pärandtehnoloogia programmijuhile Ave Matsinile kirja, et tahaksin pruudivaiba restaureerimisest teha lõputöö. Lähiajal kooli minnes saame ettepaneku üle koos arutada.”
Vaiba taastamine peaks asjaosaliste sõnul jätkuma Kuusalus, see annaks Renna Agapuu sõnul võimaluse kaasata kogukonda. Ta arutas töötoas osalenud Kuusalu Lastekaitse Seltsi juhataja Helle Borissoviga, et võiks kutsuda appi kohalikke käsitööhuvilisi.
Ly Renter rõõmustas ettevõtmise käimamineku üle: „Kuna pruudivaip pole kunstimäestis, siis saame eset talgulistega korda teha ja see annab ettevõtmisele lisaväärtuse. Ka vaip valmis 1958. aastal ligi poolesaja naise ühistööna. Toona tikkisid naised oma käsitsi värvitud lõngaga, ka töötuppa tulijad võtsid kodust lõngasid kaasa.”

Janika Turu valis villaseid lõngasid värvitoonide järgi, et need sobiksid pleekinud ja vanunud 7 ruutmeetri suuruse vana vaibaga.
Töötoas tekkis elevus, kui sinna tuli Ester Paenurm, kunagise kirikuõpetaja Eduard Salumäe tütar, kes lõi 14aastase tehnikumiõpilasena nädalavahetustel vaiba tegemisel kaasa. Tema laulatuse ajal oli pruudivaip asetatud kiriku altari ette.
Ly Renteri sõnul võiks vaiba kasutamine laulatustel pärast kordategemist jätkuda: „Kui vanu esemeid kasutada ja järjepidevalt hooldada, siis säilivad nad kõige paremini.”
Muinsuskaitsepäevade üritusel Kolga mõisas tutvustas ajaloolane Ott Sandrak asula kaugemat minevikku, kuulati lugusid Ojamaa tsistertslaste Roma kloostri tegevusest Kolgas aastatel 1233-1519.