
„Vanema inimese jaoks on digitarkusi keeruline meelde jätta, aga meid koolitanud noored olid väga mõistvad ja toredad. Üks poistest ütles kenasti, et nemad on sündinud arvutid ja telefonid käes, kõik tundub lihtne, aga on arusaadav, et eakatel võtab aega,“ kiitis digioskuste koolitusel osalenud Tiiu Daniel koolitajaid, Kuusalu keskkooli 9. klassi kolme noormeest.
„Läksin koolitusele, et õppida arvutis kirjade saatmist. Kirju olen arvutis vastu võtnud ja lugenud, tahtsin ka saatma hakata,“ lisas ta.
Noori juhendajaid tunnustas ka digikoolitusest osa võtnud Zoja Kostritski, kes soovis õppida nutitelefonis Smart-ID ja Whatsappi kasutamist: „See oli väga tore ja tänuväärt projekt. Arvutiga olen töötanud, nutitelefoni tunnen vähem. Noored selgitasid hästi ja sai julgelt küsida. Loodame, et kohtume veel ja koolitusega jätkatakse. Esimesel koolituspäeval oli kümme eakat õpilast, teisel päeval kuus.“
Kuusalu raamatukogus valla eakatele korraldatud digikoolitusel õpetasid Karl Sebastian Aun, Karl Luga ja Joosep Arik.
Eakate kahepäevane digikoolitus oli ka Kolga raamatukogus, seal juhendas Kuusalu valla noortevolikogusse kuulunud Eliisa Helene Mäeväli, kes on Tallinna Ülikooli esimese kursuse tudeng.
Eliisa Helene Mäeväli osales juhendajana ka mullu novembris täiskasvanud õppija nädala raames Kuusalu keskkoolis eakatele läbi viidud arvutikoolitusel. Kolgas oli kevadistel koolituspäevadel ka varasemal koolitusel osalenuid.
„Vaatasime keerulisemaid asju uuesti üle. Üks proua soovis õppida bussiliinide rakendust kasutama. Aitasin ühel eakal endale digitaalset fotoraamatut teha. Üks osaleja soovis õppida ostma digitaalset teatripiletit. Esimesel korral oli Kolgas kursusel neli eakat, teisel korral kaks. See oli tore seltskond ja sooviti, et tehke selliseid koolitusi veel.“
Kuusalu keskkooli 9. klassi õpilane Karl Sebastian Aun: „Ajalooõpetaja Merja Rumm ja ka Eliisa Helene Mäeväli andsid koolituse jaoks materjale, Kuusalu raamatukogu lugemisaali toodi me koolist eakate digitunni jaoks arvutid. Esimeses tunnis oli mees, kes ei olnud üldse arvutit kasutanud. See oli paras väljakutse. Näitasime, kuhu vajutada ja kuidas toimingutega edasi minna, ning palusime ka eakatel endil sama läbi teha. Oli huvitav ja nägime, et on inimesi, kes ei tea arvutitest ega nutitelefonidest midagi. Raske oli, aga võtsime end kokku.“
Projekti eestvedaja, Kuusalu valla juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman rääkis, et eakate digikoolituse idee tekkis seoses täiskasvanuõppe arenguprogrammiga Täiskäik, kus Kuusalu vald osales koos 12 omavalitsusega üle Eesti, Harjumaalt olid veel Saku, Kose, ja Harku vald ning Keila linn. Programmis arutati täiskasvanute õppe arendamist ja seniseid praktikaid. Kuusalu vallast osalesid peale tema vallamaja töötajatest veel Alvi Karp, Veronika Laende, Triinu Rebane ja Aigi Reinomägi ning noortekeskusest Krista Allik, Kuusalu raamatukogust Õnne Paimre, Kuusalu keskkoolist Maria Trei ja Kuusalu noortevolikogust Uku Aasrand.
„Kui mõtlesime, et mida täiskasvanu õppe osas meie vallas teha, leidsime, et eakate digipädevust oleks vaja suurendada. Küsisime kooli 9. klassi noortelt, kellega oli üks varasem koostööprojekt, et kes tahaksid vabatahtlikult õpetada. Tore, et kolm noormeest olid valmis aitama. Kindlasti peaks sellise projektiga jätkama, kasusaajad on nii eakad kui ka noored, kes said uue kogemuse.“
Kui Kuusalu valla esindajad tegid aprillis lõpus toimunud seminaril arenguprogrammist kokkuvõtte, oli teiste osalejate hinnang ootamatult tunnustav, tõdes Anu Kirsman.
„Toodi esile, et lihtsam oleks olnud tellida koolitusfirma, aga me otsisime õpilased, panime kokku grupid. Meile endile see ei tundunud nii eriline, aga on heameel, et märgati,“ lausus ta ja kinnitas, et kindlasti peaks Kuusalu vallas eakate digikoolitusega jätkama.
„Pakkusime programmi kokkuvõttes välja slogani „Märts on digikuu – igaühest võib saada digitäht.“.“






