19. ja 20. augustil korraldab matkaselts külade kümnevõistlust.
Kuigi Kuusalu Matkaseltsi moodustab sõpruskond, kes 15 aastat omakeskis matkamas käinud, on nad viimastel aastatel hakanud korraldama üritusi suuremale rahvahulgale. Nagu mullu, oli tänavu juunis rattaretk „Rattaga külla“. Seal osales 75 inimest, sõideti Kolgast Võhmani ja tagasi. Nädala pärast tuleb külade kümnevõistlus, 10. septembril saalihoki koolitus- ja mängupäev, 17. septembril ühised seeneleminekud koos Uku Praksiga.
Seltsi eestvedaja Anu Kirsman ütles, et teeb ettevõtmisi ka teistele, sest talle lihtsalt meeldib. Rahateenimiseesmärki seltsil pole: „Meie põhimõte on võtta minimaalne tasu, millega saab kulud ära katta. Oluline on, et inimesed saaksid perega üritustel osaleda.“
Möödunud esmaspäeval, 1. augustil andis matkaselts orienteerumishuvilistele võimaluse kuulata koolitaja loengut, kolmapäeval, 3. augustil sai osa võtta koolituse praktilisest poolest ja kaardiga metsa minna.
„Osad ei taha joosta, aga soovivad looduses olla. Orienteerumine on mõtestatud liikumine, see on nagu male ja keskmaajooks üheskoos,“ lausus Anu Kirsman.
Esmaspäevast koolitust kuulas Kuusalu rahvamajas 46 huvilist, rääkis professionaalne orienteeruja Tarmo Klaar. Kõik osalejad said tema kirjutatud raamatu „Orienteerumisest iseõppijale“. Projekti „Looduskool – orienteerumine“ toetati Leader-programmist 707.36 euroga.
Kolmapäeval läks Jõekääru puhkekeskuse juurest metsa ligi 40 huvilist. Käidi kolmes rühmas. Iga gruppi juhtis proff, kes selgitas ja näitas, kuidas tegutseda. Rada oli 2,5 kilomeetrit pikk, läbida tuli kuus punkti.
„Algajate rajad on lihtsamad, punktid kaugemalt nähtavad. Tegime siia õpperaja, kus näidata, kuidas kompassi kasutada ja reljeefe ära tunda.
Tipporienteerujate jaoks on siin liiga nähtav ja liiga palju teid, õppimiseks aga hea,“ jutustas Tarmo Klaar.
Näis, et orienteerumine pakkus huvi võrdselt nii täiskasvanutele kui lastele. Registreerunud olid ka Krista ja Aare Allik üheksa poisiga Kolga noorkotkaste rühmast.
„Käime koos alles 2010. aasta algusest. Poisid on võistlustel pidanud orienteeruma ja oleme omal käel õpetanud,“ lausus Krista Allik.
Anu Kirsman ütles, et suurem osa täiskasvanud tulijaid on orienteerumisega kokku puutunud lapsepõlves või kunagi ammu.
Koolitusel kuulis ta Kõrvemaa püsiorienteerumisradadest, mis tekitas uue mõtte: „Võiks teha ka Kuusalu valda püsiorienteerumisrajad, näiteks spordikeskuse juurde. Sealt saaks võtta kaardi, kus püsipunktid kirjas, ning minna ise metsa tegutsema.“
Matkaseltsi korraldatud üritused näivad rahva seas populaarsed olevat. Plaanitud seenelkäigu esimene grupp sai Anu Kirsmani sõnul kohe täis, teises peaks vabu kohti olema: „Tundub, et inimestele pakub huvi looduses liikumine ja üheskoos enesetäiendamine.“
Kümnevõistlusel uued alad
Järgmine matkaseltsi ettevõtmine on külade kümnevõistlus. Registreerunud on üks võistkond. Ettevõtmise teine peakorraldaja Pille Plakk sõnas, et eelmisel aastal samal ajal oli samuti vaid üks võistkond end kirja pannud. Korraldajad teavad, et trenni tehakse ja tulijaid on veel.
Anu Kirsman rääkis, et kõige tähtsam on leida külas inimene, kes asja vedama hakkaks: „Kui see inimene on leitud, tuleb küla järele. Õnneks saab paljudes kohtades külarahvas ise võistkonna tehtud.“
Eelmise aasta küladevõistlusest õppides otsustati tõsta võrkpalli eelringid 19. augustile, nagu ka kalapüük.
„Siis saavad inimesed vabamalt teisi alasid teha. Eelmisel aastal võrkpallurid ei näinudki, mis mujal toimus,“ jutustas Anu Kirsman.
Muutunud on ka mõned alad. Tuleb saapavise, vibulaskmine, kuulijänn, sõudeergomeeter ning nagu möödunud suvel kalapüük, võrkpall, lauatennis, kabe, korvpalli vabavisked ja köievedu.
„Tasub vaadata ajakava, sest alad võivad kattuda,“ paneb Anu Kirsman võistkondadele südametele.
