Kuusalu Kunstide Kool tähistas 25. sünnipäeva keskkooli saalis

2294

Direktor PAUL HIMMA avaldas lootust, et 30. sünnipäev peetakse oma renoveeritud koolimajas.
Muusikakooli rajajat MARE RUSSAKUT õnnitlevad kooli sekretär REIN KIPPAR ja direktor PAUL HIMMA.

Kuusalu Kunstide Kooli juubeliaktus oli ajastatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Direktor Paul Himma sõnas kontsert-aktust sisse juhatades ning saalitäit pidulisi tervitades, et sel päeval, 1. oktoobril on üle maailma tuhanded muusikat mängimas ja miljonid kuulamas.
„Helid ja muusika saadab meid tänapäeval kogu aeg. See soodustab olema vastuvõtja ehk tarbija. Muusikakoolid annavad võimaluse olla ise elava muusika looja ja esitaja,“ lausus ta.

Direktor tuletas meelde kooli algusaega. Tänu esimese direktori Mare Russaku järjekindlusele avati Kuusalus 1988. aastal muusikakool, mis 1994. aastal kolis senisesse majja Kuusalu aleviku keskel. Enne muusikakooli tegutses Kuusalu kooli juures 1976. aastast tema eestvedamisel muusikaklass. 1996. aastal avati muusikakooli juures kunstiklass.  2001. aastal hakati pillimängu õpetama ka Kolgas. Alates 2010. aastast kannab kool  Kuusalu Kunstide Kooli nime.

Tänutäheks said lilleõie muusikakooli asutaja Mare Russak ja tema tookordsed abilised, Kuusalu kooli endine direktor Laine Kadajas ning Loksa muusikakooli juhtinud Raidi Andre. Et kool sai sündida, aitasid kaasa Ene Vohu (endine Raid) kultuuriministeeriumist ja Kuno Kasak, kes töötas Harju RSN TK kultuuriosakonna juhatajana.  Viimane oli peol kohal ja õnnitles koolirahvast.  Lilleõie sai ka muusikakooli endine majandusjuhataja Aili Niilo.

Paul Himma andis tänukirjad Mare Russakule ning aastatel 2007-2013 kooli juhtinud Kadi-Katariina Sarapikule. Veel said tänukirja kooli algusajast alates akordioni ja flöödiõpetajana töötanud Erika Kasetalu Loksalt ning staažikad õpetajad Ott Kask ja Katri Mangelsoo.
Tänukirjade ja teiste trükiste kujundused oli õpetaja Krista Simson vormistanud kunstiosakonna õpilaste tööde alusel.

Direktor tänas ka kooli pidajat Kuusalu valda ning lisas, et praegu on tal oma toas istudes selge pilt, kus midagi toimub, sest seinad ei ole helikindlad: „Soov on muuta õpikeskkonda paremaks. Miks meil ei võiks olla ühine eesmärk – 30. sünnipäev renoveeritud majas.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja volikogu esimees Andres Paomees kinkisid koolile valla kaardi. Vallavanem lausus, et see on muusikakooli korjepiirkonna kaart ning kõneles sellest, et Kuusalu valla kultuuripärand on rikkalik: „Kuusalust käidi esimesel laulupeol 1869. aastal. 1870. aastal kirjutasid Pärnu Postimees ja Eestimaa Postimees, kuidas 2. juulil toimus Kuusalus laste laulupidu, kohal oli enam kui 400 last, kes oskasid kaunihäälselt laulda. Kuusalu 25aastases muusikakoolis on enam kui 200 last saanud teadmise, et olemas on seitse nooti, millega saab suuri asju teha.“

Ta meenutas ka, kuidas Mare Russak tegi 1994. aastal sihikindlalt selgeks, et muusikakoolil on vaja oma maja: „Muusikakooli loomine on tema elutöö.“

Andres Paomees andis muusikakoolile üle maavalitsuse ja Harju omavalitsuste liidu tänukirja. Vallavanemalt said vallavalitsuse tänukirjad Erika Kasetalu ja Ott Kask.

Mare Russak jutustas, kuidas 25 aastat tagasi ei olnud muusikakoolil peale palgaraha ühtegi rubla, raha saadi rajooni kultuuriosakonnast: „Kuusalu mail on muusikaharidust antud ka varem, Arno Lepnurm õpetas plejaadi puhkpillimängijaid. Kirikumuusikud Hugo Mürk ja Endel Kink õpetasid ka kindlasti. Niina ja Taavi Esko on pannud lapsi laulma, viiuliõpetusega alustas Renate Piho, jätkas Tiiu Kulm. Kool on õpetajate nägu, meil on ajast aega olnud kõrge tasemega õpetajad.“

Ta lisas: „Üks tähtis tegelane ütles 1990. aastal, et kahe aasta pärast on muusikakoolid kadunud. Ei ole, on juurde tulnud.“

Mare Russaku algatusel loodi Harjumaa noorte puhkpilliorkester ja keelpilliorkester.  Kuusalu muusikakool hakkas korraldama konkurssi „Klaver saatepillina“. Viimase aja trump on kooli oma sümfooniaorkester ja eripära kaks emeriitprofessorit: muusikaloo õpetaja Olev Oja ning tšelloõpetaja Toomas Velmet.

Pidulikul aktusel vahetusid sõnavõtud ansamblipaladega.  Direktori sõnul on ansamblimängul oluline roll, sest nii õpitakse koostööd ja teistega arvestamist, selleta on elus väga raske hakkama saada. Esinesid vilistlaste ansambel ning kunstide kooli keelpilli, flöödimängijate, kitarristide ja puhkpillide ansamblid.

Pärast kontserdi teises osas ette kantud „Lauritsa lubaduse“ pilootnumbreid paluti kõik pidulised Kuusalu keskkooli fuajeesse kringlit sööma.

Kuusalu Kunstide Koolis on sel õppeaastal 148 õpilast, õpetajaid on 20. Muusikaosakonna erialad: klaver, viiul, akordion, kitarr, tšello, erinevad flöödid, klarnet, saksofon, trompet, tromboon, tuuba, metsasarv, eufoonium, löökpillid. Kunstiosakonnas: joonistamine, maalimine, skulptuur.