Kodu tuleohutuks, miks ja kuidas

3836

Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. Samas saame lihtsate tegevustega vältida õnnetuste tekkimist või hoida ära suurt kahju.

ARMAND JÜRGENSON, Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja.
ARMAND JÜRGENSON, Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja.

Päästeameti viimaste aastate statistika näitab, et hoonetes, milles on hukkunud inimene, on enamikul juhtudel puudunud suitsuandur. Samuti on enam kui poolte tules hukkumiste põhjuseks olnud hooletu suitsetamine siseruumides.

25. septembri hommikul  sai häirekeskus teate tulekahjust Raasiku vallas Peningi külas. Kortermaja ühe korteri elutoas oli põlenud diivan. Päästjate saabumise ajaks olid naabrid  aidanud suitsuvingu sissehinganud ning kergemaid põletushaavu saanud mehe korterist õue. Tuleõnnetus sai tõenäoliselt alguse siseruumides suitsetamisest, korteris puudus ka töökorras suitsuandur.

Septembri keskel tõid päästjad Mustamäel suitsu täis korterist välja alaealise teadvuseta noormehe. Vesipiip oli süüdanud diivani, millel noormees magas. Septembri lõpus läks Tallinna kesklinnas järelvalveta küünlast põlema kapp, seda kustutanud mees sai põletushaavu. Esimesel oktoobril oli Peetri alevikus tulekahju ridaelamuboksis, õnneks pääsesid sealt vigastusteta naine ja tema kaks last. See tuleõnnetus sai alguse töötavast nõudepesumasinast.

Enamikke tuleõnnetusi on kerge ennetada. Igasugune lahtine tuli on ohtlik. Pole vahet, kas tegu on sigareti, vesipiibu või küünlaga, kõigist nendest võib alguse saada tõsine tulekahju.

Kustutades sigaretti, tuleb jälgida, et see ka korralikult kustunud oleks, samuti ei jäeta järelvalveta küünalt. Küünal peab paiknema kindlalt ja mittepõleval alusel, et tuuletõmbus, koduloomad vms ei saaks seda ümber ajada ning läheduses olevaid esemeid süüdata.
Kindlasti on mõistlik hoida pilk peal töötaval elektriseadmel, olgu selleks siis nõudepesumasin või pesumasin. Ka lastele tuleb varakult selgitada, mis on tulekahju, kuidas see võib tekkida ning kuidas põlengu korral käituda.

Eestis on suitsuandur eluruumides kohustuslik juba 2009. aastast. Tasub meeles pidada, et elusid päästab ainult töökorras suitsuandur. Meist igaüks leiab nädalas hetke oma suitsuanduri kontrollimiseks. Kindlasti tasub võimalikult sageli vaadata üle ka eakate sugulaste suitsuandur.

Eelmisel aastal sai 297 hoonepõlengut alguse küttekoldest, nende hulgas tahmapõlengutest alguse saanud tulekahjusid hoonetes oli 108. Puhastamata lõõridest alanud tahmapõleng on väga ohtlik majale ning ka ümbritsevatele hoonetele. Üldjuhul käib tahmapõlengu korral leek kõrgelt korstnast välja ning sädemed lenduvad kaugele. Samuti muutub tahmapõlengu ajal kütteseadme temperatuur ebaloomulikult kõrgeks kogu ulatuses ning süttida võivad läheduses asuvad põlevmaterjalid.

Selliseid põlenguid on võimalik hoida ära ainult regulaarse kütteseadmete hooldamise ning puhastamisega. Kütteseadmeid peab puhastama vastavalt vajadusele, et ei tekiks tahmapõlenguid, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Korstnapühkija kutsetunnistusega isik peab puhastama kortermaja kütteseadmeid igal aastal ja eramajades vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Soovitan kutsuda ka eramajade kütteseadmete puhastamiseks igal aastal korstnapühkija, et veenduda kütteseadmete ohutuses.

Töökorras suitsuanduri puudumise või mittekorras kütteseadme kasutamise eest on eraisikule karistus kuni 1200 eurot.

Me kõik suudame järgida neid lihtsaid nõuandeid ja oma kodu tuleohutuks muuta.