Esietendus on kuu aja pärast neljapäeval, 22. aprillil, mängitakse kuus korda.
Orkestri ees on dirigent OTT KASK, laval KERT ÕUN ja TEISI LINDVEST.
Kuna Kuusalu Kunstide Kooli ja keskkooli koostöös sündiva opereti „Odüsseus“ reklaamplakat ilmub Sõnumitoojas märtsikuu keskpaigast, ajasid mõned huvilised toimumisaja segi ning saabusid kella 16ks Kuusalu koolimaja juurde juba möödunud neljapäeval, 22. märtsil.
Näitetrupp, kooli noortekoor ja sümfooniaorkestri muusikud hakkasid siis aulas lõpetama esimest ühist üldproovi – oli koolivaheaeg, sama tihe tööpäev ootas ees ka reedel.
Veel veidi varem lausus peaosatäitja Kristin Parve Sõnumitoojale, et tulekul on tihe kuu täis proove, aga kindlasti on see huvitav: „Mängin tüdrukut, kelle nimi on Nausikaa. Kogu näidendi sisu on minu unenägu, õpin ajaloo eksamiks, jään magama, kõik läheb segi, sõbrad on äkki saanud uued kahtlased nimed. Tegelasi on ka Vana-Kreekast. Saima sai loa teha lavastust tänapäevasemaks, kasutame seda võimalust. Lauludele on ka liikumised, aga päris nii ma ei pea laulma ja samal ajal tantsima, nagu muidu operettides.“
Lavastaja Saima Kallionsivu ja dirigent Ott Kask laiutasid veidi hiljem käsi – kolm lehekülge noote on puudu, tuleb leida lahendus. Helilooja Eino Tambergi (27. mai 1930-24. detsember 2010) pole enam, ehkki ta taastas osa opereti nootidest mälu järgi, jäid need märkamata.
Saima Kallionsivu: „Luuletused on, muusikat pole. Teeme selle koha teistmoodi, las jääda publikule üllatuseks. Opereti sündmustik on ootamatult kaasaegne, olgugi, et kirjutatud rohkem kui 70 aastat tagasi. Eino Tamberg oli siis 15-16aastane, tema klassivend Kulno Süvalep tegi sõnad. Ka keel on kaasaegne, väga hästi saab toimuvat kohendada meie aega, tõmmata paralleele praeguse Eestiga.“
Näitlejaid oli tavapärasest raskem valida, tunnistas Saima Kallionsivu – Tambergi muusika on nõudlik, näitlejad peavad suutma välja laulda. On väga suur julgus ja vastutus tulla lavale operetti laulma.
„Oktoobrist alates teeme näitlejatega tööd. Minul on süda rahul, oleme palju harjutanud, nüüd on aeg paika panna lavaline liikumine, õppida orkestrit kuulama,“ lausus ta.
Reedel salvestati orkestri mäng CDle, et näitlejad saaksid harjutada ka muul ajal, mitte ainult ühistes proovides.
Laulud õpetas osatäitjatele ja ka noortekoorile muusikaõpetaja ning dirigent Taavi Esko, kes kinnitas, et eriti raske pole olnud: „Niisugust lavastust saab Kuusalu koolinoortega teha kõige selle varasema baasil, mis meil on tehtud. Kuusalu koolis on õpilased õppinud algklassidest alates laulma ja näitlema.
Kunstidekoolis on oma sümfooniaorkester. Meie juhendajatena saame hea kogemuse ja muidugi noored ise. Sellistes protsessides toimub suur areng.“
Saima Kallionsivu: „Ammu oleme mõelnud, et võiks muusikalise lavastuse teha, andekaid lapsi ju on. Aga peab olema ka materjal, mida lavastada. Uskumatult tore, et Eino Tamberg kinkis opereti noodid kunstidekoolile. Kahju, et ta ise seda lavastust enam näha ei saa.“
Originaalnoodid
Kunstide kooli puhkpilliõpetaja ja Kuusalu pasunakoori dirigent Ott Kask näitas noodilehti – koopiaid helilooja Tambergi käsitsi kirjutatud klaviiridest (lauluviis, sõnad ning klaverisaade). Operett „Odüsseus“ on kingitud Kuusalu Kunstide Koolile. Originaalnoodid peaksid dirigendi arvates jõudma teatri ja muusika muuseumi, orkestriseade saama kõigile kättesaadavaks.
„Orkestriseade tegin mina. Tahaks olla Tambergi nootide vastu aus, mitte lihtsustada, aga kui noored ikka hakkama ei saa, tuleb mõnda kohta muuta,“ sõnas Ott Kask. Temal on koolinoorte muusikalide lavaletoomise mitmekordne kogemus Viimsist.
„Pole midagi hullu, väga hästi läheb,“ kommenteeris ta Kuusalu esimest üldproovi. „Saima ja Taavi on teinud tugevat tööd. Meil on haruldane võimalus tuua see operett lavale. Näete, kuidas juhtus. Professor Olev Oja kutsus Eino Tambergi Kuusallu õpilastega kohtuma, tekkis vaba mõttevahetus. Helilooja ütles, et tal seisab palju aastaid sahtlis üks noorpõlveteos, mis võiks sobida õpilastele, kas te ei tahaks seda kunagi lavastada. Kunstidekooli direktor Kadi Katariina Sarapik vastas, et jah, tahame. Tambergil oli fenomenaalne mälu, suutis mõned puuduvad osad veel üsna hiljuti taastada. Ilmselt oli „Odüsseuse“ ümberkirjutatud ja kohati mälu järgi taastatud noodimaterjal tema kõige viimane teos. Ta oli juba noorelt geniaalne ja küps helilooja. Esmaettekanne toimus 1946. aasta märtsis, kui Nõmme gümnaasium tähistas 17. sünnipäeva. Meil on au sellist kultuurilugu elustada.“
Orkestris mängivad Kuusalu Kunstide Kooli õpilased ja mõned õpetajad, üksikud noored ka Kolgast ning Loksa ja Viimsi muusikakoolist. Löökpillidel on Jaak Saarma pasunakoorist ning tema lapselaps Asso Soosalu. Abijõudu tuli juurde paluda, sest osa pillimängijaid on näitlejatena laval, nad ei saa orkestris kaasa lüüa.
Odüsseuse rollis on Kuusalu kooli 12. klassi abiturient Joonas Pürg. Tema tõdes enda kohta, et natuke on nüüd lihtsam, kuna pidi koos orkestriga oma laulu selgeks õppima juba sügisel „Odüsseuse“ tuluõhtuks.
„Orkestriga on palju raskem laulda, kui klaverisaatjaga. Võti on dirigendis, tema hoiab kõike koos, tuleb teda jälgida. Saima pakkus, kas soovin kaasa lüüa.
Ma ei kartnud sellist projekti, varem pole tehtud, tahtsin osaleda. Tööd tuleb veel palju teha, selles mõttes on abituriendile ajastus paha, aga mis teha, kui tahad osaleda. Kohe on ees proovikirjand ning mõni päev pärast etendusi, 30. aprillil, on lõpukirjand. Praegugi peaksin kodus olema ja õppima.“
