Minister JUHAN PARTS käis Kehra tehast õnnitlemas

4208
Kuused istutasid SAJEN ASWANI, TIIT TAMMARU, MOHAN VASWANI, SONNY ASWANI, JUHAN PARTS, ALLAN PARIK ja AIGAR KALLAS.

Kehra tehases algasid sünnipäevapidustused.

Käesoleval aastal täitub 75 aastat Kehra tselluloosi- ja paberivabriku asutamisest. Möödunud reedel algasid juubeliüritused piduliku vastuvõtuga tehase territooriumil. Kohal oli ettevõtte juhtkond, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Anija valla esindajad, Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi külalised Eestist, Euroopast, Aasiast ning Austraaliast.

Tervitussõnavõtuga esines tehase juhatuse liige Aime-Kersti Kelder, meenutades ajaloolise ettevõtte minevikku ning andes ülevaate tulevikuplaanidest. Ta võrdles tehast vanuriga, kes siis, kui Singapuri investorid ta adopteerisid, lebas üle 50 aasta vanusena tõvevoodis ja kelle organid seejärel ükshaaval välja vahetati, et väärikas vanuses ettevõte taas elujõuliseks muutuks.

„Kõigepealt vahetati välja süda ehk sooda regenereerimise katel ja viimasena seedetrakt ehk tselluloosi keedu- ja pesu­osakond. Seda kõike tegid maailma tipp-kirurgid. Mõnd asja ei ole me veel teinud. Kalda pumbajaamas töötavad 1930ndatest pärit pumbad ja kuna need ei tea, mis on garantiiaeg, ei ole nad seisma jäänud. Kui tehases ringi vaatate, siis märkate vanuri kortse  veel  siin  ja  seal,  kuid  elutähtsate organite vahetus jätkub,“ jutustas Aime-Kersti Kelder.

Ta lisas, et praegu ehitatakse tehase värava juurde 10 miljonit eurot maksvat lubjaahju, mis võimaldab  kasutada 90 protsenti kaevandatavast või sisseostetud lubjast. Kokku kasutab ettevõte 1600 tonni lupja kuus. Samuti rajatakse neli miljonit eurot maksev uus ja senisest efektiivsem puiduhakkeliin, mis valmib järgmisel aastal.

Huvitava faktina tõi Aime-Kersti Kelder välja, et kui tehas rajati esmalt tselluloosi tootmiseks, siis viimased  60 aastat on seal valmistatud ka jõupaberit. Kõige levinuma toodetava paberirulli kõrgus on meeter ja aastane toodang nii suur, et paberit saaks kerida 25 korda ümber maakera.

Minister Juhan Parts sõnas, et Kehra paberivabriku sünnilugu on sümboolse ja praktilise tähtsusega praegusele Eesti majandusele: „Selle asutamine 1938. aastal oli ravim veel kestvale majanduskriisile. Riigil oli vaja tööstust, mis tugines kohalikele ressurssidele, kasutas kaasaegset tehnoloogiat ja oli mõeldud tootma ka natuke kaugemale kui Eestisse. Ka tänapäeva majandus peab olema rahvusvahelise suunitlusega ja Kehra tehas liigub selle suunas väärtustades kohalikku puitu ja investeerides parimasse tehnoloogiasse.“

Minister lisas, et ehkki väljakutsed tselluloosi tööstusele on suured, on Eesti valitsusel sellesse usku. Ta tänas kõiki partnereid ja toetajaid ning avaldas tänu Tolaram Grupi Eesti juhile Sonny Aswanile, kellest on lisaks ettevõtjale ja investorile saanud Eesti patrioot ja aukonsul Singapuris.

Anija valla teenetemärk
Anija vallavanem Tiit Tammaru meenutas raskeid aastaid 1990ndate alguses: „Koos tehase kateldega jahtusid Kehras ka mitmed kodukolded. Eesti sõltus välismõjudest ning grupp Singapuri investoreid võttis endale riski ja vastutuse ka meie tehase eest. Õnneks said rasked ajad mööda ja Anija valla suhted ettevõttega on järjest paremaks muutunud.“

Ta sõnas, et viimastel aastatel on tehas toetanud kohalikku elu ning koos vallavalitsusega viinud ellu mitmeid ühisprojekte. Suurim toetaja on vabrik olnud aga Kehra käsipalliklubile, mis kannab ka Horizoni nime.

Tiit Tammaru andis koos vallavolikogu esimehe Jaan Oruaasaga Sonny Aswanile üle valla teenetemärgi Kehra tehase eduka juhtimise ja panuse eest valla tööhõivesse.

Ettevõttele soovisid õnne ka Riigimetsa  Majandamise  Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas, Eesti SEB panga juhatuse liige Allan Parik, Ukraina  kotitehase Pamibro nõukogu esimees professor Ilja Šutak  ja Mistra-Autex ASi juhataja Priit Tamm.

Pärast sõnavõtte istutasid Tolaram Grupi nõukogu esimees Mohan Vaswani, juhatuse esimees Sajen Aswani, Sonny Aswani, Juhan Parts, Tiit Tammaru, Aigar Kallas ja Allan Parik sümboolsed kuused tehase aeda. Seejärel käisid külalised tehases ekskursioonil.

Palju on muutunud
1963ndal aastal  tselluloositehase  juhataja asetäitjaks saanud Valeri Jõgioja meenutas, et oli  vahetusülemana  tööle tulles 23aastane: „Pooli praeguseid hooneid ei olnudki. Keeduosakond oli poole kitsam. Vastutasin ka fütosteriini katseseadme eest. Kui praegu on paljud operatsioonid automatiseeritud, siis varem pidi meister iga vahetuse ajal tsehhi otsast lõpuni mitu korda läbi käima. Pidevalt tekkis rikkeid ja tuli endalgi mõnikord käed külge panna, et korda saaks. Nüüd on palju muutunud. Tuleb au anda ja öelda, et tehakse õigeid otsuseid. Väga oluline on praegu paigaldatav uus lubjaahi, kus jäätmed ei lähe enam loodusesse, vaid taaskasutusse. Samuti puiduhakke liin, mis tagab kvaliteetsema ja ökonoomsema tootmise.“

Kehra tehase klubi pikaajaline juhataja Milvi Mänd meenutas, et tehas ja klubi olid väga tihedalt seotud ning tsehhide vahel toimusid isetegevusülevaatused. Vabrikus oli ka raadiojaam,   kus   anti   teada,   millised  üritused  klubis  tulemas  on. Milvi Mänd kiitis, et ekskursioonil käies paneb imestama, kui puhas on tänapäeva tootmine.

Tehase sünnipäevapidu jätkus vabas vormis vestlusega, kus musitseeris Kehra plaatpilliansambel Xilofono. Sel pühapäeval korraldab Horizon Tselluloosi- ja Paberi AS ürituse Kehra elanikele, mis algab rongkäiguga tehase juurest, järgneb pidu jõe ääres.