Laupäeval, 16. oktoobril said Kuusalu keskkooli ümbruse parklad autosid triiki täis – oli aastapäevapidu ja vilistlaste kokkutulek.
Aktuse lõpus kutsuti rahva ette kõik õpetajad, kes on Kuusalu keskkoolis töötanud 44-10 aastat. Taamal kooli noortekoor.
Päev varem, reedel, algas koolipäev tavapärase sünnipäevarongkäiguga Kuusalu aleviku keskelt. Õpetajad, õpilased ja Kuusalu vallamaja töötajad kogunesid tervisekeskuse ette ning kõndisid plakatite ja pasunate saatel, vihma-tuult trotsides, koolimajja Rihumäele. Kogu koolipere läks seejärel spordikeskuse suurde saali, kus tantsiti ussitantsu. Samal päeval ilmus Õpetajate lehes kahel leheküljel eriväljaanne Kuusalu koolist.
Laupäeval algasid juubelipidustused kell 16. Aktusele oli tulnud aula jagu rahvast – endisi õpilasi ja õpetajaid, lisaks kogu praegune pedagoogipere ja kutsetega külalised. Kõned ning tervitused vaheldusid Kuusalu kooli laste- ja noortekoori lauludega, dirigeerisid õpetajad Niina ja Taavi Esko. Lõpuks lauldi traditsiooniliselt koos külalistega Kuusalu kooli valssi.
Aktusel näidati katkendit mustvalgest filmist „Tarkus, kallim kui kuld”, mis valmis aastatel 1964-1971 tookordsete õpetajate Menda Kirsmaa ja Kalju Rea eestvedamisel, seekordseks juubeliks oli filmist tehtud DVD, mida saab osta koolimajast. Autorid said tänutäheks lilled ja plaadile salvestatud filmi.
Direktor Vello Sats rääkis peokõnes, kuidas Kuusalu mail on alati püütud kultuuri ja valguse poole. Suur ettevõtmine selles kandis oli ka 1755. aastal kooli loomine – kiriku juures hakati õpetama kirjasõna.
Et Kuusalu kandis on tallanud kooliteed hulk inimpõlvi, süütas ta lahkunute mälestuseks küünla. Saalisolijad tõusid leinaseisakuks.
Vello Sats: „Kuusalu koolis tehakse õppimise ja õpetamise tööd südamega ning võime uhkust tunda ka mõõdetavate tulemuste – spordisaavutustest kuni riigieksamite punktideni. Kuusalu ärksameelsus on tuntud läbi aegade ja seda toidab jätkuvalt ka meie kool tänu õpetajatele, õpilastele ja vilistlastele. Hoidke oma kooli!”
Kooliperet oli tulnud õnnitlema Harju maavanem Ülle Rajasalu, kes andis direktorile üle maavalitsuse tänukirja ja rääkis sellest, et Eesti kunagine matsirahvas on praeguseks üks maailma haritumaid rahvaid: „Kool on aastatega muutunud, kuid tänaseni tuuakse Kuusalu kooli oma lapsi heal meelel. Siin on 25 klassikomplekti ja 50 õpetajat. Selle kooli kuld- ja hõbemedalite sadu nägin tänavu kevadel. Kuusalu kooli maine on meeletult hea. Kui õpilased tulevad kooli silmade särades, tähendab see, et nende ärksat meelt osatakse hinnata ja turgutada. Headuse ja mõistva suhtumise õhkkonnas sünnivad imed.”
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kõneles Kuusalu kooli sünniloost, kui köster hakkas küünlavalgel õpetama katekismust, ning sellest kuidas 1868. aastal hakati kooliharidust andma riikliku õppekava järgi Kiiu-Pirsallika vallakoolis Salmistu tee ääres: „1884. aastal valminud uhke koolimaja järgi saame aimu tookordsete vallajuhtide väärtustest, sellise kooli rajamine polnud kindlasti väikesele Kiiu vallale lihtne. Praegu kulub rohkem kui pool Kuusalu valla eelarvest haridusele. Kuusalus on valla suurim kool, mille hooned on korras, ehitati spordikompleks, saadi uued ventilatsiooni- ja küttesüsteemid. Kool on valla jaoks kui sümbol ja kvaliteedimärk, siin on head õpilased ja tublid õpetajad. Kooli olemasolust ja selle väärtusest sõltub valla jätkusuutlikkus, see suunab inimesi valima elukohta. Põhikooli ja gümnaasiumi uus seadus muudab koolivõrku, Kuusalu koolil on eeldused olla edukas gümnaasium ka tulevikus.”
Vallavanem andis üle vallavalitsuse kingituse – kaupluse Apollo kinkekaardid 1000 krooni väärtuses, et koolile saaks osta vajaminevaid teatmeteoseid.
Endised direktorid meenutasid
Laine Kadajas, kes juhtis Kuusalu kooli aastatel 1959-1984, tõdes, et 1964. aastal valminud Rihumäe koolimaja on võõras 60aastastele ja vanematele vilistlastele: „Õppetöö toimus Pirsallika koolimajas ja selle vastas vallamajas. Kui avati Pirsallika uus koolimaja, siis kirjutas ajaleht, et pole avaramat ega valgusküllasemat koolimaja kui Kiiu vallas. Kõige halvem aeg oli koolil pärast sõda, 1944. aasta sügisel oli kool õpetajatest tühi, sinna otsiti inimesi tööle. 15 aasta jooksul oli koolil 9 direktorit.”
Laine Kadajas kirjeldas, kuidas hakati uut koolimaja rajama Kuusalu külje alla Rihumäele, mis siis oli tõeline risumägi oma kruusaaukude ja padrikuga. 1964. aastal avati algklasside maja ja võimla 240 õpilasele, kümmekond aastat hiljem, 1975. aastal sai valmis uus õppekorpus keskkooliosa jaoks.
Ta meenutas ka koolistaadioni tegemist: „Sass oli siis tugev ja täis tahtejõudu, hakkas koos õpilastega kruusaauku staadioni ehitama. Ümberkaudsed asutused aitasid. Sinna pandi kasvama valged sirelid ja pargiroosid. Teistel Harju rajooni koolidel polnud nii suurt staadioni, spartakiaadid toimusid meil. Suur varandus on ka see, et Niina ja Taavi Esko on siin üle 30 aasta koolitanud lapsi laulma.”
Sulev Valdmaa (direktor aastatel 1984-1989) sõnas, et kool pole ainult õppeained ning kella järgi tundi ja tunnist välja, vaid on ka variõppekava – kõik muu koolielus, mis mõjutab inimest kogu elu.
Aleksander Ardel ehk Sass (direktor 1989-2006) lausus ekstreenerina: „Parimad arstid maailmas on sport, rõõmus meel ja dieet.”
Endise kehalise kasvatuse õpetajana ütles ta: „Haridus on kaaslane, keda ükski õnnetus ei kohuta, kuritegu ei hävita ega vaenlane saa ära võtta. Haridus on kodus sõber, võõrsil giid ja üksinduses kaaslane.”
Ning eelmise direktorina märkis: „Suurim valitsus on enesevalitsus.”
Õnnitlejate seas olid veel naaberkoolide Kolga keskkooli ja Loksa gümnaasiumi, Kuusalu ja Kolga lasteaia, Vihasoo lasteaia-algkooli ning Kuusalu Kunstide Kooli juhid.
Kolga keskkooli direktor Tõnu Valdma tuletas oma õnnitlussõnavõtus meelde veel üht olulist fakti Kuusalu kooli ajaloos. Ta lausus: „Minu esimene kokkupuude Kuusalu kooliga oli mängufilmi „Agu Sihvka annab aru” kaudu. Film valmis 1970. aastal selle kooli seinte vahel.”
Kuusalu kooli lend aastast 1960 ja õpetajad. HELJA (SAMMELSELG) TEINBERG, MERIKE (SUNDJA) NIRK,
ANTU KIRSIPUU, MENDA KIRSMAA, LAINE KADAJAS, HEINO KOLGO, HELLE (KURG) EIMANN, EEVI (VALK) BORISSOV, HELGE (SAMMELSELG) PELLO.
Staažikaim õpetaja on ELLE ARDEL
Aktuse lõpus tänasid direktor Vello Sats ja õppealajuhataja Aili Kontus praeguseid koolitöötajaid, kes on töötanud koolis 44-10 aastat – neid on kokku 46.
Kõige kauem, 44 aastat, on Kuusalu koolis töötanud kehalise kasvatuse õpetaja Elle Ardel, kelle kohta direktor sõnas, et ta on kooli raudvara. Elle Ardel tõdes Sõnumitoojale, et kooli aastapäevad ja vilistlaste kokkutulekud, kus on palju kallistusi ja jällenägemisrõõmu, on vahvad, siis ei jõua süveneda ega kurvastada. Ent ta on olnud kokku kolme klassi klassijuhataja ning kui on klasside kokkutulekud, siis sealt ära tulles on öösiti kurb – kahju on oma kallitest õpilastest taas lahku minna.
„Kooli kokkutulekutel ma ikka päris kõiki ära ei tunne. Aga kui küsin, kes oled ja millal õppisid, tuleb meelde. Kõik, kellele olen tunde andnud, tulevad meelde,” rääkis ta.
Kuusalu koolis on 30 aastat ja rohkem õpetanud veel Hilja Sarap, Erna Laanpere, Taavi Esko, Niina Esko, Sirje Päll, Taimi Palu, Jüri Rebane, Ene Uibo, Anu Ukkivi, Riina Jalakas, Ene Soekov, Ene Lõoke, Malle Paljak, Liivi Vain, Margit Krönström.
Tere, kallis, Sina ka siin!
Aktuse järel jäid lava ette juttu rääkima prouad, kes lõpetasid Kuusalu kooli 50 aastat tagasi. Nad leidsid ka kaks endist klassivenda ning palusid ühisele pildile tookordse koolijuhi Laine Kadajase ja oma klassijuhataja Menda Kirsmaa.
„Meeleolu on ülev ja südantsoojendav. Paari klassiõde ei ole 50 aastat näinud,” rõõmustasid nad.
Toivo Paenurm, Jaak Kippar, Juhan Toomvap, Rein Tarn ja Helve Freiental (endine Lilleperg) lõpetasid Kuusalu 7klassilise kooli 1954. aastal. Nad jutustasid, et tookord läksid paljud edasi õppima Tallinna tehnikumidesse, nii oli praktilisem. Keskkooli mindi Loksale. Kui nemad õppisid Pirsallika koolis, oli seal rahvast palju ja väga kitsas. Kolm klassi oli vallamajas, nende klass oli alguses nii suur, et kahekohalistes koolipinkides istuti kolmekesi.
Kõige vanem vilistlane oli peol 1946. aastast. Kuusalu kooli sekretär Heli Perg püüdis Sõnumitooja palvel uurida, kui palju õpilasi on Kuusalu koolis aegade jooksul õppinud. Täpset numbrit ei tea, ütles ta, kuid koolis on seitse suurt raamatut, kus on kirjas kõik lõpetanud alates 1938. aastast, kui hakkas tööle Kuusalu 6klassiline algkool. Ühes raamatus on 570 lehekülge, iga õpilane on kantud eraldi lehele, seega tuleb nende järgi üle 3600 õpilase.
Kuusalu kool
Esimene kirjalik märge laste õpetamisest Kuusalu kihelkonnas on 17. oktoobrist 1755.
Kiiu-Pirsallika vallakooli puidust maja valmis aasta 1867 detsembris, kivist koolimaja õnnistati 1884. aasta oktoobris.
Rihumäel avati uus koolimaja septembris 1964, kool oli siis 8klassiline. Kuusalu keskkooli nime kannab 2. septembrist 1974.
Aastal 1975 valmis keskkooliosa tiib, 2000. aasta septembris sai kool uue aula, raamatukogu ja mitu klassiruumi.
Õppeaastal 2010/2011 on õpilasi 522, klasse 25, õpetajaid 50.