Kuusalu kool sai 260aastaseks

3643

Kuusalu koolipere ja vilistlased pidasid juubelit mitu päeva järjest ning sünnipäevaks oli avatud ajaloonäitus.

Kuusalu kooli praegune direktor VELLO SATS, eelmised koolijuhid LAINE KADAJAS ja ALEKSANDER ARDEL.
Kuusalu kooli praegune direktor VELLO SATS, eelmised koolijuhid LAINE KADAJAS ja ALEKSANDER ARDEL.

Kuusalu koolis on suurem sünnipäevapidu iga viie aasta järel. Peole tulevad koolipere, endised ja praegused õpetajad, vilistlased, kooliga seotud

Ajalooõpetaja MERJA RUMM hoiab käes kinga, mida kandis 1. klassis.
Ajalooõpetaja MERJA RUMM hoiab käes kinga, mida kandis 1. klassis.

rahvas. 260. aastapäeva külalised-vilistlased tõdesid, et eriti midagi polegi muutunud – kooli vaim on sama, traditsioonid elujõulised, endiselt lauldakse ühehäälselt kooli valssi.
Laupäeva, 17. oktoobri õhtul oli koolimaja nagu linnak, klassiruumid olid õpetajate ja õpilaste kohtumispaigad, mitmel pool olid õpilaste tööde näitused, õpetajad kaasa võtnud fotosid, vanu klassipäevikuid, nimekirju, hinnetelehti. Vilistlased jalutasid

mööda maja ning kogunesid oma viimaste klassijuhatajate

kabinettidesse ja  külastasid ka varasemaid õpetajaid.
Paarkümmend aastat tagasi kooli lõpetanud vilistlased kiitsid ideed, et majas olid peoõhtul avatud kolm väga erinäolist kohvikut, kus iga klass, lend või seltskond sai leida just endale sobiva istumispaiga. Suurim kohvik-baar oli sööklas, kus toitlustas spordikeskuse kohvik Päike. Seal musitseerisid Tajo Kadajas, Taavi Peterson ja Rasmus Merivoo. Privaatsem kohvik oli algklasside tiiva muusikaklassis, kus toitlustas Salme Villa Valklast, seinale lasti fotosid kooli endisest ja praegusest ajast. Kolmas kohvik Okka, mida pidas Veiko Väits, oli aula ees, kus keha kinnitasid peamiselt tantsuhuvilised, sest pärast pidu olid aulas tantsumaraton ja disko, kus keerutasid plaate Veiko Esken, Sander Rüngenen, Aleksander Kern, Maarja Merivoo-Parro, Rasmus Rüngenen, Mikk Nurga.
Kooli juubelisünnipäeva tähistamine algas reedel, 16. oktoobril. Kaks kontserti andis Airi Allvee, juhtkond tänas õpetajaid, kel täitunud ümmargune arv Kuusalu koolis. Toimusid sportmängud, kool oli broneerinud spordikeskuse ujula ja saunad.
Päev hiljem hommikul oli korvpalliturniir ning jalutuskäik koos endise õpetaja Menda Kirsmaaga Kuusalu kalmistul endiste õpetajate haudade juures. Kuusalu surnuaeda on maetud 22 õpetajat, kelle kalmudele asetati lilled ja süüdati küünlad.
Õhtul oli aulas ligi 2tunnine kontsert-aktus. Kooli praegune direktor Vello Sats, kes on pidanud seda ametit 2006. aastast, kõneles, et kõik vajavad elamiseks soojust ja valgust, Kuusalus on seda kooliharidusena jagatud 260 aastat, 1974. aastast alates Kuusalu keskkooli nime all.
„Kõik suured asjad, üldlaulupidu, Eesti riigi loomine ja taastamine, ootavad tingimuste küpsemist, et jõustuda. Kui õige aeg käes, vormitakse eeltöö tulemuseks. Sama on ka kooli loomisega. Meie koolis õpitakse ja õpetatakse südamega. Mõned teevad oma tööd tasa ja targu, teistest on rohkem räägitud. Iga inimene jätab aga endast maha jälje, millest kujuneb kooli nägu,” rääkis direktor.
Laine Kadajas, kes oli Kuusalu kooli direktor aastatel 1959-1984, sõnas, et Kuusalu on äärmiselt rikkaliku kultuuripärandiga paik, mida on külastanud mitmed kultuuritegelased, näiteks Soome keelemees, „Kalevala” autor Elias Lönnrot. Endine direktor rõhutas, et kultuuripärandit tuleb hoida: „Õnneks on missioonitundega õpetajaid, kes viivad seda pärandit edasi.”
Sulev Valdmaa, endine õpetaja ja direktor aastatel 1984-1989, rääkis, et igaühel on koolipõlvest mälestusi: „Keegi ei saa koolist niimoodi läbi, et midagi ei meenuks. Meid mõjutavad inimesed, kes on me ümber. Soovin, et Kuusalu kool jääks kiiresti ja tugevalt muutunud elus püsima, hoiaks selget sihti, püsiks oma teel ning oleks tulemusi.”
Endine õpetaja, treener ning direktor aastatel 1989-2006 Aleksander Ardel kõneles, et on tore näha kooli arengut ja kasvu: „Kool läheb aina suuremaks, noored spordivad palju. Kergejõustikut võiks olla rohkem, nagu oli vanasti, kuid siis olid ka teised ajad. Vahva on näha õpilasi harjutamas, lugeda, kui hästi on nad õppinud ning elus edasi liikunud.”
Aktusel meenutati endist õppealajuhatajat Kalju Read, kes suri septembrikuus, ning 2010. aastal meie hulgast lahkunud õpetajat, tantsupedagoogi Tõnu Lindvetit, kes on kinkinud koolile rahvatantsuseade „Soovide valss”.
Aktusel võttis sõna Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja, kooli vilistlane Jaanus Jalakas: „Olen tänulik omaaegsetele õpetajatele, kes on meid hoidnud, kaitsnud, harinud. Me lapsepõlv poleks olnud nii turvaline ega kindel, kui kooli ja kodu vahel poleks kindlat koostööd. Koolmeistri amet on tõsine töö ning Kuusalus on see usaldatud väga tublide inimeste kätte.”
Ta sõnas, et surnuaias mõne kalmu juures on veidi piinlik, sest tulevad meelde lapsepõlvelollused, mida õpetajad pidid välja kannatama: „Lõpuks on koolist aga välja kasvanud terve vaimu ja hingega ilusad inimesed.”
Sõnavõttude-õnnitlejate ning esinejate vahele mahutas huvijuht Saima Kallionsivu fakte Kuusalu kooli kohta – praegu töötab koolis 26 vilistlast, 2012. aastal sai Kuusalu keskkool turvalise kooli tiitli, on korraldatud mitmeid projekte – näiteks operett „Odüsseus”.
Kooli juubeliks sai täiendust 2010. aastal avatud muuseumituba. Näituse kokkupanija, õpetaja Merja Rumm rääkis, et avatud on näitus „Hea haridus Kuusalu koolist”, mis on valminud 8. klassi loovtööna: „Õpilased kujundasid kolm stendi, kus on erinevatest aegadest pärit tunnistused, kooli vilistlastest õpetajate lapsepõlvepildid. Fotod leiti arhiivist ning õpetajate kodudest. 1990ndatest aastatest hilisemaid fotosid arhiivis eriti palju pole.”
Muuseumituba on spordisaali kõrval, varem olid seal sporditarbed, 5 aasta jooksul on tuba Merja Rummi juhtimisel täiendatud: „Nüüd vaatasid noored oma pilguga, mis võiks toas veel olla. Näitusel on Aleksander Ardeli tehtud herbaarium, õpikud, raamatud, pioneeriaegsed asjad. Koolivorm vajaks täiendust – seelik pole originaal, vaid ümbertehtud, poiste vormist on puudu püksid.”
Spordisaali seintele oli ta pannud ajutise näituse ürituste plakatitest, mis on peamiselt õpilaste tehtud. Enamik neist on kuni 10 aastat vanad, kuid on ka plakat 1993. aastast.
Kooli aastapäeva puhul andis direktor Vello Sats teenetemärgi neljale õpetajale, nii palju esitati ka taotlusi ning komisjon otsustas, et kõik on tunnustust väärt.
Riina Jalakas sai tunnustuse pikaajalise töö eest eesti keele õpetajana. Taotluses on kirjas, et tema õpilaste eksamitulemused nii põhikooli-  kui gümnaasiumiosas on vabariigi keskmisest kõrgemad, õpetaja ja klassijuhatajana on ta nõudlik, konkreetne, õpilased ja vanemad peavad temast lugu.
Elle Halliksaart tänati koolis turvalisuse tagamise ees – tänu temale on vähenenud klassijuhatajate töökoormus ning lahendatakse erinevaid probleeme.
Saima Kallionsivu on korraldanud suurejoonelisi kultuuriprojekte, mis pole nähtavad ainult koolisiseselt, vaid tutvustavad Kuusalu valda tervikuna.
Aili Kontus on töötanud õppealajuhatajana pikka aega, oskuslikult kujundanud õppetööd ja pidevalt edasi arenenud. Ta on avatud suhtlemisega, vastutulelik ja uuendustega kaasamineja, koolile lojaalne ja teeb kooli arenguks tugevat meeskonnatööd. Ta märkab õpetajate tööalaseid tegemisi ja annab positiivset tagasisidet.
Kooli aasatpäevaks valmisid mälupulk, torusall, vihmakeep ja lauakell-kirjutusvahendihoidja.
Kuusalu koolis on käesoleval õppeaastal 595 õpilast ning 31 klassikomplekti.