Kuusalu keskkool lõpetas Näkiallika talus õpirände hooaja

1933
Kuusalu keskkooli hoolekogu juht HEIGO VIJA õpetas Türgi (paremal) ja Itaalia (vasakul) poistele, kuidas teha süütepulga abil lõket, millel said 56 väliskülalist ning nende võõrustajad Eestist grillida endale õhtusöögiks viinereid.

Sportliku projektinädala lõpupeol osalesid Kuusalu keskkooli külalised Slovakkiast, Rumeeniast, Türgist, Itaaliast ja Inglismaalt.

Aasta alguses kirjutasime Sõnumitoojas, et Kuusalu keskkoolis on käimas samal ajal 5 rahvusvahelist projekti. Reede, 20. mai õhtul oli Erasmus+ kaasava hariduse sporditeemalise projektinädala lõpupidu Kuusalu vallas Kupu külas Näkiallika talus, kus 56 välismaalast ja Kuusalu kooli rahvas jätsid omavahel nägemist – uuesti saadakse kokku hilissügisel Rumeenias, seejärel kevadel Türgis ja Itaalias.
Projekti koordinaator Piret Kamber rääkis, et külalised olid Eestist ja Kuusalust vaimustuses ning kiitsid spordihoonet basseini ja staadioniga ning rohkeid huvitegevusvõimalusi. Väliskülalised jõudsid Eestisse 15. mail ning nädala jooksul katsetasid Kuusalu keskkooli sportimisvõimalusi, võtsid mõõtu võistlustes, mängisid Kõrvemaal discgolfi ning uudistasid Tallinnat. Projekti mõte on kaasamine spordi ja muusika kaudu ning üksteisel käiakse külas. Eesti on 2. võõrustajamaa, esimene reis oli märtsis Slovakkiasse. Sama projekti raames käivad välismaal ka õpetajad – Kuusalust käisid 4 muusikaõpetajat veebruaris Londonis koolitusel. Väliskülalised ööbisid Tallinnas hotellides. Projektis osalevad nii tavalised kui haridusliku erivajadusega õpilased.
Piret Kamber rääkis, et väliskülalised sattusid Kuusalu kooli algklasside ballile ning olid sellest väga vaimustuses: „Külaliste hulgas oli hindaja Londonist, kes ütles, et neil selliseid üritusi ei toimu, sest raha pole, ballid on ainult väga rikaste vanemate lastele. Meil ballile eraldi eelarvet pole, seda tehakse muu töö hulgas.”
Ta märkis, et lapsed uurisid pidevalt oma õpetajatelt, miks neil pole spordihoonet basseiniga, staadionit: „Selgub, et meil on tegelikult kõik olemas, kuid me ise ei oska seda sageli näha. Londonis pidavat olema eramaal platsid, kus saab joosta. Koolid ostavad platsidel aega, et lapsed saaksid jooksma minna. Rahvastikutihedus on lihtsalt nii suur.”
Kuusalu keskkooli projektid lükkas käima arendusjuht Piia Palge-Lepik, kelle asendajana on praegu tööl Jaana Tikerpuu. Piret Kamberi sõnul on aga väga suur panus kogu kooliperel, kes tunnevad projektide vastu aina rohkem huvi – õpilased ja õpetajad on kohe nõus kaasa lööma, kuid ka vanemad õpetajad, kellel võib olla keelehirm, soovivad projektides osaleda: „Kes välismaal ära käivad ja tagasi tulevad, räägivad, et oli väga tore ja saab hakkama küll.”
Näkiallika talu valis lõpupeo toimumispaigaks kooli hoolekogu esimees Heigo Vija, kes õpetas seal lastele tuletegemist ja korraldas teisi õpitubasid.
Piret Kamber märkis, et projektinädala tempo oli kiire ning on hea, et viimane õhtu on vabamas õhkkonnas, kus saab hea söögi-joogi saatel elava tule ääres üksteisega nägemist jätta, mängida pallimänge ja niisama juttu ajada.
Itaalia õpetajad Viterbo koolist rääkisid, et on Eestis esimest korda ning nähtu on teistsugune, kui nad arvasid: „Me võõrustajad on väga lahked ja sõbralikud. Arvasime, et mida rohkem põhja poole, seda reserveeritumad on inimesed, vastuvõtt oli aga väga soe.”
Nad kiitsid, et Kuusalu koolis on väga palju võimalusi ning traditsioone: „Meil saab tantsu, muusikat ja muud kunsti õppida väljaspool kooli eratundides. On kallis lõbu, et laps saaks nendes osaleda. Kuusalus on aga nii palju asju koolis ja vanematele tasuta.”
Õpetajad tunnustasid ka süsteemi, et 45minutilise õppetunni järel on 10 minutit pausi, mille ajal liiguvad õpilased teise klassiruumi. Itaalias on päeva jooksul ainult üks vahetund: „Õppekava on väga tihe ning aeg on kallis. Lapsed on aga elavaloomulised ning neid on väga raske nii kaua paigal hoida.”
Londonist projekti vaatlema tulnud hindaja oli samuti Eestis esimest korda ning lausus, et kõik on ilus ja rahulik: „Koolis on palju ruumi ning see on ideaalne maakool. Teeme tihedat koostööd koolidega ning jälgime nende tegevust. Sellised projektid on hea võimalus, et saada kokku eakaaslastega teistest riikidest. Ühendkuningriigis lapsi välisprojektidesse tavaliselt ei saadeta, sest sellistes asjades osalemiseks pole raha.”
Türgi lapsed jutustasid, et eestlastega oli alguses raske ühist keelt leida, kuid sportides polegi jutuajamine kõige tähtsam. Nad märkisid, et Kuusalu on väga vaikne koht ning suur koolimaja on väga kena, kuid täiesti tühi. Kohalikud toidud neile väga ei maitsenud, kuid lisasid, et võõrustajad olid väga abivalmis, et leida midagi ka neile meelepärast söögiks.