Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rents tu­le­kul

136
Kuusalu rahvamaja.

SVEN-OLAV PAA­VEL

Kuu­sa­lu val­la aas­ta­päe­val, 7. ok­toob­ril toi­mub Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas jär­je­kord­ne Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rents. Ka­hel vii­ma­sel aas­tal jäi üri­tus pi­da­ma­ta, kuid ega aja­loo­las­te töö sel­le­pä­rast va­he­peal soi­ku­nud. Tä­na­vu­ne kon­ve­rents on­gi vä­ga ma­hu­kas ja mit­me­külg­ne, mil­lest iga ko­du­kan­di aja­loo­hu­vi­li­ne leiab mi­da­gi.

Kon­ve­rent­si ava­sõ­nad üt­leb val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt, sest Kuu­sa­lu val­la kui hal­du­s-ük­su­se loo­mi­sest möö­dub 7. ok­toob­ril 84 aas­tat.

Kon­ve­rent­si esi­me­ses poo­les tut­vus­tab Kal­le Kroon Kiiu mõi­sa­sü­da­me va­ni­maid in­ven­ta­ri­ni­mis­tuid. Te­gu on äär­mi­selt põ­ne­va­te ja uu­ri­ja­telt se­ni ka­su­ta­ma­ta al­li­ka­te­ga Lun­di Üli­koo­li De la Gar­die ar­hii­vist. Need kir­jel­da­vad ük­si­kas­ja­li­kult, mil­li­ne nä­gi väl­ja Kiiu mõis ja sel­le kõr­val olev torn­lin­nus 17. sajandi esi­me­sel poo­lel.

Kee­le­tead­la­ne Kad­ri Vi­der rää­gib Rah­vu­sar­hii­vi al­ga­ta­tud val­lap­ro­to­kol­li­de ühis­loo­me pro­jek­tist – miks see pro­jekt on el­lu kut­su­tud, mis on sel­le tea­dus­lik ka­su­tus, mi­da hu­vi­ta­vat võib ko­du­loo uu­ri­ja lei­da val­lap­ro­to­kol­li­dest ja kui­das igaüks ko­dust lah­ku­ma­ta saab sel­les­se oma pa­nu­se an­da.

Kon­ve­rent­sil on mi­tu et­te­kan­net loo­dus­hoiu ja asus­tu­s-a­ja­loo tee­ma­del. Geog­raaf Ar­vo Jär­vet rää­gib loo­dus­li­ke tin­gi­mus­te mõ­just asus­tu­se ku­ju­ne­mi­se­le. Bio­loog Kris­tel Vil­bas­te kõ­ne­leb Gus­tav Vil­bas­test, siin­se loo­dus­kait­se asu­ta­jast. Kris­tel Vil­bas­te et­te­kan­de peal­ki­ri on „Ko­gu­kond, usal­dus­me­hed ja loo­dus­kait­se”. Loo­re Vii­res peab et­te­kan­de Pi­ka­ko­sest kui La­he­maa häl­list ja kul­tuu­ri­kant­sist. Aja­loo­la­ne Ott Sand­rak rää­gib se­ni a­va­ma­ta ra­kur­si alt Tsit­re mõi­sa­par­gi ra­ja­mi­sest.

Kir­ja­nik ja et­te­võt­ja Ants Aa­man va­nem rää­gib po­lü­goo­nist – va­lu­sast haa­vast, mis löö­di Kuu­sa­lu ta­lu­pe­re­des­se nõu­ko­gu­de oku­pat­sioo­ni-a­ja al­gu­ses ning ik­ka ja jäl­le on lah­ti kis­tud, ka taa­si­se­seis­vu­nud Ees­tis. Et­te­kan­ne kan­nab peal­kir­ja „Elust po­lü­goo­ni kõr­val“.
El­le Le­pik rää­gib Kol­gas lä­bi­vii­dud pä­ran­di­va­de­ri­te pro­jek­tist, mil­les on kaa­sa­tud koo­liõ­pi­la­si kul­tuu­ri­pä­ran­dit hoid­ma ja tal­le­ta­ma.

Käe­so­le­val aas­tal an­ti väl­ja Ha­ra kü­la raa­mat, mil­le saa­mis­loost an­nab üle­vaa­te Ene Velst­röm. Kon­ve­rent­si­le tu­li­ja võib li­saks Ha­ra raa­ma­tu­le lei­da suu­rel hul­gal muud­ki ko­du­loo­list kir­jan­dust, mis on saa­da­val ko­ha­peal sood­sa hin­na­ga. Pa­lu­me vaid va­ru­da pii­sa­valt su­la­ra­ha.

Aja­loo­kon­ve­rent­si mo­de­raa­to­rid on ju­ba tra­dit­sioo­ni­li­selt aja­loo­la­sed Ott Sand­rak ja Al­lan Ala­kü­la.

Kon­ve­rents on kõi­gi­le osa­le­ja­te­le ta­su­ta. Kor­ral­da­vad Kol­ga­kü­la Selts, Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts ja Kol­ga muu­seum. Toe­ta­vad Lea­der ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus.

Eelmine artikkelKolm­kü­la et­te­võt­mi­sed
Järgmine artikkelKunst­nik joo­nis­tas las­te­raa­ma­tus­se Kol­ga mõi­sa toa