Mitte üksnes leivast

1291

JAAN NUGA,
Harju-Jaani
koguduse õpetaja

Veebruari viimasel pühapäeval oli koos EELK Harju-Jaani koguduse nõukogu. Uuriti eelmise aasta tegevuse aruannet ja võeti vastu selle aasta eelarve.
Kuna inimene ei ela üksnes leivast, vaid kõigest, mis lähtub Issanda suust (5Ms 8,3), siis on loomulik, et vajame toidust nii oma ihule kui ka hingele. Kirikuseadustiku-järgseid jumalateenistusi peeti Harju-Jaani koguduses möödunud aastal 92, üheskoos piiblitundide, palvuste ja kontsertidega sai vaimulikke kokkusaamisi 122, millele lisandusid erinevad perekondlikud talitused. Kõigil neil ettevõtmistel osales kokku 4700 inimest.
Harju-Jaani koguduse hingekirjas on 1650 inimest, kellest möödunud aastal tegi koguduse töö heaks nimelise annetuse 141. Kogudusel on 9 valitava liikmega nõukogu ja 4 valitava liikmega juhatus,   koguduseõpetaja   on   ameti poolest  mõlema  juhtorgani  liige.
Meie kogudusel on üks täiskohaga tööline: koguduseõpetaja Jaan Nuga, kellele makstakse palgaks  pooleteistkordne  riiklik  miinimumpalk. Vastavalt tehtud tööle saavad tasustatud ka diakon Lev Lekarkin ning organistid Vaike Laatsarus, Marianne Lekarkin ja Juhan Betlem. Vabatahtlikena on oma töö koguduse heaks panustanud mitmed inimesed, nende seas ka koguduse juhatuse esinaine ja pühapäevakooli õpetaja Kersti Paenurm.
Möödunud aastal oli koguduse eelarves 21 500 eurot, mille kokkusaamiseks andsid oma panuse nii Raasiku kui ka Anija vald ja sõpruskogudus Soomemaalt Salost – kokku 4700 eurot, põllumaa rendist laekus 1175, ülejäänu tuli koguduseliikmete annetustest. Kulutustest kõige suurem osa läks töötasudeks ja maksudeks – ühtekokku 15 000, suuruselt järgmine osa oli transpordikuludel – 1800, kusjuures koguduse diakoni tööga seotud transpordikulud on kandnud Soome misjoniselts Rauhan Sana.
Kuigi eelmisel aastal saime ilusasti ots-otsaga kokku ja koguduse pangaarvel ei olnud kordagi vähem kui ühe kuu tagavara, siis ometi oli aasta lõpuks raha jääk kahanenud. Jooksva aasta eelarvesse ei julgenud me üle 21 000 euro kirjutada. Kuna töötegijate palkade kallale minna ei tahtnud, siis kahandasime esialgu transpordi osa – ehk tuleb annetusi siiski loodetust enam ja pindalalt kolme Tallinna linna suuruse kihelkonna teenimine ei kannata.
Kui mõni me kihelkonna asutustest oleks valmis osa koguduse kulutustest enese peale võtma, siis oleks sellest küll väga palju abi. Samuti oleme tänulikud iga annetuse eest. Eks koguduse ja kiriku juures on ka suuremaid töid, mida praegu pole saanud ette võtta. Olgu siis kiriku uste renoveerimine, fassaadi taastamine, kiriku küte või ka pastoraadi energiakadude vähendamine.
Mida kogudus ja kirik vastu pakub, mis kasu ma saan, kui maksan koguduse tegevuse ülalpidamiseks? Need on küll küsimused, mida igaüks eneselt küsima peaks.
Et millestki kasu oleks, tuleb seda kasutada.
Kõneledes enesetappu katsetanutega, narkomaanide, alkohoolikutega, kõneledes perepurunemise üleelanutega, leinajatega, kõneledes tavalise inimesega kustahes kohtumisel kumab kõikjalt igatsus püsiva armastuse järele. Ei maksa arvata, et korra kirikusse tulnul on see armastus kohe käes. Aga kogudust ja kirikut – Jumala Sõna ja sakramente – on võimalik kasutada selle armastuse kasvatamiseks oma  suhetes  Jumala  ja  inimestega.
Tulge ja kasutage kogudus ja kirik ära! Olge mureta – see ei saa iial otsa.

Eelmine artikkelVolikogu arutab OÜ Raasiku Soojus loomist
Järgmine artikkelRaasiku vallas turvalisusepäev