Kolm­kü­la et­te­võt­mi­sed

153

Val­ge­jõe kü­la­va­nem on ha­ka­nud Val­ge­jõe, Va­na­kü­la ja Park­si kü­la­sid ni­me­ta­ma Kolm­kü­laks. Hil­ju­ti toi­mus kont­ser­tõh­tu „Kolm­kü­la lau­lud“, juu­lis oli „Kolm­kü­la juu­be­li­retk“.

Kü­la­va­nem sel­gi­tab, et Val­ge­jõe es­ma­mai­ni­mi­se pär­ga­ment on da­tee­ri­tud 20. sep­temb­ril 1290. Te­gu on Taa­ni ku­nin­ga Erik Men­ve­di ni­mel an­tud edik­ti ehk käsk­kir­ja­ga tsis­terts­las­te Oja­maa Ro­ma kloost­ri­le kuu­lu­nud val­dus­te laien­da­mi­seks Val­ge­jõe kü­la­ga, mis too­kord laius prae­gu­sest Val­ge­jõe kü­last Nõm­me­ves­ki­ni, hõl­ma­tes Val­ge­jõe, Va­na­kü­la ja Park­si ehk Kolm­kü­la.

Hu­vi­ta­vat in­fot ümb­rus­kon­na aja­loost leiab Val­ge­jõe Mä­lu­ta­lu ko­du­le­helt. Seal on ka pilt Val­ge­jõe es­ma­mai­ni­mi­se pär­ga­men­dist ja sel­le la­di­na­keel­se teks­ti tõl­ge ees­ti keel­de.

Eelmine artikkelAru­kü­la võist­kond on Ees­ti ka­ri­ka­võit­ja 2022 D-va­nu­sek­las­sis
Järgmine artikkelKuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rents tu­le­kul