Kuu­sa­lu val­la­va­nem MO­NI­KA SA­LU: „Tu­leb jul­ge­da ot­sus­ta­da.“

1926
MO­NI­KA SA­LU laual on Kuu­sa­lu val­la kaart, ku­hu mär­gi­tud olu­li­se­mad ob­jek­tid, mil­le­ga tu­leb tut­vu­da.

Kuu­sa­lu uus val­la­va­nem MO­NI­KA SA­LU, Teid va­li­ti sel­les­se ame­tis­se li­gi kaks kuud ta­ga­si, Sõ­nu­mi­too­ja­le in­terv­juu and­mi­seks leid­si­te ae­ga nüüd, se­ni üt­le­si­te, et on vä­ga pal­ju tööd ja kii­re. Mi­da tee­te?
„Ko­gu mu tead­lik töö­elu on ol­nud muu­da­tus­te juh­ti­mi­ne eri or­ga­ni­sat­sioo­ni­des – nii ava­li­kus- kui era­sek­to­ris, MTÜ­des, pe­reet­te­võ­te­tes, rah­vus­va­he­lis­tes or­ga­ni­sat­sioo­ni­des. Kuu­sa­lu val­la volinikud pöör­dusid mi­nu poo­le, ku­na tun­dus, et olu­kor­rad ja prot­ses­sid on jää­nud aja­le jal­gu.

Muu­da­tus­te juh­ti­mi­se prot­sess eel­dab esial­gu pik­ki töö­päe­vi. Al­gab and­me­te ko­gu­mi­sest, järg­neb ana­lüüs, siis et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­ne ja lõ­peb sel­le­ga, kui muu­tu­sed on rea­li­see­ru­nud. Esial­gu tu­li te­ha Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­na 20­tun­ni­seid töö­päe­vi, et va­ja­lik in­fo saaks kok­ku en­ne puh­kus­te pe­rioo­di. Te­gin sel­geks, mil­le­ga te­ge­le­vad val­la tööta­jad ja hal­la­ta­vad asu­tu­sed, tut­vu­sin MTÜ­de ja et­te­võ­te­te esin­da­ja­te­ga. Iga päev lõp­pes ana­lüü­si­ga, kõik tu­li jõu­da ka st­ruk­tu­ree­ri­tult kir­ja pan­na. Nüüd on töö­päe­vad ju­ba lü­he­mad ja peat­selt saan nä­da­las jät­ta en­da­le ka puh­ke­päe­va.

Muu­da­tus­te juh­ti­mi­se prot­sess lõ­peb sel­le­ga, kui et­te­pa­ne­kud on el­lu vii­dud ning ko­gu süs­teem pai­ka niiöel­da lok­su­ta­tud ehk, et uus olu­kord muu­tub nor­maa­lo­lu­kor­raks. Sel­le baa­silt saab uus val­la­juht töö üle võt­ta.“

Kas see tä­hen­dab, et Te ei plaa­ni ol­la val­la­va­ne­ma ame­tis ku­ni järg­mis­te ko­ha­li­ke va­li­mis­te­ni kol­me aas­ta pä­rast?
„Muu­da­tus­te juh­ti­mi­ne kes­tab kes­kelt­lä­bi kolm aas­tat. Eda­si võiks eel­da­da 10-15 aas­tat head or­ga­ni­sat­sioo­ni, mis ei va­ja muu­da­tus­te suu­ri prot­ses­se, kui ju­hid suu­da­vad ol­la aren­gu­te­ga kur­sis.

Ma ei ole siin prae­gu ta­va­li­ne niiöel­da po­lii­ti­li­ne val­la­juht, kel­lelt eel­da­tak­se eel­kõi­ge hääl­te ko­gu­mist ja esin­dus­funkt­sioo­ni. Te­ge­len muu­da­tus­te juh­ti­mi­se­ga, et te­kiks või­ma­lus op­ti­mee­ri­mi­seks ja suu­re­neks Kuu­sa­lu val­la ka­sum. Jah, ka ava­lik sek­tor peab ole­ma ka­sum­lik – ka­sum ava­li­kus sek­to­ris on de­fi­nee­ri­tud ühis­kon­na heao­lu tõu­su­ga. See on­gi ees­märk – et elu­kesk­kond Kuu­sa­lus oleks jät­ku­suut­lik, et Kuu­sa­lu oleks at­rak­tiiv­ne nii ko­du­loo­mi­seks kui et­te­võt­te, see tä­hen­dab töö­koh­ta­de, pi­da­mi­seks.“

Päev või paar nä­da­las on teil ko­du­töö. Mõ­ni­gi on kü­si­nud, et mi­da ku­ju­tab en­dast val­la­va­ne­ma ko­du­töö.
„Ko­du­kon­to­ris olen te­ge­le­nud ana­lüü­si­mi­se­ga. Kui oled iso­lee­ri­tud kesk­kon­nas, siis mõ­te saab töö­ta­da kes­ken­du­nult ja kii­res­ti. Jääb mul­je, ol­lak­se har­ju­nud, et val­la­va­nem is­tub ja kuu­lab ini­mes­te mu­re­sid. Kui aga tah­ta te­ha mi­da­gi ena­mat, kui ai­nult kuu­la­ta, ehk ka la­hen­da­da prob­lee­me, siis tu­leb se­da te­ha koos spet­sia­lis­ti­de­ga. Mi­na eel­dan, et val­las töö­ta­vad amet­ni­kud on kõik oma ala pa­ri­mad spet­sia­lis­tid. See­ga oleks kõi­ge tõ­hu­sam en­da prob­lee­mi la­hen­da­mi­seks pöör­du­da vas­ta­va spet­sia­lis­ti-amet­ni­ku poo­le.

Kui ini­me­sed soo­vi­vad ik­ka­gi mi­nu ju­tu­le, siis olen ala­ti pa­lu­nud eel­ne­valt kü­si­mu­se saa­ta, et saak­sin spet­sia­lis­ti­delt in­fo – nii on see aga to­pelt töö. Val­la­va­nem saab la­hen­da­da olu­kor­di, kui on tek­ki­nud kas spet­sia­lis­ti­de üle­ne prob­leem või on jää­nud mul­je, et spet­sia­list ei ole õig­la­ne.
Ma pa­lun siin­ko­hal va­ban­dust, et po­le suut­nud ini­mes­te­ga nii pal­ju su­hel­da, kui on ta­he­tud. Kui jõua­me muu­da­tu­sed käi­vi­ta­da ja saa­me töö­ta­ja­te­ga moo­dus­ta­da üht­se tõ­hu­sa mees­kon­na, saan pü­hen­du­da järg­mis­te­le tee­ma­de­le ja tee­me suht­lu­ses va­ja­ka jää­nu ta­sa.“

Teil on laual Kuu­sa­lu val­la kaart vär­vi­lis­te li­pi­ku­te­ga eri­ne­va­te ob­jek­ti­de koh­ta, ole­te kõi­ki neid koh­ti kü­las­ta­nud?
„Te­gi­me mees­kon­na­koo­li­tu­se, pa­ni­me Kuu­sa­lu val­la kaar­di­le olu­li­se­mad ob­jek­tid. Olen pa­lu­nud koh­tu­mis­tel, kui mär­ga­tak­se, et mõ­ni ob­jekt puu­du, siis kaar­ti täien­da­da. Olen nüüd­seks suu­re hul­ga Kuu­sa­lut jõud­nud kü­las­ta­da. Üt­len, et Kuu­sa­lu vald on fan­tas­ti­li­ne. Siin on kõi­ke. On La­he­maa, on ran­du ja met­si, soid ja ra­ba­sid, arm­said ko­du­sid, kul­tuu­ri ja toot­mist. Po­tent­siaa­li on vä­ga pal­ju.

Sil­ma hak­kab, et kõi­ge suu­rem prob­leem on juur­de­pää­su­teed krun­ti­de­le ja era­tee­de­le, on vaid­lu­si. Võiks ol­la kok­ku­le­pe, et teed lä­he­vad üks­tei­se krun­ti­de ser­vast. On tek­ki­nud vas­tuo­lu – rii­gi sei­su­koht on, et erao­mand on pü­ha ja puu­tu­ma­tu, kuid tei­sest kül­jest või­mal­dab sea­dus va­ja­du­sel tee­maad sund­võõ­ran­da­da. Ko­ha­li­kul oma­va­lit­su­sel on tee­konf­lik­te vä­ga ras­ke la­hen­da­da. Teed võik­sid ol­la rii­gi­maad või vä­he­malt kul­ge­da rii­gi­maa­del. See on kü­si­mus rii­gi­le, üle-ees­ti­li­selt oleks va­ja lei­da la­hen­dus. To­re oleks, kui naab­rid saak­sid oma­va­hel lä­bi ja suu­dak­sid lei­da komp­ro­mis­se.

Süm­paat­ne on et­te­võt­lus ran­na­piir­kon­da­des – ma­ju­tus­a­su­tu­sed, sa­da­mad Ha­ras ja Sal­mis­tul ning Valk­la tu­ri­smi­kes­kus ja tei­sed ko­had. Vald küll ko­ris­tab ran­du, näi­teks An­di­nee­mes ja mu­jal, kuid ko­gu ava­lik tee­nin­dus on pal­jus­ki et­te­võt­ja­tel. Näi­teks on Valk­la Rand in­ves­tee­ri­nud vä­li-WCs­se, too­nud sel­le ran­da kõi­gi­le ava­li­kuks ka­su­ta­mi­seks ning hoiab ran­na-ala kor­ras.

Par­ki­mi­ne on ran­da­de juu­res prob­leem, met­saa­lu­sed on au­to­sid täis. Pea­me lä­bi mõt­le­ma, kui­das kor­ral­da­da, et ko­gu 120 ki­lo­meet­rit ran­na­joont oleks me val­las mõist­li­kult ka­su­ta­tud. Siin käi­vad ka tu­ris­tid, saa­me kü­las­tust meel­di­va­maks muu­ta ja et­te­võt­lu­se kau­du ka res­surs­se luua näi­teks sot­siaal­se­te kü­si­mus­te la­hen­da­mi­seks Kuu­sa­lus.

Üks Kuu­sa­lu val­la pär­le on Nõm­me­ves­ki eel­kõi­ge oma komp­lekt­se väär­tus­lik­ku­se osas. Seal on ühes aja­loo­li­ne töös­tus­pä­rand, kau­nis pae­kal­las, loo­dus­lik rik­kus ning kul­tuu­ri- ja töös­tus­pä­rand. Kah­ju, et pais­järv on las­tud kin­ni kas­va­da, ning riik on ot­sus­ta­nud, et seal peab loo­dus või­must võt­ma. Te­ge­li­kult on või­must võt­nud rah­va­mas­sid – sõi­de­tak­se au­to­de­ga al­la al­li­ka juur­de. Bus­si­täied tu­ris­te kõõ­lu­vad ka­na­lil eluoht­li­kus olu­kor­ras, ri­ku­vad loo­dust ja loo­dus­pä­ran­dit. Puud ku­ku­vad, lõ­hu­vad jõe­kal­last. Kui seal oleks töös­tus­pä­rand kon­ser­vee­ri­tud ja miks mit­te ka näi­di­se­na käi­vi­ta­tud, mat­ka­ra­jad ja pik­ni­ku­ko­had, siis oleks loo­dus kont­rol­li­tult hoi­tud ning ehi­tus­pä­rand eks­po­nee­ri­tud. Teist nii uni­kaal­set koh­ta on ras­ke lei­da ja me la­se­me sel liht­salt hä­vi­ne­da? Miks?“

Mi­da Teie hin­nan­gul Kuu­sa­lu val­la hal­da­mi­ses tu­leb kind­las­ti muu­ta?
„Laias laas­tus võiks öel­da, et muu­ta on va­ja töö te­ge­mist tõ­hu­saks ning asu­da süs­teem­selt hal­da­ma va­ra. Tu­leb üle min­na kaa­saeg­se­te­le in­fo­teh­no­loo­gi­lis­te­le la­hen­dus­te­le, mis viiks mii­ni­mu­mi­ni kä­sit­si töö ja tüh­ja oo­tea­ja.

Ka val­la­va­lit­su­se töö­ta­ja­te st­ruk­tuur on jää­nud pik­ka ae­ga sa­ma­su­gu­seks, ajad aga on muu­tu­nud. Pea­me kaa­sa­ma uu­si spet­sia­lis­te, näi­teks on va­ja val­la­va­ra hal­du­rit, kel­le töö hõl­mab val­la hoo­ne­te ja tee­de hal­du­se ja hool­du­se. Kuu­sa­lu val­lal puu­dub tä­na iga­su­gu­ne va­ra hal­dus ja hool­dus-
p­laan.“

Kas amet­ni­ke­ga seo­ses on tu­le­mas muu­tu­si?
„Jah, on. Prae­gu on rea­list­lik jõu­da aru­tel­du­ga nii kau­ge­le, et au­gus­ti lõ­pus saab vo­li­ko­gu me­net­le­da et­te­pa­ne­kuid. Ees­märk on, et tööae­ga saaks ka­su­ta­da rat­sio­naal­selt, Kuu­sa­lus oleks pa­ri­mad spet­sia­lis­tid, mit­te et spet­sia­lis­tid lä­hek­sid ära mu­ja­le.

Mul­le on häs­ti täh­tis, et mu mees­kon­da kuu­lu­vad as­ja­tund­jad, kes tun­ne­vad oma vald­kon­di mi­nust pa­re­mi­ni, jul­ge­vad mõel­da ja ar­gu­men­tee­ri­da oma sei­su­koh­ti. Ju­hi spet­sia­li­teet on juh­ti­mi­ne. Ju­hi roll on luua pa­rim töö­kesk­kond pa­ri­ma­te­le spet­sia­lis­ti­de­le.

Muu­da­tu­si tu­leb ka al­la­su­tus­tes. Sot­siaal- ja ha­ri­dus­vald­kon­na töö­ta­ja­telt ee­lda­tak­se, et nad on alt­ruis­tid, ja se­da nad kind­las­ti ka on, kuid nen­de palk ei saa ol­la eba­mõist­li­kult ma­dal sel­le ras­ke ja tä­nu­väär­se töö eest.“

Tu­le­kul on aren­gu­se­mi­nar, toi­mub 23. au­gus­til.
„See on ana­lüü­sip­rot­ses­si väl­ti­ma­tu osa. Se­ni on Kuu­sa­lu val­las min­dud te­maa­ti­lis­te aren­gu­ka­va­de teed. Kuid li­saks tu­leb vaa­da­ta ka ter­vi­kut, sest ee­lar­ves tu­leb läh­tu­da üle­val­la­lis­test prio­ri­tee­ti­dest. Te­gu on töö­koo­so­le­ku­ga, osa­le­vad Kuu­sa­lu val­la va­li­tud esin­da­jad na­gu vo­li­ko­gu, ko­mis­jo­ni­de liik­med ning pal­ga­li­sed ehk amet­ni­kud. Li­saks ole­me pa­lu­nud ko­ha­pea­le osa­le­ma ka suu­ri­ma mõ­ju­ga MTÜ­de ja et­te­võ­te­te esin­da­jad. Es­malt kir­jel­da­vad amet­ni­kud se­mi­na­ril ül­dist olu­kor­da val­las, see on jäl­gi­tav vee­bis. Tei­ses eta­pis töö­ta­tak­se grup­pi­des, neid ju­hi­vad vas­ta­va vald­kon­na as­ja­tund­jad, kes on ka ko­ha­li­kud po­lii­ti­kud. Gru­pis on ka val­la­amet­nik, kes pro­to­kol­lib. Esial­gu ja­ga­si­me tee­mad küm­nes­se grup­pi.

Se­mi­na­ri lõ­puo­sa, kui te­hak­se kok­ku­võt­teid, saab taas jäl­gi­da vee­bis. Kõi­gi­le hu­vi­lis­te­le ava­tud koo­so­le­ku­na ei saa se­da füü­si­li­selt ja si­su­li­selt te­ha. Küll aga on kõi­gil soo­vi­ja­tel või­ma­lus osa­le­da ot­seü­le­kan­net jäl­gi­des ja töög­rup­pi­de­le mõt­teid saa­tes.

Võib kaa­lu­da, kas sel­li­ne se­mi­nar võiks toi­mu­da re­gu­laar­selt kord aas­ta-paa­ri ta­gant näi­teks – olu­kor­rad muu­tu­vad.“

Mi­tu ini­mest on öel­nud, et ta­ha­vad sel­gust saa­da Vil­san­di ener­gia­ma­ja koh­ta – va­he­tult en­ne Teie va­li­mist Kuu­sa­lu val­la­va­ne­maks il­mus Maa­le­hes lu­gu, kui­das PRIA an­dis Te fir­ma ehi­ta­tud ener­gia­ma­ja jaoks toe­tust 240 000 eu­rot, ma­ja on tu­ris­mia­su­tu­se­na mi­ni­maal­selt ka­su­ta­tud ja müü­gis.
„Ma­ja oma­nik on eraet­te­võ­te, mis on pa­nus­ta­nud sin­na kaks kor­da roh­kem ra­ha, kui oli PRIA toe­tus. Kor­da­teh­tud hoo­ne väär­tus­tab Vil­san­dit, en­ne oli see ma­ja ton­di­loss. And­med on ole­mas, PRIA on kolm kor­da kont­rol­li­nud. Sel­le meet­me raa­mes ei toh­ti­nud ma­ju­tus­tee­nust osu­ta­da. Mi­nu et­te­võ­te kor­ral­das seal loen­guid muin­sus­väär­tus­li­ku hoo­ne res­tau­ree­ri­mi­sest ja ener­gia­tõ­hu­saks re­no­vee­ri­mi­sest, öko­noom­sest ja öko­loo­gi­li­sest elu­kesk­kon­nast, al­ter­na­tii­ve­ner­giaal­li­ka­te ka­su­ta­mi­sest. Ruu­me on üü­ri­tud nii se­mi­na­ri­deks kui kont­ser­ti­deks. Töö­ta­des Kuu­sa­lu val­las ei ole rat­sio­naal­ne nii kau­gel et­te­võt­lu­se­ga jät­ka­ta.“

Veel on kü­si­tud, kas uus val­la­va­nem on pe­rei­ni­me­ne ja mi­da elus olu­li­seks peab.
„Mul­le on kõi­ge olu­li­sem pe­re­kond, järg­mi­seks ha­ri­dus ja siis lä­he­da­ne sõp­rus­kond. Meel­dib su­hel­da tar­ka­de, in­tel­li­gent­se­te ja la­he­da­te ini­mes­te­ga. Meel­dib lu­ge­da, loen aja­loo­li­si ro­maa­ne, elu­lu­gu­sid, ka ilu­kir­jan­dust. Olen vä­ga emot­sio­naal­ne, sa­ge­li ei os­ka vaos­hoi­tult suh­tu­da as­ja­des­se, ik­ka ai­nult ki­re­ga. Teen in­ten­siiv­selt tööd, lap­sed üt­le­vad, pea pii­ri. Aga mui­du olen ta­ga­si­hoid­lik. Mul on kolm täis­kas­va­nud tü­tart ja üks lap­se­laps. Ei ole koo­se­lus.

Mul on elus ol­nud vä­ga ras­keid ae­gu, need kas­va­ta­vad ini­mest ning and­nud veen­du­mu­se ja jul­gu­se, et igast ras­ku­sest saab väl­ja ai­nult te­gut­se­des. In­fot on ala­ti pii­ra­tud ko­gu­ses, kuid lõ­pu­tult ei saa jää­da se­da ko­gu­ma. Peab jul­ge­ma ot­sus­ta­da ja ole­ma kin­del, et see on pa­rim. Ja ot­su­seid ei to­hi kar­ta üm­ber vaa­da­ta, kui ku­na­gi hil­jem sel­gub, et see pol­nud pa­rim.“

Eelmine artikkelKuusalu valla finantsist on MAARJA METSTAK
Järgmine artikkelTÕNIS MÄ­GI an­dis SIL­VI VRAI­DI mä­les­tus­päe­val Keh­ras soo­vi­kont­ser­di