
Kuusalu meeskoori keskmine vanus on 64,5 aastat, koori loodetakse üldlaulupeo 150. sünnipäevani koos hoida.
„Et Kuusalu mehed said Harjumaa ainsa koorina aastal 1869 Tartusse laulupeole minna, pidi neil olema suur kohalik toetus. Kui praegusesse aega tulla, siis tundub, et toetust oleks vaja rohkem,“ lausus Kuusalu muusikakooli asutaja ja endine direktor, ansambli Viisiveeretajad dirigent Mare Russak Kuusalu meeskoori juubelipeol.
Ta ärgitas, tuleks kokku võtta ümarlaud ja arutada, mida teha, et meestelaulu traditsioon Kuusalu vallas ei katkeks.
„Kuusalu koori laulumehed on eakad, kuidas aidata kaasa, et kahe aasta pärast toimuval juubelilaulupeol oleks meie meeskoor kindlasti laulukaare all? Kui mõelda edaspidistele laulupidudele, siis alustada võiks lasteaiast. Ka Kuusalu vald peaks saama oma poistekoori või noorte meeste koori,“ arendas Mare Russak teemat Sõnumitoojale edasi pärast meeskoori juubelikontserti.
Eesti Meestelaulu Seltsi auesimees, Anija vallavanem Arvi Karotam avaldas meeskoori õnnitledes samuti lootust, et sellise ajaloolise taustaga koor jätkab: „Kui pole meeste laulu, pole ka Eesti riiki. Ka Kuusalu meeskoor on hoidnud meie väärtusi: isamaalisus, rahvuslus, kodu kaitse ja oma riigi hoidmine.“
Lipul aastaarv 1867
Kuusalu meeskoor on järjepidevalt koos käinud 1960. aastast, kuid vanust loetakse aastast 1867. See aastaarv on Kuusalu meeskoori lipul, mille tikkis koori asutaja ja laulupeole mineku eestvedaja, pastor Woldemar Friedrich Kentmanni, õde. Esimesel üldlaupeol osalesid Kuusalu mailt lauljatena 9 meest – kooliõpetajad, köster ja kaks taluperemeest.
Möödunud laupäeval, 10. juunil seisid Kuusalu rahvamajas aastapäevakontserdi publiku ees Kuusalu meeskoorina 16 laulumeest: kohalikud lauljad Ado Pärn, Laur Sits, Peeter Kivimäe, Raul Valgiste, Rein Parra, Peeter Rohi, Mati Mäits, Toomas Amer, Ain Linkvist, Raidu Toomingas, Aldo Randmaa, endine Kuusalu valla elanik Tomas Kumm, 3 abimeest Andres Klemet, Andres Järvik ja Sulev Saum Tallinna segakoorist Riola ja aasta tagasi Kuusallu elama tulnud Kaarel Kukk Eesti Filharmoonia Kammerkoorist.
Riola lauljad liitusid Kuusalu meestega neli aastat tagasi, eelmise üldlaulupeo eel ja jäid ka pärast laulupidu meeskoori edasi laulma – laulupeole pääsuks peab kooris olema vähemalt 16 lauljat. Kaarel Kukk kutsuti appi sel kevadel.
Dirigent Ene Järvik on meeskoori juhatanud 42 aastat. „On olnud ilusaid aegu, aga ka raskeid ja keerulisi,“ tõdes ta meeskoori tänades ja lisas: „Olen end siia ära unustanud.“
Mehed tänasid oma koorijuhti vastu. „Ene on peaaegu kolmandiku koori ajaloost olnud dirigent. Me täname, austame ja armastame sind,“ lausus staažikam laulja Ado Pärn.
Juubelikontsert koos sõpradega
Juubelikontserdil „150 aastat tagasi mehi laulma kutsuti…“ kavas oli rahva- ja rahvalikke laule, ka Kuusalu valla aukodaniku tiitlit kandnud maestro Veljo Tormise 17aastaselt kirjutatud esimene laul „Hundisõnad“.
Esinesid Kuusalu meeskoor, nende pikaaegne sõpruskoor Riola, Rakvere meeskoorist väljakasvanud meesansambel Sõbrad ja ka Kuusalu pasunakoor, kellega koos esitas meeste ühendkoor lõpulauluna „Eestimaa, mu isamaa“.
Õnnitlejaid oli palju – Tormise Kultuuriseltsi ja kohalike taidluskollektiivide esindajatest kuni vallavalitsuse ja Kose valla Kuivajõe meeskoorini.
Kolga-Kuusalu kammerkoori ja Kuusalu koolikooride dirigent Taavi Esko: „Eile olime Veljo Tormise sünnikodus Kõrveaial. Tormis oli meestelaulu usku.“
Endine tehasedirektor Ülo Veeleid meenutas, kuidas istutas koos laulumeestega Kuusallu Laulupeo kuusiku, puud on nüüd suureks kasvanud.
Arvi Karotam andis meeskoorile üle Eesti Meestelaulu Seltsi tänukirja meestelaulu järjepidevuse hoidmise eest. Seltsi tänukirjad said veel dirigent Ene Järvik ja staažikamad lauljad. Tänukiri oli ka vallavalitsuselt, üle andis abivallavanem Aare Ets.
Koorilaul on elustiil
Kuusalu koori keskmine vanus on 64,5 aastat. Aastal 1963 ehk 17aastaselt Kuusalu meeskooriga liitunud Laur Sits ütles Sõnumitoojale, et meeskooris kaasategemine on elustiil: „Ajad teisipäeval habeme maha, paned puhta särgi selga ja lähed rahvamajja lauluproovi. Mina tulen siitsamast, me dirigent sõidab Tallinnast ja nii juba üle 40 aasta, igasuguse ilmaga. Viimasel ajal on kevaditi jutt, et kas enam sügisel kokku tuleme, aga dirigent puhkab suvel, sügisel võtame ühendust, on jälle tulnud.“
Filharmoonia Kammerkoori bass Kaarel Kukk: „Kaks proovi sain Kuusalu meestega enne kontserti kaasa teha. Harrastuskoori juures on rõõm ja entusiasm see, mis koos hoiab. Ning ka koori ja dirigendi vaheline koostöö. Eriline oli laulda kooris, mille kunagised lauljad on olnud meie laulupidude traditsioon alguse juures.“
Koorivanem Toomas Amer: „Suvel tuleme kokku ja arutame, mis meist edasi saab. Teeme, mis on meie võimuses, et koor veel laiali ei läheks.“
„Kuusalu meeskoori lugu 1867-2017“
Juubelipeol esitles Ado Pärn äsjavalminud raamatut „Kuusalu meeskoori lugu 1867-2017“. Ta pani teksti kokku Endel Vaherma kogutud materjalide ja paar aastat tagasi manalateele läinud Kalju Rea kirjutatud kroonika põhjal. Osa materjali tuli mitmelt poolt kokku otsida. Ado Pärn kirjutas käsitsi, digitaliseeris ja toimetas Agnes Valgiste, toimetada aitas Aldo Randmaa. Keeleliselt toimetas Triin Truuvert, fotod on Kuusalu kunagise fotograafi Elmu Alase ja Kalju Rea kogudest. Kirjastas Raul Valgiste.
Raamatu trükiarv on 500. Väljaandmiseks on kulunud 3000 eurot. Koor küsis toetust Kultuurkapitalilt, kuid öeldi ära. Siis palus koor annetajatelt abi internetiportaali Hooandja kaudu, kogunes 397 eurot, mis kanti annetajatele tagasi. Kuusalu vallavalitsus on lubanud toetada kolmandiku osas.
Osa raamatutest kingiti peol abilistele. Ado Pärn ärgitas kontserdipublikut raamatut ostma, muidu tuleb lauljatelt püksid panti anda.
Raul Valgiste: „Juubelipeo ja raamatu väljaandmise kulude katmiseks peaksime müüma vähemalt 200 raamatut. Ettetellimisel ja peol müüsime soodushinnaga 10 eurot. Edaspidi saab osta 15 euroga Kuusalus Heli Lillepoest, Kännu Lillepoest ja rahvamajast. Kindlasti müüme ka lauritsapäeval. Raamatu kingime valla raamatukogudele ja koolidele.“
ENE JÄRVIK juhendab punkbändi
Ene Järvikut teavad ja tunnevad Kuusalu vallas paljud. Kui palju teatakse aga seda, et ta on ETV saatesarjas „Punk teraapia“ kuulsust kogunud punkansambli Bandemoonium üks asutaja ning juhendaja? Ta töötab Tallinnas Heleni Koolis muusikaõpetajana, koolis õpivad nägemis-, kuulmis-, vaimu- ja ka liikumispuudega lapsed.
Ene Järvik: „Olin Tallinna Linnupesa lasteaias muusikaõpetaja, sinna loodi nägemispuudega laste rühmad. Kui lapsed said kooliealiseks, tehti kurte lapsi õpetanud Heleni Kooli ka neile osakond, läksin sinna tööle.“
Ta on õppinud eripedagoogikat ja muusikateraapiat. Käis Helsingis figuurinootide kasutamise koolitusel, koostas figuurinootide eestikeelse õpiku. Helsingis puutus kokku Soomet Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud punkbändi Pertti Kurikan Nimipäivät juhendajaga.
ETV saate „Puutepunkt“ toimetaja Kaidor Kahar käis võtetel Heleni Koolis, tuli jutuks Soome punkbänd, tekkis idee teha Eestis samuti erivajadustega noorte ansambel.
Sel kevadel on Bandemoonium esinenud Tallinn Music Weekil, teinud esimese välisreisi Riiga ja osalenud Pelgulinna päevadel. Lähiajal hakatakse ansambli Metsatöll stuudios lugusid lindistama.
Ene Järvik: „Tegeleme Bandemooniumiga koos Õismäe õpetaja Koidu Ilmjärvega – kaks vanaprouat juhendavad punkbändi.“




