Kuusalu hoolekandemaja ehitamise tõttu lammutamisele määratud puumaja põles reedel, 27. juunil.
Möödunud reede õhtul oli Kuusalu alevikus tulekahju – põles aasta aega tühjalt seisnud puumaja aadressil Keskväljak 2. Kustutusmasinatega olid kohal Kuusalu ja Kolga vabatahtlikud päästjad ning Kehra, Loksa, Lasnamäe ja Muuga päästekomandode tuletõrjujad. Häirekeskusele teatati põlengust kella 19.25 ajal, tulele pandi piir kella 21ks. Ümberkaudsed puumajad põlengu tõttu kannatada ei saanud, kuigi reedene ilm oli kuiv ja tuuline.
Sellest hoonest on Sõnumitooja kirjutanud mitmes leheloos. Maja kuulub OÜ-le Kuusalu Soojus, mille omanik on Kuusalu vald. Kuni mullu maikuuni olid majas elanikud, siis koliti nad mujale, krundile on kavas ehitada riigi toetusraha abil hoolekandemaja.
Kuusalu elanik Rasmus Merivoo algatas mullu suvel kampaania, et maja lammutamisest päästa – idee oli teha sellest kogukonna maja, korrastada talgutega. Ekspertide hinnangul oleks Keskväljak 2 taastamine kujunenud väga kulukaks.
Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas esitas põlengu tõttu esmaspäeval, 2. juuli politseile süüteo teate – päästeameti ekspertide suulisel hinnangul on Keskväljak 2 hoone puhul tegu süütamisega, ettevõttele tekkinud rahaline kahju on selgitamisel ning palve on, et politsei uuriks juhtunut.
Kalle Küngas kommenteeris Sõnumitoojale, et eksperdid uurisid maja ja esialgne hinnang on, et see on süüdatud väljastpoolt, ametlik akt tuleb hiljem: „Hoovipoolses küljes on näha kaks kõige enam põlenud kohta, tuli on suure tõenäosusega saanud sealt alguse. Kui aasta tagasi elanikud mujale kolisime, siis lülitasime elektri välja, majja tulnud elektrikaabel oli pingeta, elektrisüsteemidest ehk tehniliste rikete tõttu põleng tekkida ei saanud.“
Ta ütles, et hoone oli kindlustamata ning tulekahju olulist varalist kahju Kuusalu Soojusele ei tekitanud: „Mis edasi saab, otsustab vallavalitsus. Varem või hiljem tuleb see maja lammutada, ilus ta sellisena ei ole. Meie oleme maja uuesti sulgenud nii, et sinna sisse ei pääse. Põlengu tõttu kujuneb lammutamine nüüd keerulisemaks ja ilmselt ka kallimaks, sest vahelagi ja teisele korrusele viiv trepp on põlenud. Liikuda saab vaid koos ohutusvahenditega. Kuna vallavalitsuse tellimusel tehti mõni kuu tagasi hoones sees suurpuhastus, kogu praht oli välja viidud, siis kujunes kustutamine kergemaks, hõõguvaid tulepesasid oli vähem.“
Kuusalu Soojuse juht toonitas, et suur abi oli tule kustutamisel Kuusalu vabatahtlikest päästjatest, kes jõudsid sündmuskohale kõige esimesena. Nad teadsid kohalikke olusid ja hüdrandi asukohta, tegutsesid kiiresti ja asjatundikult. Järelkustutus ja -kontroll jäeti lõpuks vabatahtlike kohalikule komandole.
Kuusalu vabatahtlike meeskonnavanem Tanel Tõnsau kirjeldas, et pärast naabruses elava Tiiu Aasa telefonikõnet häirekeskusele tulekahju kohta edastati teade kohalikule komandole ning viie minuti jooksul olid mehed päästeautoga kohal.
Tanel Tõnsau: „Leek oli siis juba maja katusest väljas, naaber Jaan Aasa püüdis oma kaevuveega põlevat seina kustutada. Abijõud saabusid kiiresti, ümbruskonna majad ohtu ei sattunud. Kui sündmus oleks juhtunud nädal varem, oleks kustutamine olnud raskendatud, sest paljud komandod olid siis Pillapalu metsatulekahjul. Öösel vastu kolmapäeva kell 2 käisime oma kolmeliikmelise meeskonnaga veel üle kontrollimas, tulekoldeid ei olnud, teine kontrollkäik oli kolmapäeva hommikul kella 8 paiku.“






