Kuu­sa­lu val­la maa­mak­su­mää­rad muudetud eel­mi­se aas­ta ta­se­me­le

266

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu aru­tas 30. jaa­nua­ri is­tun­gil taas käe­so­le­va aas­ta maa­mak­su tee­mat ning keh­tes­tas uue koa­lit­sioo­ni 10 poolt­hää­le­ga sa­mad maa­mak­su­mää­rad, mis keh­ti­sid 2018. aas­tal. Üht­la­si tun­nis­tas vo­li­ko­gu sa­ma ot­su­se­ga keh­te­tuks mul­lu ok­toob­ris eel­mi­se koa­lit­sioo­ni hääl­te­ga vas­tu võe­tud mää­ru­se, mil­le­ga oli 2019. aas­taks keh­tes­ta­tud va­ra­se­mast eri­ne­vad maa­mak­su­mää­rad. Uue val­la­va­lit­su­se et­te­pa­ne­kul muu­de­tud mää­ru­se vas­tu hää­le­ta­sid 30. jaa­nua­ri is­tun­gil 5 opo­sit­sioo­ni­vo­li­nik­ku, 3 jäid era­poo­le­tuks.

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas vo­li­ko­gu­le maa­mak­su­mää­ra muut­mi­se eel­nõud tut­vus­ta­des, et val­la­va­lit­su­se­le lae­kus hul­ga­li­selt ra­hu­lo­le­ma­tust ja nu­ri­naid, väl­jen­da­ti aru­saa­ma­tust si­se­maa hin­nat­soo­nis teh­tud mak­su­soo­dus­tu­se ja ran­naäär­se räi­ge, enam kui kaks kor­da ker­ki­nud mak­su­tõu­su üle. Oli suu­sõ­na­li­si pöör­du­mi­si, kir­ja­li­ku pöör­du­mi­se sai val­la­va­lit­sus Sal­mis­tu ini­mes­telt. „Val­la­va­lit­sus võt­tis kõi­ke se­da ar­ves­se ning ot­sus­tas se­ga­du­se väl­ti­mi­seks te­ha vo­li­ko­gu­le et­te­pa­nek muu­ta mää­rust ja jät­ta keh­ti­ma need mak­su­mää­rad, mis keh­ti­sid eel­mi­sel aas­tal,“ lau­sus val­la­va­nem.

Mait Krööns­töm üt­les, et mul­lus­te maa­mak­su­mää­ra­de kor­ral jääb li­gi 90 000 eu­rot val­laee­lar­ves­se lae­ku­ma­ta, ja kü­sis, mis jääb sel­le sum­ma võr­ra val­las te­ge­ma­ta.

Ur­mas Kirt­si vas­tas, et val­lal puu­dub veel käe­so­le­va aas­ta ee­lar­ve: „Saa­me rää­ki­da mõ­just ee­lar­ve pro­jek­ti­le. Kui vä­he­neb tu­lu­de pool vei­di vä­hem kui 90 000 eu­ro võr­ra, tu­leb sa­mas ma­hus vä­hen­da­da ku­lu­de poolt, täp­se­malt sel­gub ee­lar­ve me­net­le­mi­se prot­ses­sis.“

Kris­to Pa­lu sõ­nas, et Sal­mis­tu kü­las ja­gu­ne­vad maad kah­te tsoo­ni, si­se­maa-pool­ses tsoo­nis on uue eel­nõu jär­gi maa­mak­su määr 2,5 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mi­se hin­nast ja me­re­le lä­he­mal 1,2 prot­sen­ti. Ar­vu­tus näi­tab, et 2018. aas­ta mak­su­mää­ra­de jär­gi mak­sid Pe­das­saa­re su­vi­la­piir­kon­na maa­oma­ni­kud vä­hem­väär­tus­li­ku­ma maa eest 25 prot­sen­ti roh­kem maa­mak­su, kui me­re ää­res asu­va­te sa­ma suur­te, aga kal­li­ma­te krun­ti­de oma­ni­kud.

Val­la­va­nem tõ­des, et maa­maks ran­ni­kua­lal ja pi­sut kau­ge­mal on Sal­mis­tul eri­nev, kuid te­ma­le an­tud in­fo jär­gi mõ­ju­tas eel­mi­se koa­lit­sioo­ni keh­tes­ta­tud mak­su­määr reaal­selt ta­su­ta­va maa­mak­su osas eri­ti ebaõig­la­selt neid, kes said maa­re­for­mi käi­gus ta­lu­maad ta­ga­si ran­naäär­ses piir­kon­nas. Kui vaa­da­ta, kui pal­ju Sal­mis­tu ini­me­sed pea­vad maks­ma maa­mak­su kas ühel või tei­sel pool teed, mis on hin­nat­soo­ni­de piir, tu­leb ran­naäär­se­te ta­gas­ta­tud ta­lu­maa­de pu­hul ta­su­da maa­mak­su sa­du eu­ro­sid roh­kem.

„Täies­ti mõis­te­ta­ma­tu hin­nae­ri­sus on teh­tud ka hin­na­tsoo­nis, mis lõ­peb numb­ri­te­ga 009 – eel­mi­se val­la­va­lit­su­se sel­gi­tu­ses oli, et sel­le hin­na­tsoo­ni pu­hul on te­gu val­la sü­da­me­ga, mis on emot­sio­naal­ne ja mit­te­pä­dev sel­gi­tus,“ li­sas ta. Sel­les­se si­se­maa hin­na­tsoo­ni kuu­lu­vad Kol­ga, Uu­ri, Mus­ta­met­sa, Va­has­tu, Ka­ha­la, Si­gu­la, Hirv­li, Il­mas­ta­lu, Aru, Ko­su, Re­hat­se ja Kur­si kü­la.

Kris­to Pa­lu nen­tis rep­lii­gi­na Sal­mis­tu olu­kor­ra­le vii­da­tes: „Mõ­ne maao­ma­ni­ku tõt­tu keh­tes­ta­te ebaõig­la­se maa­mak­su sa­da­de­le teis­te­le maao­ma­ni­ke­le.“

Ur­mas Kirt­si mär­kis, või­ma­lik, et maa­mak­su­mää­rad tu­leb üle vaa­da­ta ja kor­ri­gee­ri­da, eel­nõu sai esi­ta­tud, sest põh­ja­li­ku­ma­teks ana­lüü­si­deks ae­ga ei ol­nud: „Val­la­va­lit­sus ot­sus­tas te­ha sam­mu ta­ga­si. Võ­ta­me aja ma­ha, või­ma­lik, et tu­le­me aas­ta lõ­pus sel­le tee­ma juur­de uues­ti.“

And­res Hein­ver tu­le­tas meel­de, et um­bes aas­ta ta­ga­si, kui Ur­mas Kirt­si oli en­ne eel­mi­se ke­va­de või­mu­va­he­tust val­la­va­nem, kin­ni­tas ta, et 2019. aas­tal peab val­la tu­lu­sid kas­va­ta­ma maa­mak­su ar­vel: „Mis juh­tus nen­de sei­su­koh­ta­de­ga nüüd, kui Ur­mas Kirt­si on taas val­la­va­nem?“

Ur­mas Kirt­si vas­tas, et kõik või­ma­li­kud tu­lual­li­kad tu­leb üle vaa­da­ta ja kor­ri­gee­ri­da, val­la­va­lit­sus tu­leb maa­mak­su­mää­ra­de juur­de uues­ti aas­ta lõ­pus.

Enn Kirs­man: „Sain sel­le vo­li­ko­gu liik­meks hil­ju­ti. Esi­tan re­too­ri­li­se kü­si­mu­se – kui aas­ta ta­ga­si kõl­bas see sa­ma eel­nõu tei­le üks­meel­selt 2018. aas­ta mak­su­mää­ra­de keh­tes­ta­mi­seks, siis miks aas­ta hil­jem leia­te sel­lest ebaõig­lu­se?“

Mar­ti Hääl: „Eel­mi­ne val­la­va­lit­sus võt­tis mak­su­mää­ra­de koh­ta riik­li­kult tun­nus­ta­tud kin­nis­va­raeks­per­di sei­su­ko­ha. Kui pea­mi­ne põh­jus on 009 lõp­pe­va tsoo­ni ebaõig­lu­se la­hen­da­mi­ne, siis miks uus val­la­va­lit­sus läks se­da teed, et sel­le hin­nat­soo­ni mak­su­mää­ra muut­mi­se ase­mel luuak­se kor­da­des suu­rem ebaõig­lus ran­naäär­se­tes kü­la­des. Olen sel­le­le ebaõig­lu­se­le Ju­min­da pool­saa­re näi­tel va­rem ava­li­kult tä­he­le­pa­nu pöö­ra­nud. Maa­mak­su sea­du­se mõis­test läh­tu­valt peab­ki ole­ma kõr­gem sel­le kin­nis­va­rao­ma­ni­ku maa­maks, kel­lel on kal­lim maa.“

Val­la­va­nem rõ­hu­tas, et põh­jus ei ol­nud ai­nult 009 lõp­pe­va tsoo­ni mak­su­määr, vaid ka ran­naäär­se­te maa­de räi­ge mak­sus­ta­mi­ne: „Kui tuuak­se La­he­maa rah­vus­par­gi näi­de, siis tu­le­tan meel­de, et La­he­maal on maao­ma­ni­kel maa­mak­su soo­dus­tus 50 prot­sen­ti, mis olu­li­selt vä­hen­dab nen­de väl­ja­mak­seid mak­sua­me­ti­le. Val­la­va­lit­sus on tul­nud väl­ja et­te­pa­ne­ku­ga keh­tes­ta­da see maa­mak­su­määr, mil­le keh­tes­tas aas­ta eest vo­li­ko­gus sa­ma selts­kond.“

2018. aas­tal lae­kus Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ves­se maa­mak­su 342 270 eu­rot, tä­na­vu­seks lae­ku­mi­seks prog­noo­sib val­la­va­lit­sus 348 000 eu­rot.