![3_21-Heino-Põldsam-ja-Tõnu-Ammussaar](https://sonumitooja.ee/wp-content/uploads/2018/05/3_21-Heino-Põldsam-ja-Tõnu-Ammussaar-696x449.jpg)
28. maist peaksid Kuusalu vallamaja kõik ametnikud töötama taas Kiius.
Kuusalu vallavalitsus andis eelmisel neljapäeval ASile Eviko Kiiu mõisahoone kasutusloa. Sama päeva hommikul, enne vallavalitsuse istungit allkirjastasid ASi Eviko juhataja Kaimo Sepp ja Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi rekonstrueeritud Kiiu mõisa üleandmise-vastuvõtmise akti.
Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et ehitajal on jäänud veel mõned tegemata tööd, kuid need ei sega mõisa kasutamist, maja on seest valmis. Aktis on fikseeritud vaegtööd, lisatud tähtajad ning sanktsioonid. Suurimad vaegtööd on fassaadi teistkordne ülevärvimine ning haljastus. Puudu on veel ka peatrepi balustraad ehk ääristus. Lisaks tuleb ehitajal teha mõningaid pisiparandusi.
„Peame vabastama seni vallaametnike tööruumina kasutuses olnud Kuusalu tee 35a (endine lastehoid Lahe Koht – toim.) hoone ruumid, rendilepingu esialgne tähtaeg oli 31. detsember 2017. Ka Kuusalu noortekeskus ootab, millal saavad Köstrimajas ruumid tagasi,“ lausus vallavanem.
„Varem olid meil töötingimused Kiiu mõisas asunud vallamajas väga halvad, hoone oli amortiseerunud. Nüüd saab öelda, et ümberehitatud vallamajas on töötingimused väga head. Mõis on tehtud ilusaks, pole enam piinlik külalisi vastu võtta. Maja on maaküttel ja soe. Tähtis on ka see, et üks ajalooline hoone on me vallas taastatud, see on suure maantee ääres ja nagu valla visiitkaart, reklaamprojekt.“
Ta lisas, et pidulikku lindilõikamist ei tule. Samas on tööpäevadel edaspidi kõik huvilised oodatud majaga tutvuma, tulekusoovist peab eelnevalt vallavalitsuse sekretärile teada andma.
Kolima hakati Kuusalust Kiidu tagasi esmaspäeval, 21. mail. Vallavalitsus toimib vallavanema sõnul selle nädala jooksul kahes kohas, Kuusalus ja Kiius – sekretäriaat võtab dokumente vastu Kuusalus ja ametnikele tuleks enne vastuvõtule minekut helistada.
Alates järgmisest esmaspäevast, 28. maist loodetakse täies koosseisus töötada juba Kiiu mõisas. Valla IT arendusjuht Peep Abel on mitu nädalat tegelenud mõisas tööruumidesse internetiühenduse loomisega, süsteem töötab, tuleb vaid arvutid ühendada.
Ametnike uued asukohad
Varem töötasid vallaametnikud valdavalt mõisahoone alumisel korrusel mitmekesi koos suhteliselt kitsastes oludes, teisel korrusel olid raamatupidajad ja IT arendusjuht. Ülakorrusel asus Kiiu noortekeskus ning olid rentnike ruumid.
Nüüd on peale raamatupidajate ja IT spetsialisti ülakorrusel töökohad ka ehitus- ja maakorraldusteenistusel ning arenguvaldkonna abivallavanemal. Teisel korrusel on ka Sõnumitooja toimetus.
Esimesel korrusel asuvad haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide ning abivallavanema ruumid. Samuti vallavanema ja vallasekretäri kabinetid ning vallavalitsuse sekretäri, registripidaja ja volikogu sekretäri tööruum.
Vallavanem kommenteeris, et töötingimused on renoveeritud mõisas tunduvalt paremad, avarust on palju, kuid mitte ülearu. Vallamajja võetakse lähiajal tööle viis uut spetsialisti ning ka neile tuleb luua töökohad.
Uut mööblit ei osteta
Enamasti kolitakse Kiiu mõisa tagasi olemasoleva kontorimööbliga, uut sisustust pole raha kokkuhoiu tõttu tellitud. Juurde on vaja töölaudu uutele ametnikele.
Ka vallavanema kabinetis on sama töölaud ja nõupidamislaud, mis olid seni – jäänud Kuusalu kolhoosi ajast, kui need olid kolhoosi esimehe kasutuses. Suurt lauda on puhastatud ja õlitatud. Juurde on vaja osta uued toolid, sest senised on lagunenud.
Täiesti uus mööbel ja tehnika on Kiiu mõisa tehtud kahes köögis. Alumise korruse köök on saali kõrval, kus aastaid asus Sõnumitooja toimetus. Ka nüüd pääseb ruumidesse otse Tallinna-poolsest kõrvaluksest, sealt läheb uus trepp teisele korrusele.
Kööki saab kasutada, kui saalis toimuvad toitlustamisega vastuvõtud. Köögimööbli pani ehitaja, vallavalitsus ostis pliidi ja nõudepesumasina.
Teine köök on ülakorrusel – mõeldud vallamaja töötajatele. Sealse köögimööbli ja enamuse tehnikast paigaldas ehitaja.
Mõisahoonesse on ehitatud invalift, kuhu allkorrusel pääseb vallavanema kabineti ees paiknevat fuajeest.
Urmas Kirtsi toonitab, et invalift on mõeldud kasutamiseks neile, kel on raskusi trepist ülesminekuga. Vallamaja personal ja enamik külalisi hakkavad kõndima treppidest.
Lühtrid saalis ja avaras trepikojas
Kui mõisa siseneda peauksest, avaneb läbi klaasseina ja -uste vaade trepikotta ehk esimesse fuajeesse, kus on restauraatorite abil taastatud puutrepp ning laes kolhoosi ajast jäänud suur lühter. Trepi all olev kamin, millel vanust vähemalt 110 aastat, on samuti puhastatud ja osaliselt renoveeritud.
Kuna trepi käsipuu on nüüd suurte avatud ovaalidega, nagu leiti ühe allesjäänud detaili järgi, siis ohutuse tagamiseks paigaldatakse kõrvale klaaspaneelid.
Enamik maja ruumidest on taastatud kaasaegselt, osades ruumides on välja toodud mõningaid detaile varasemast ajast – teise korruse nõupidamisruumi ja trepikoja sein, mitmel pool fragmendid seinakaunistustest.
Mõisastiilis on ainsana täielikult suur saal. Esialgu oli sinna kavandatud teistsugune värvivalik ja Kuusalu kihelkonna seelikumustriga rulood. Kuid ehitustööde käigus avastati suur lillakasroosa seinakaunistus. Sellest lähtuvalt mõeldi kujundus ümber. Saal on lillades-roosades toonides, näeb originaalmustrit ning selle järgi on dekoreeritud kõik seinad. Saalis on suured lühtrid, kardinad. Lauad jäävad vähemalt esialgu samad.
Abivallavanem Tõnu Ammussaar tõdes, et mõisahoone renoveerimine on kestnud loodetust kauem, kuid tulemus on väga hea – kuigi ehitaja ei suhtunud ajaloolisse majja hoolivalt, on siiski suudetud koostöös valla ehitusspetsialistidega leida võimalusi, kuidas alles jätta mõisaaja detaile. Kui midagi andis taastada ja tagasi panna, siis nii ka tehti. On vanu aknaraame ja uksepiitu ning seintele on jäetud tapeedi alt välja tulnud kaunistusi või pinnanäidiseid.
„Oleme saanud hästi korrastatud hoone. On olnud keeruline ja raske ehitus, on vaieldud ja tehtud kompromisse. Iganädalased kohtumised ehitajatega ei ole läinud lihtsalt, kuid lõppkokkuvõttes on Kuusalu vald saanud kauni vallamaja. Kiiu mõis oli lagunenud, vihm sadas sisse ja tuul puhus läbi, nüüd on ilus ja soojustatud maja,“ kiitis abivallavanem.
Kui palju ehitus maksma läks?
Kuusalu vald on praeguseks tasunud Kiiu mõisa renoveerimistööde eest ehitajale 976 716,37 eurot. Vastavalt vallavolikogu otsusele sai selleks laenu võtta miljon eurot. Lubatud laenusummast on nüüdseks välja võetud 300 000 eurot.
Kui ASi Eviko omanik ja nõukogu esimees Rein Murumägi rääkis Kuusalu vallavolikogu istungil paar kuud tagasi mõisa renoveerimistöödest, märkis ta, et need kujunesid ettevõttele lepingus kokkulepitud summast umbes 10 protsenti kallimaks. Praeguseks on kõik kulutused kokku löödud, Eviko on Kiiu mõisa töödega rohkem kui 300 000 euroga miinuses.
Samas on Kuusalu vallavalitsus esitanud ASile Eviko leppetrahvi nõude – iga lepingu tähtajast, 24. detsembrist 2017 üle läinud päeva eest 416 eurot. Ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt allakirjastati tähtajast 143 päeva hiljem, kokku oleks leppetrahv 58 000 eurot.
Eviko juhatuse esimees Kaimo Sepp teatas Sõnumitoojale, et omaniku öeldud 10 protsenti oleks olnud summa, mida võinuks vald juurde maksta, see oleks Eviko poolt vaadatuna olnud kompromiss: „Olukord on muutunud, vald ei üritanud tekkinud lisakuludele lahendust leida, hoopis esitas põhjendamatu leppetrahvi nõude. Nüüd peame meie lisakulude osas esitama nõude ja see saab olema oluliselt suurem kui Rein Murumägi öeldud summa.“
Kaimo Sepp selgitas – pärast lammutustöid oli selge, et mõisa ei saanud rekonstrueerida hankes olnud põhiprojekti järgi. Alles jäid vaid välisseinad, olukord oli muutunud esialgse pakkumisega võrreldes kardinaalselt. Ettevõttel tekkisid suuremahulised täiendavad kulud nii rahaliselt kui ka tähtaja osas.
„Loodame siiralt, et sellise keerulise ehitusobjekti lõpptulemus on rahuldust pakkuv nii tellijale kui laiemale avalikkusele, taas on päästetud üks ajalooline ehitis. Paraku vajab selliste tööde tellimine laiapõhjalist ja sisulist koostööd kõigi osapoolte vahel. Tellijal tuleb arvestada, et vanade hoonete renoveerimisega kaasnevad paratamatult lisanduvad aja- ja rahakulud.“