Kuu­sa­lu kesk­koo­li „Muu­tus­te maailm“ ja „Inim­väär­ne elu“

„Muu­tus­te maail­ma“, mil­le eest Kuu­sa­lu kesk­koo­li 8. b päl­vis koo­li­teat­ri­te fes­ti­va­lil lau­reaa­di­tiit­li, on män­gi­tud mit­mes koo­lis.

Möö­du­nud nä­da­lal Har­ju­maa koo­li­teat­ri­te fes­ti­va­lil põ­hi­koo­li­de seas lau­reaa­di­tiit­li päl­vi­nud Kuu­sa­lu kesk­koo­li 8. b klassi eten­da­tud „Muu­tus­te maailm“, mil­les teeb kaa­sa ko­gu klass, sün­dis aas­ta ta­ga­si 7. klas­si ini­me­seõ­pe­tu­se õpi­kut lu­ge­des. Sõ­na­lis-muu­si­ka­li­ses la­vas­tu­ses on põi­mu­nud mit­u žan­rit: sõ­na­la­vas­tus, laul, tants ning film.

8. b klas­si­ju­ha­ta­ja ja näi­te­rin­gi ju­hen­da­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu rää­gib, et te­gu on vä­ga ela­va­te ja tem­pe­ra­ment­se­te õpi­las­te­ga ning see­tõt­tu oli nei­le ini­me­seõ­pe­tu­se and­mi­ne paar aas­tat ta­ga­si pa­ras rist ja vi­let­sus.

„Nen­de­ga ei saa nii, et õpe­ta­ja tun­nis se­le­tab ja ne­mad täi­da­vad töö­vi­hi­kud. Tu­li mõel­da, kui­das ai­net õpe­ta­da teist­moo­di. 6. klas­si lõ­pus hak­ka­sin nei­le and­ma tee­ma­sid, mil­le põhjal lap­sed te­gid väi­ke­seid st­see­ne-mi­nie­ten­du­si. Näi­teks vii­sa­kast käi­tu­mi­sest või va­ne­ma­te ai­ta­mi­sest. Nad hak­ka­sid to­hu­tu õhi­na­ga töö­le, käi­sid rii­de­laos tuh­ni­mas ning kui oli tund – te­gi­me neid koo­li saa­lis – oi, mil­li­sed näi­den­did siis tu­lid! Ja mi­na rõõ­mus­ta­sin, et olen leid­nud ni­pi, kui­das nen­de­ga õp­pi­da,“ ju­tus­tab ta.
6. klas­si lõ­pus kü­sis õpe­ta­ja klas­silt – mis oleks, kui järg­mi­sel aas­tal pa­nek­si­me­gi ini­me­seõ­pe­tu­se prog­ram­mi kok­ku näi­den­diks. Lap­sed olid nõus. Näi­te­mäng sün­dis koos­töös, õpe­ta­ja an­dis tee­ma, näi­teks kui­das la­hen­da­da konf­lik­ti, ning õpi­la­sed esi­ta­sid sel­le­le „Pu­na­müt­si­ke­se“ mui­nas­ju­tu näi­tel eri­ne­vaid la­hen­du­si.

„Ko­gu 7. klas­si esi­me­se pool­aas­ta kir­ju­ta­si­me teks­te, tei­sel poo­laas­tal hak­ka­si­me se­da la­va­le sead­ma. Kõik kli­pid ja va­he­ju­tud on nen­de en­da teh­tud, kir­ju­ta­sid üles, mis nei­le kor­da lä­heb, mis pa­neb mu­ret­se­ma, mi­da nad kar­da­vad. Nad on vä­ga ava­tud ja ava­meel­sed noo­red,“ sõ­nab Sai­ma Kal­lion­si­vu.

Ka tant­sud, mi­da „Muu­tus­te maail­mas“ esi­ta­tak­se, on noor­te oma­loo­ming, lau­le ai­tas õpe­ta­da Kai Pe­ter­son, eten­du­se ajal suu­relt ek­raa­nilt näi­da­tud kli­pid fil­mis 11. klas­si õpi­la­ne Mat­tias Ida­vain, lõpuvideo tegi Raul Val­gis­te.

Kuu­sa­lu koo­lis oli „Muu­tus­te maail­ma“ esie­ten­dus aas­ta ta­ga­si. Hil­jem on se­da käi­dud män­gi­mas ka mu­jal –Har­ju­maa 6.-8. klas­si­de ini­me­seõ­pe­tu­se tee­ma­päe­val Kei­las, las­te­kait­se­päe­val Raa­si­ku koo­lis, Lok­sa koo­li õpi­la­sed käi­sid se­da vaa­ta­mas Kuu­sa­lus, lä­hia­jal an­tak­se eten­dus Loo koo­li õpi­las­te­le: „Kes on la­vas­tust ku­sa­gil näi­nud, on meid kut­su­nud. Ka koo­li­teat­ri­te fes­ti­va­lil sai­me ühe kut­se. Üt­le­sin, et me ise sel­le­ga enam väl­ja ei lä­he, ku­na meil on va­ja suurt ek­raa­ni ja val­gus­tust, kuid ol­lak­se nõus ka Kuu­sal­lu vaa­ta­ma tu­le­ma.“

„Muu­tus­te maail­ma“ esi­ta­vad Vik­to­ria Bo­ris­sov, Me­ry­bel Prii­vits, Maar­ja En­gel Pae­nurm, Las­se En­ki Laup­maa, Ka­rel Pa­dar, Anett Kirt, And­re Vil­bas­te, An­ne-Gre­te Kuusk­mann, Sig­rid Sil­las­te, He­le­rin Ti­ha­ne, Ja­kob Mat­tias Oja, Joan­na Roo­pa, Mii­kael Mart­ti Va­tu­nen, Kärt Kir­si­maa, Kas­par Par­ve, Kris­tin Mä­kiše­va, Me­la­ni Ma­ria Mai­berg, Mar­vin Peen­sa­lu, Ker­tu Pee­gel, Sas­kia-Sii­ri Kru­berg, Kers­tin Trei ja Mart Gus­tav Hein­ma.

Kesk­koo­lit­ru­pil oli esie­ten­dus
Kuu­sa­lu kesk­koo­lit­ru­pi „Kõik kor­dub“ la­vas­tust „Inim­väär­ne elu“ po­le veel oma koo­lis män­gi­tud – koo­li­teat­ri­te fes­ti­va­lil oli esie­ten­dus. Ju­hen­da­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu on noor­te näit­le­ja­te­ga vä­ga ra­hul, kok­ku­mäng su­jus ning pub­lik saa­lis rõk­kas nae­rust. Kui väl­ja oleks an­tud pub­li­kup­ree­mia, saa­nuks sel­le vaa­ta­ja­te reakt­sioo­ne ar­ves­ta­des ilm­selt Kuu­sa­lu näi­te­ring.

„Inim­väär­se elu“ kir­ju­tas And­rus Ki­vi­rä­hi ka­he ju­tus­tu­se – „Üks ves­ki sei­sab ve­te pääl…“ ning „Inim­väär­ne elu“ põh­jal näi­den­diks kok­ku sa­mu­ti Sai­ma Kal­lion­si­vu. La­vas­tu­se te­ge­la­sed on 1990nda­te maa­noo­red, kel­le põ­hi­mu­re vee­rand sa­jan­dit hil­jem on see, et lin­na­me­hed ei käi enam maal ning po­le kel­le­le­gi pek­sa an­da. Kol­me rull­no­ka kõr­val on näi­den­dis ka kaks „maa­bei­bet“, kes on val­mis kõi­geks, et vaid roh­kem tee­ni­da. Näi­den­di al­gu­ses hoia­ta­tak­se – kes rop­pu­si ei ta­lu, võiks saa­list lah­ku­da.

„See kõ­nep­ruuk, mi­da Ki­vi­rä­hi te­ge­la­sed rää­gi­vad, on noor­te seas üs­na le­vi­nud, kui­gi need, kes meie la­vas­tu­ses män­gi­vad, iga­päe­vae­lus ei ro­pen­da. Nad on vä­ga vii­sa­kad ja in­tel­li­gent­sed poi­sid ning ka tüd­ru­kud po­le min­gid ti­bid,“ kin­ni­tab Sai­ma Kal­lion­si­vu.

Kui esial­gu soo­vis ta rop­pe väl­jen­deid vä­he­maks võt­ta, siis noo­red pol­nud nõus, taht­sid, et kõik oleks ehe: „Jõm­mi­kul­tuur oli­gi sel­li­ne.“

La­vas­ta­ja­le meel­dis vä­ga And­rus Ki­vi­rä­hi jut­tu­de si­su – ra­ha ni­mel ol­lak­se val­mis kas­või oma hing ma­ha müü­ma: „See on vä­ga ak­tuaal­ne ka tä­na ning ka rull­no­kad po­le ku­sa­gi­le ka­du­nud.“

Sai­ma Kal­lion­si­vu li­sab, et kui tekst noo­ri kõ­ne­tab, on nen­de­ga liht­ne teat­rit te­ha.

„Mul ei ole ku­na­gi nii pal­ju jä­rel käi­dud, et mil­lal me jäl­le proo­vi saa­me te­ha,“ mär­gib ta.

„Inim­väär­ses elus“ män­gi­vad Klaa­ra Saar, Siim Ma­ran, And­reas Mo­ža­jev, Hans Jü­ris, Kris­ti­na Mar­got Trepp ja Car­men Tii­nas.