Etenduses kasutatud uuemad rahvalaulud laulsid 1970ndatel aastatel kuulsaks Kuusalurahva Teatri lavastaja TÕNU TAMM koos KAAREL KILVETIGA.
Eesti vabariigi juubeli eelõhtul esietendus Kuusalu rahvamajas harrastustrupi Kuusalurahva Teater lavastus „Armastus, pulm ja abielu ehk Tulusaks Juhatuseks ja Lõbusaks Ajawiiteks Noore-Rahwale”. Lõbusa-õpetliku laulumängu koostas ja lavastas Tõnu Tamm.
Tõnu Tamm kasutas lavastuse teksti koostamiseks üle saja aasta vanuseid eneseabiõpikuid, näiteks „Abielu katekismus ehk üleüldised märkused ja arwamised selle kunsti kohta, kuidas abielus õige õnnelikuks saada” või „Armastus, kihlus, pulm ja abielu ehk nõuandja armastajatele naesterahwastele”. Kõik lavastuses kasutatud raamatud lasi trupp digitaliseerida. Laval olid etenduse orkester – Elina Aasa kitarril ja viiulil, Kalev Pallon mandoliinil, lõõtsal ja klaveril, Kaupo Rüütsalu trummidel ja Kaupo Parve kontrabassil. Näitlesid ja laulsid Elvi Reinvald, Enn Kirsman, Inge Lukme, Mart Almers, Terje Multer, Tiia Kumm, Kristiina Raivi Vilepaju. Lauluseaded tegid Tõnu Tamm, Kalev Pallon ja Elina Aasa, liikumise Inge Lukme, lavakujunduse Enn Kirsman, Kaupo Rüütsalu ja Mart Almers.
Lavastaja Tõnu Tamm tähistas möödunud aastal 75. sünnipäeva. Selle puhul otsustas Kuusalurahva Teater tema ja 2005. aastal meie hulgast lahkunud Kaarel Kilveti mälestuseks anda välja duo muusikaga CD-plaadi „Küll mõni poiss võib ilus olla”, mille esitlus oli mullu 26. novembril.
Plaadi ettevalmistuse käigus ning Eesti 100. ja Kuusalu valla 80. sünnipäevale mõeldes tuli trupil idee need laulud etenduseks vormistada.
Lavastuses kõlanud luuletused on pärit 1913. aastal ilmunud teosest „Luuleilm”. Lisaks töötas trupp läbi Adolf Rühka raamatu „Lühike näitemängu õpetus”. Enn Kirsman selgitas, et raamatus antakse kasulikke ja moodi järgivaid näpunäiteid maal tegutsevatele vabatahtlikele näitlejatele ning nad võtsid loetu põhjal lavastuses kasutusele ebatraditsioonilise näitlemise, liigutamiste ja rääkimise stiili.
Varem pole Kuusalurahva Teatri näitlejad oma lavastustes laulnud. Meeste hääled pani kokku kõlama Kaupo Rüütsalu, naisi juhendas rahvamuusika taustaga Elina Aasa.
Elina Aasa kommenteeris, et naljaga pooleks tüki puhul polnud taotlus kõrge muusikaline tase: „Tänu näitlejameisterlikkusele saavutasid naised lühikese ajaga silmapaistva enesekindluse. Mul on hea meel, et saan teha koostööd julgete ja rõõmsate inimestega.”
Lavastust vaatamas käinud Menda Kirsmaa ütles, et osatäitjad olid palju vaeva näinud ja töö kandis vilja: „See oli igati sobilik ja vajalik mängutükk meie riigi nii tähtsaks sünnipäevaks. Ei tohi unustada, et elus peab ka nalja olema. Hea nali on kõrges hinnas.”
Ta lisas, et laulu- ja pillimänguga tulid osatäitjad hästi toime, kostüümid, kübarad ja eriti vuntsid olid väga uhked.
Uuesti mängib Kuusalurahva Teater lavastust 8. märtsil Kuusalu rahvamajas.
Pärast etendust mängis tantsuks ansambel Posõ. Tantsulugude vaheaegadel lugesTormise-seltsi tegevjuht Ulvi Rand ette vanu artikleid – 1925. aasta Vabast Maast “Harjumaa Kamtšatka” ja 1940. aasta Rahvalehest “Idülliline Kotkaveski Valgejõe kaldal Loksal.”