Kuu­mad il­mad mee­li­ta­vad vee­ko­gu­de äär­de

Üh­te­gi amet­lik­ku ava­lik­ku ran­da Ida-Har­jus po­le, on oma­va­lit­sus­te hal­la­ta­vad suu­re­mad sup­lus­ko­had.

Roh­kem kui kaks nä­da­lat on kest­nud pa­la­vad il­mad ning kel vä­he­gi või­ma­lik, käi­vad end ja­hu­ta­mas me­res, jär­ves, jões. Toi­me­tus uu­ris, mil­li­seid sup­lus­koh­ti ee­lis­ta­tak­se, kui­das on puh­ka­jad nen­de­ga ra­hul ning kes ja kui­das ran­du hool­dab.

Ani­ja vald
On väga hea, et meie vallas on kohti, kus ujumas käia, ütlevad kui ühest suust Kehra inimesed, kellega Sõnumitooja vestles.

Anija vallas on kolm valla hallatavat supluskohta – Kehra jõekäärus ning Aegviidus Nikerjärvel ning Nelijärve puhkekeskuse juures Purgatsi järves. Kehra supluskoha ümbruse korrasoleku eest hoolitseb, nagu kogu staadioniala eest, Anija Valla Spordimaailm. Tühjendab prügikaste, vajadusel parandab riietuskabiini. Nikerjärve äärse ujumiskoha hoiavad korras Velko AV heakorratöölised, Purgatsi järve äärse Nelijärve puhkekeskus.

Valla keskkonnaspetsialist Astrid Promet ütles, et vallavalitsuse tellimusel seirab terviseamet neis kolmes kohas suveperioodil supluskohtade veekvaliteeti. Analüüsid võetakse kord kuus ning tulemused pannakse üles ka supluskohtade teadetahvlitele. Ta kinnitas, et sellel aastal on vee kvaliteet väga hea.

„Väikeste lastega on siia kõige kergem tulla, pole vaja vankrit ega ratast välja ajada,“ ütles väikese tütrega Kehra supluskoha juures aega veetnud Meelika Mäeorg.

Algkooliealised lapsed veedavad jõevees sageli kogu päeva – hommikul tulevad, vahepeal käivad kodus söömas ning siis on taas suplemas.

Marika Kungla Aegviidust rääkis, et rahvast käib Nikerjärve ja Nelijärve ääres palju ning kuigi õhtuks ajavad prügikastid üle ääre, on järgmiseks hommikuks kõik kenasti koristatud: „Kurb vaid, et Nikerjärv kipub kinni kasvama.“ Aegviidu-rahvas käib ujumas veel Vahejärves ja Urbukses.

Kehra noorte meelispaik on Aavoja veehoidla, mõned eelistavad Kaunissaare veehoidlat, kel autod ja aega rohkem, sõidavad mere äärde, peamiselt Ihasallu või Kaberneeme.
Meelika Mäeorg rääkis, et on eelmistel aastatel ujumas käinud ka Aavojal, kuid seal pole väikeste laste jaoks „liivakasti“ ning vesi läheb nende jaoks liiga järsku sügavaks.

Kuu­sa­lu vald
Kaugemalt tulijate meelisrannad on Kuusalu vallas Valklas, Salmistul ja Kolga-Aablas, kus nädalavahetustel on olnud väga palju puhkajaid, enamasti on nad tulnud pealinnast. Esimeste rannailmadega kordus ka tänavu iga-aastane ummik, autod pargiti Valkla teel kahele poole, raske oli pääseda liikuma.

Kuusalu kandi elanikud eelistavad sellistel päevadel vaiksemaid kohti, sõidetakse Andineeme randa, Tsitresse, minnakse Salmistu piirkonnas kõrvalisemasse paika.

Kuna möödunud nädalavahetusel olid idatuule tõttut lahtede idapoolsetes randades vesi külm, siis Valklas-Salmistul ummikuid ei tekkinud, rahvast oli hõredamalt.

Kuusalu valla majandusspetsialist Madis Praks ütles, et vallavalitsus ei ole halduslepinguid randade korrashoiuks sõlminud, koristamas käivad valla heakorratöötajad. Esmaspäeviti sõidetakse läbi Valkla, Salmistu, Kolga-Aabla ja Tammispea rannad, ka Lohja järve äärne puhkekoht, tuuakse ära prügikastidesse visatud praht. Väiksemaid randu hoiavad rannakülades korras kogukonnad.

„Puhkajate teadlikkus on oluliselt kasvanud, enam pole ette tulnud juhtumeid, kus oleks endast maha jäetud prahihunnikuid, nagu oli mõned aastad tagasi,“ lausus ta.

Kuusalu vallavalitsus ei telli terviseametilt analüüse randade vee puhtuse kohta, ujumas käiakse igaühe enda vastutusel, märkis majandus-
spetsialist.

Lok­sa linn
Lok­sa lin­na pikk lii­va­ne ran­na­joon ula­tub me­re ää­res asu­vast te­ha­sest ka­he­le poo­le. Eel­mi­se lau­päe­va pä­rast­lõu­nal oli ran­na­li­si vä­he, me­re­ve­si oli külm.

Koos las­te­ga ran­da tul­nud nai­ne Pe­ter­bu­rist rää­kis, et pe­rel on Lok­sal su­vi­tus­kor­ter, mil­le ost­sid seit­se aas­tat ta­ga­si: „Lok­sal on ve­si ja õhk pal­ju puh­ta­mad, kui Pe­ter­bu­ri piir­kon­nas. Siin on vaik­ne ja ra­hu­lik. Kui­gi vä­ga soo­ja­de il­ma­de kor­ral jääb ühest vä­li­käim­last vä­heks, võiks ol­la roh­kem. Ka riie­tu­mis­ka­bii­ne võiks ol­la roh­kem.“

Ta li­sas, et Võ­sul on ran­na­liiv puh­tam, ilm­selt ka­su­ta­tak­se pu­has­tus­ma­si­nat, Lok­sal võiks sa­mu­ti lii­va pu­has­ta­da.

Tal­lin­nast Lok­sa­le ela­ma tul­nud nai­ne aga kin­ni­tas, et te­ma mee­lest on Lok­sa rand pu­has ja ka riie­tu­mis­ka­bii­ni­de­ga po­le prob­lee­me, sest Lok­sa ini­me­sed tu­le­vad ran­da ju­ba uju­mis­riie­tes.

Lok­sa abi­lin­na­pea And­res Kask­la kom­men­tee­ris, et Lok­sa ran­da ko­ris­ta­vad lin­na hea­kor­ra­töö­ta­jad, iga päev käiak­se ran­na-ala lä­bi.

Lin­na­va­lit­sus tel­lib ter­vi­sea­me­tilt sup­lus­vee sei­ret, 17. juu­lil saa­de­tud kir­jas on ter­vi­sea­met hin­na­nud riik­li­ku jä­re­le­val­ve tu­le­mu­se­na Lok­sa ran­na hool­da­tud ja kor­ras­ta­tuks, me­re­vee nõue­te­le vas­ta­vaks.

Raa­si­ku vald
Raasiku vallas valla hallatavaid veekogusid pole. Rahvas käib ujumas Mallavere supluskohas ning Aruküla lähedal Kurgla rabajärves, kus on ka liivariba. Raasiku noored sõidavad ratastega 13 kilomeetri kaugusele Kostivere karjääri.

Ujumas käiakse veel Jägala jõe ääres, mererandadest eelistavad Raasiku valla elanikud peamiselt Valklat, Salmistut ja Kaberneemet.