V. Tormise Kultuuriselts viis taas läbi mihklipäevamatka.
Tormise-seltsi liikmed on aastaid käinud mihklipäeva paiku matkamas – Kõrvemaal, Nõmmeveski-Joaveski kandis, Kunda ümbruses jm. Seekord otsustati mihklipäevamatk ühendada Veljo Tormisele tema sünnikoju Kõrveaiale kavandatava skulptuurialuse projekti üleandmisega.
Matk algas laupäeva, 26. septembri hommikul kell 10.30 väljasõiduga Kuusalu rahvamaja juurest. Selleks ajaks oli matkajaid kogunenud kümmekond. Sõideti Hirvli külasse Paju talu teeotsa. Paju talus elab kodu-uurija Aita Karjatse pere.
Aita Karjatse tutvustas oma isa Johannes Tominga tegevust talupidajana ja kohaliku seltsielu eestvedajana. Tema suguvõsa on Paju talus elanud 1830ndatest aastatest. Praeguseni seisab püsti vana maakividest talulaut, mis on ehitatud 1870. aastal.
Aita Karjatse: „Mu vanaisa ja vanaema abiellusid 1906. aastal, siis oli see suur õuepealne saar käevarre-jämedune, seega on puu vähemalt 120-aastane. Minu isa algatusel asutati 1926. aastal Hirvli-Sigula maatulundus- ja kultuuriklubi. Meil on pilt aianduspäevast, kus saare alla on pandud pingid, inimesed istuvad ning lektor räägib.”
Koos käidi mitmel pool taludes. Kui sooviti kokku saada Hirvli koolimaja, siis kooliõpetaja Johannes Virgas keeldus ning kooskäimiskoht ehitati Paju talu rehealuse peale – seal peeti tee- ja vaidlusõhtuid, oli raamatukogu, harjutamas käis võimlemisrühm.
Johannes Tomingas oli ka päevalehtede, ajakirja Vaba Maa ja Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatja. Veel tegeles ta ilmavaatlusega, talus olid olemas vajalikud vahendid.
Paju talus oli suur kanala, kuulsad oli õunapuuaed ja puukool. Kuna asuti soistel aladel, oli maade kuivendamiseks kaevatud 5 kilomeetrit kraave. Talu oli mõnda aega ka raamatupidamistalituse põllumajanduslik usaldustalu, kõik sissetulekud ja väljaminekud ning toodetud piimaliitrid ja muu saak tuli täpselt üles kirjutada ja edasi saata.
1937. aastal valmis talu väljaehitamise plaan, kavas oli rajada isegi tenniseväljak. Siis toimus riigipööre ning talu arendamine lõppes.
Johannes Tominga pere traagilisest saatusest räägiti sel pühapäeval ETV saates „Eesti aja lood”. 1941. aasta sügisel peremees ja perenaine Anette Tomingas tapeti – kui venelaste asemel tulid Eestisse sakslased. Paju talus varjati mõnda aega kauge sugulase tuttava palvel Ingrid Rüütli isa Neeme Ruusi. Kõigepealt viidi ära isa, päev hiljem vanaisa ning paari nädala pärast veel ema, vanaema, onu ja onunaine. Aita Karjatse ema, isa, vanaisa ja onu tapeti. Vanaema Miina Tomingas pääses kolme väikese lapselapse juurde tagasi ning temast sai tüdrukute üleskasvataja. Koju tagasi tuli ka onunaine.
Kolga muuseumi juhataja, Aita Karjatse tütar Anu Karjatse kõneles matkalistele, et Paju talu pererahvas ei olnud kommunistid, nad olid vastutulelikud, ei tahtnud teiste inimeste palvest keelduda ning võimaldasid Neeme Ruusil enda juures olla.
Hirvli pidudel tantsis ka RAIMOND VALGRE
Edasi viis matkajate tee Hirvli vana koolimajja, kus nüüd on küla raamatukogu. Matkajad võttis vastu selle perenaine, raamatukoguhoidja Lea Ojamäe.
Vana koolimaja on ehitatud 1867. aastal. 1928. aastal ehitati uus koolimaja, mis põles 1984. Aastatel 1928-1933 juhatas koolimajas proove teinud Hirvli segakoori Richard Sturm, kes oli Veljo Tormise isa. Hiljem juhatas koori helilooja onu Valter Tormis.
Aita Karjatse rääkis, et külapäevadel on püütud kunagisi kooritraditsioone jätkata ning selleks sündmuseks kutsutud külarahvas mõnda laulu esitama. Esimesel korral dirigeeris Taavi Esko, hiljem Krista Kukk.
Aita Karjatse märkis veel, et Hirvli peaks olema sama vana kui Sigula küla, kus tänavu suvel tähistati 790 aasta möödumist küla esmamainimisest: „Plaan oli seda sündmust ära märkida ühiselt, aga meie tähistame järgmisel suvel oma külapäevaga.”
Ta jutustas veel, et mäletab, kuidas pärast sõda käisid lähedal polügoonil laagris olnud sõdurid Hirvli külas tantsupidudel, nende seas oli ka helilooja Raimond Valgre. Aita Karjatsel on meeles, et Valgrel oli lõõts kaasas ja mängis pilli. Mällu jäi eredalt see, et Valgre võttis tema, 5. klassi tüdruku, tantsima.
Kursi külast käidi esimesel laulupeol
Teel Kursi külas asuva Luubakivi juurde näitas Eesti Loodusmuuseumi pedagoog Tiiu Liimets ettesattunud huvitavaid taimi.
Teejuht, Kosu elanik Ruti Riiberg rääkis, et Hirvli kooli õpetaja, Kuusalu valla aukodanik Helve Tamvelius viis oma õpilased alati matkale Luubakivi vaatama. Kivi ümbermõõt on 26,4 meetrit.
Sealsamas lähedal asub Kõrvesoo talu, mille vanim hoone – ait – on ehitatud 1884. aastal. Sellest talust pärit vennad Krallid käisid puhkpillimängijatena Tartus esimesel üldlaulupeol – mindi hobuste ja vankritega, pasunaid oli meestel kokku neli.
Muusikuid on Kõrvesoo talust välja kasvanud veelgi, Kõrvesoo Jaan ehk Jaan Krall oli tuntud viiuldaja, märkis Ruti Riiberg.
Edasi liikudes peatuti korraks Rätsepa talu juures, sealt on pärit helilooja ja organist Endel Kink. Ta lõpetas 1940. aastal Tallinna Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal. Aastatel 1941-1961 oli Endel Kink Kuusalu koguduse ning aastatel 1945-1961 ka Loksa ja Leesi koguduste organist-koorijuht. 1961-1981 töötas ta Tallinnas Jaani kirikus ning aastatel 1982-1983 oli Harju-Madise koguduse organist. Jaani kirikus töötamise ajal algatas Endel Kink jõulukontsertide traditsiooni. Ta on loonud vaimulikku muusikat, nii oreliteoseid kui ka koorilaule.
