Kül­ma sõ­ja eri­pä­ra­dest La­he­maal

118
AVE PAULUS.

AVE PAU­LUS, kesk­kon­naa­me­ti kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list

Be­too­nist ja si­li­kaa­dist ton­di­los­sid lui­de­tel, ran­na­män­ni­kuis, nee­me­tip­pu­des, me­res – need on näh­ta­vad jäl­jed raud­sest ees­rii­dest La­he­maal. Kül­ma sõ­ja ku­na­gi­sest jäi­sest hin­gu­sest on saa­mas ko­dud „mil­jo­ni­vaa­te­ga me­re­le“ ja kin­nis­va­ra ma­gu­sad aren­dus­a­lad.

Val­ve­pos­tid, hel­gi­heit­jad, ras­ke­teh­ni­ka maal ja me­rel, Nõu­ko­gu­de oku­pat­sioon oma ar­mee, pii­ri­val­ve ja me­re­väe esin­da­ja­te­ga põõ­sas­tes ja kü­la­pi­du­del, pii­rit­soo­ni load, me­re­le mi­ne­ku ja ka­la­püü­gi tin­gel­tan­gel, sõ­ja­väe­tee­nis­tu­se eri­pä­rad on näh­ta­ma­tu ka­ja ku­na­gi­sest, mis mõ­ne­del veel mee­les. Aga mit­te kõi­gil.

Ot­sus­ta­si­me sel aas­tal juu­li lõ­pus Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­rel toi­mu­va­tel La­he­maa mi­li­taar­pä­ran­di päe­va­del neid as­ju vei­di täp­sus­ta­da. Rää­gi­me suur­test st­ra­tee­gia­test ja väi­kes­test de­tai­li­dest, sõ­ja­väe­lin­na­kuist ja sõ­ja­väe­kuns­tist, vaa­ta­me neid tsi­vi­lis­ti ja sõ­ja­väe­tee­nis­tu­ja pil­gu lä­bi. Kõik on kut­su­tud kuu­la­ma ja kaa­sa mõt­le­ma, üri­tu­sed on ta­su­ta.

Tei­si­päe­val, 28. juu­lil toi­mub ka­he pool­saa­re eks­pe­dit­sioon „Häs­ti külm sõ­da ja mi­li­taa­rob­jek­tid La­he­maal“, mi­da ju­hi­vad Ro­bert Treu­feldt ja Kaa­rel Pii­ri­mäe. Eks­kur­sioon al­gab Tar­vi Velst­rö­mi sõb­ra­li­ku sis­se­ju­ha­tu­se­ga Ees­ti ja Eu­roo­pa ühest sa­la­pä­ra­se­mast sõ­ja­väee­hi­ti­sest – Suur­pea me­re­väe­baa­si ja -po­lü­goo­ni Ha­ra sten­di­komp­lek­sist. Seal toi­mu­nud me­re­väe jaoks va­ja­lik­ku uu­ri­mis­te­ge­vust üri­ta­vad se­le­ta­da lah­ti omaaeg­ne sõ­ja­väe­tee­nis­tu­ja ja prae­gu­ne Tar­tu Üli­koo­li füü­sik.

Li­saks tun­tud ob­jek­ti­de vä­hem­tun­tud aja­loo­le kü­las­ta­me Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­re ot­sa, too­me päe­va­val­ge­le ob­jek­te, mis se­ni on ol­nud var­jus. Neist vää­rib mär­ki­mist Nõu­ko­gu­de me­re­väe ran­ni­ku­pa­ta­rei Ju­min­dal – ehi­tis, mil­le be­too­ni val­mis­ta­sid Tei­se maail­ma­sõ­ja ajal Nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe­­ehi­ta­jad, suur­tü­kid aga too­di USA-st laenu-rendi le­pin­gu raa­mes.
Ka puit­lae­va vrakk aja­loo­li­se Lok­sa kü­la ran­ni­ku­vees ei tor­ka eri­ti sil­ma. Aga te­gu on maail­ma ar­vu­kai­ma pur­je­lae­va­de sar­ja (91 lae­va) ühe esin­da­ja­ga, mil­le Soo­me ehi­tas pä­rast Teist maail­ma­sõ­da sõ­ja­kah­ju­ta­suks Nõu­ko­gu­de Lii­du­le. Sel­lest lae­va­pe­rest um­bes 20 alust on sei­la­nud ka Lää­ne­me­rel.

Pä­ris­pea pool­saa­re ot­sas vaa­ta­me omaaeg­se Nõu­ko­gu­de raa­dio­teh­ni­li­se väeo­sa ko­ha­ti us­ku­ma­tu teh­no­loo­gia jär­gi püs­ti­ta­tud ehi­ti­si, kuu­la­me le­gen­de Matt­hias Rus­ti len­nu avas­ta­mi­sest 1987. aas­tal ja aru­ta­me Pä­ris­peal ol­nud Nõu­ko­gu­de ja Sak­sa ran­ni­ku­pa­ta­rei­de se­gu­ne­mi­se üle.

Kol­ma­päe­val, 29. juu­lil ole­me kü­la­lis­lah­ke­te ko­ha­li­ke kut­sel Suur­pea sõ­ja­väe­lin­na­kus. Mee­nu­ta­me koos seal­se­te ela­ni­ke­ga ar­gie­lu „raud­se ees­rii­de sees“ La­he­maa pii­rit­soo­nis Ver­gi kor­do­nist ku­ni Tsit­re kor­do­ni­ni. Pä­rast uu­ri­me de­tail­se­malt Suur­pea lin­na­ku ja sel­le Pä­ris­pea ins­ti­tuu­di hu­vi­pak­ku­vaid osa­sid.

Nel­ja­päe­val, 30. juu­lil vii­me Hilk­ka Hiio­pi ju­hen­du­sel lõ­pu­ni sel­le, mis eelmisel aastal poo­le­li jäi – Ha­ra me­re­väe­la­se pil­di kon­ser­vee­ri­mi­se. Vest­lus­rin­gis „Aja tee­ni­mi­se kunst“ rää­gi­vad sõ­ja­väe­kuns­ti väär­tu­sest ja ole­mu­sest teo­ree­ti­li­se poo­le pealt Hilk­ka Hiiop, Ro­bert Treu­feldt ja Frank Lukk ning prak­ti­li­sest as­pek­tist ku­na­gi­sed sõ­ja­väe­kunst­ni­kud, nüüd tun­tud kul­tuu­ri­te­ge­la­sed Kai­do Ole, Emil Ur­bel, Raul Vaik­soo, Mar­gus Tiits­maa alias Sor­ge, Mee­land Sepp. Päe­va lõ­pe­ta­me eks­kur­sioo­ni­ga Ha­ra lin­na­ku maa­lin­gu­te ma­nu.

Kui La­he­maa rahvuspargi inimesi tee­ma vä­he­gi kõ­ne­tab, pa­lun en­dast tea­da an­da. Tu­leb vä­ga vah­va üritus.