AVE PAULUS, keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
Betoonist ja silikaadist tondilossid luidetel, rannamännikuis, neemetippudes, meres – need on nähtavad jäljed raudsest eesriidest Lahemaal. Külma sõja kunagisest jäisest hingusest on saamas kodud „miljonivaatega merele“ ja kinnisvara magusad arendusalad.
Valvepostid, helgiheitjad, rasketehnika maal ja merel, Nõukogude okupatsioon oma armee, piirivalve ja mereväe esindajatega põõsastes ja külapidudel, piiritsooni load, merele mineku ja kalapüügi tingeltangel, sõjaväeteenistuse eripärad on nähtamatu kaja kunagisest, mis mõnedel veel meeles. Aga mitte kõigil.
Otsustasime sel aastal juuli lõpus Juminda ja Pärispea poolsaarel toimuvatel Lahemaa militaarpärandi päevadel neid asju veidi täpsustada. Räägime suurtest strateegiatest ja väikestest detailidest, sõjaväelinnakuist ja sõjaväekunstist, vaatame neid tsivilisti ja sõjaväeteenistuja pilgu läbi. Kõik on kutsutud kuulama ja kaasa mõtlema, üritused on tasuta.
Teisipäeval, 28. juulil toimub kahe poolsaare ekspeditsioon „Hästi külm sõda ja militaarobjektid Lahemaal“, mida juhivad Robert Treufeldt ja Kaarel Piirimäe. Ekskursioon algab Tarvi Velströmi sõbraliku sissejuhatusega Eesti ja Euroopa ühest salapärasemast sõjaväeehitisest – Suurpea mereväebaasi ja -polügooni Hara stendikompleksist. Seal toimunud mereväe jaoks vajalikku uurimistegevust üritavad seletada lahti omaaegne sõjaväeteenistuja ja praegune Tartu Ülikooli füüsik.
Lisaks tuntud objektide vähemtuntud ajaloole külastame Juminda ja Pärispea poolsaare otsa, toome päevavalgele objekte, mis seni on olnud varjus. Neist väärib märkimist Nõukogude mereväe rannikupatarei Jumindal – ehitis, mille betooni valmistasid Teise maailmasõja ajal Nõukogude sõjaväeehitajad, suurtükid aga toodi USA-st laenu-rendi lepingu raames.
Ka puitlaeva vrakk ajaloolise Loksa küla rannikuvees ei torka eriti silma. Aga tegu on maailma arvukaima purjelaevade sarja (91 laeva) ühe esindajaga, mille Soome ehitas pärast Teist maailmasõda sõjakahjutasuks Nõukogude Liidule. Sellest laevaperest umbes 20 alust on seilanud ka Läänemerel.
Pärispea poolsaare otsas vaatame omaaegse Nõukogude raadiotehnilise väeosa kohati uskumatu tehnoloogia järgi püstitatud ehitisi, kuulame legende Matthias Rusti lennu avastamisest 1987. aastal ja arutame Pärispeal olnud Nõukogude ja Saksa rannikupatareide segunemise üle.
Kolmapäeval, 29. juulil oleme külalislahkete kohalike kutsel Suurpea sõjaväelinnakus. Meenutame koos sealsete elanikega argielu „raudse eesriide sees“ Lahemaa piiritsoonis Vergi kordonist kuni Tsitre kordonini. Pärast uurime detailsemalt Suurpea linnaku ja selle Pärispea instituudi huvipakkuvaid osasid.
Neljapäeval, 30. juulil viime Hilkka Hiiopi juhendusel lõpuni selle, mis eelmisel aastal pooleli jäi – Hara mereväelase pildi konserveerimise. Vestlusringis „Aja teenimise kunst“ räägivad sõjaväekunsti väärtusest ja olemusest teoreetilise poole pealt Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt ja Frank Lukk ning praktilisest aspektist kunagised sõjaväekunstnikud, nüüd tuntud kultuuritegelased Kaido Ole, Emil Urbel, Raul Vaiksoo, Margus Tiitsmaa alias Sorge, Meeland Sepp. Päeva lõpetame ekskursiooniga Hara linnaku maalingute manu.
Kui Lahemaa rahvuspargi inimesi teema vähegi kõnetab, palun endast teada anda. Tuleb väga vahva üritus.