Kui Taavi Tšernjavski lõpetas möödunud nädala kolmapäeval Rakvere staadionil kümnevõistluse viimase ala 1500 meetri jooksu, tundis ta tohutut väsimust ega suutnud tagantjärelegi uskuda, et jooks võis kujuneda nii raskeks. Ilmselt jõutreeningutega kehale lisandunud neli-viis kilo, üheksa alaga kuhjunud väsimus ja kasin jooksutreening juunis andsid nii palju tunda, et hoolimata täisjõuga pingutamisest läbis ta distantsi isiklikust rekordist kaheksa sekundit aeglasemalt.
Isikliku rekordi 8086 punkti püstitanud ja võidu pälvinud Kolgaküla sportlane tundis kõige suuremat heameelt toetuse üle. Tema edukatele sooritustele elasid kaasa isa Tõnnu Tšernjavski, esimene treener Aarne Idavain, Raul Põldmaa, kes oli teda kümme aastat tagasi tutvustanud treener Art Arvistole. Kunnar Vahtras oli viimasel paaril-kolmel aastal käinud kõikidel tema võistlustel, sest tahtis näha, millal esimene Kolgaküla mees teeb 8000 punkti. Teisel päeval pidi ta sõitma Hiiumaale, aga pool etteastest oli nähtud.
„Mitu sõpra toetasid esimesel päeval ja teiseks päevaks tuli neid Tallinnast juurde, sest olid kuulnud, et läheb asjaks. Saime tänu nende toetusele õhkkonna võrreldavaks sellega, mida näeme talvel rahvusvahelises seitsmevõistluses Tallinnas,” lausus Taavi Tšernjavski.
Algselt kavandas treener Art Arvisto hoolealuse tippvormi augusti alguses peetavataks Eesti meistrivõistlusteks, paraku hakkasid kannakõõlused juuni hakul sportlast taas vaevama.
„Kolm-neli nädalat käis kassi-hiire mäng. Tõkkeid jooksin staadionil vaid ühe korra, kõik ülejäänud jooksud olid saepururajal või muul pehmel pinnasel. Teivashüppes panime äratõuke kõrgemale, siis ei pidanud jalga nii palju põrutama. Vaatasin palju nende kergejõustiklaste videosid, kes kümnevõistluse alasid oskavad väga hästi teha. Panin end vaimselt valmis, et nüüd tuleb panna,” lausus Taavi Tšernjavski.
Art Arvisto sõnul ei tohtinud peamurdmist tekitanud olukorras kumbki alla anda: „Taavi tulemus oli väike ime. Aitas sügistalvine ettevalmistus, ilma tugeva põhjata polnuks sellise tulemuse tegemine võimalik. Meie usk oli kõva.”
Teipi kulus üle kümme meetri
Esimese päeva viimast ala, 400 meetri jooksu pidas Taavi Tšernjavski elu kergeimaks. Kaks tundi hiljem tekkisid säärelihastes väikesed krambid. Teise päeva ava-alal, 110 meetri tõkkejooksus ei läinud ta riskima. Suurem varu jäi kümnevõistlejal kettaheites, mis on tema lemmikala ja individuaalvõistlusel hästi õnnestub. 46 meetri heitmist pidas ta nadiks, sest lootis vähemalt 48 meetrit.
Kannakõõluseid teipis kümnevõistleja ise, sest abikaasast füsioterapeut Silvia Tšernjavski ei saanud võistlusele minna. Pärast kahe ala sooritamist võttis ta vana teibi maha ja pani uue peale. Kokku kulus üle kümne meetri teipi.
Kümme aastat Taavi Tšernjavskit juhendanud Art Arvisto sõnul ei kuulu hoolealune kehaliste võimete järgi maailma paremate kümnevõistlejate hulka, kuid vaimutugevuse, soorituse kindluse ja analüüsivõimega on juba absoluutses tipus.
„Kõige olulisem on püsida terve, sel juhul tulevad tõenäoliselt veel ilusamad numbrid,” nentis treener.
Taavi Tšernjavski rääkis, et paljud tugevad Eesti meeskergejõustiklased on parima tulemuse teinud pärast 28. eluaastat: „Oleme treeneriga mõelnud, et vanuses 28 kuni 31 võiks tulla mu parim etteaste, loodetavasti see nii ka läheb.”