Raasiku valla Kulli küla pumpla ostnud OÜ Saneline tahab elanikelt vee eest 50 eurot kuus.
Raasiku vallas Kulli külas raudteest lõuna pool kerkivad elumajad – Pistriku elamurajoonis on üle 20 krundi, ehitusload on antud 14 elamule. Pistriku väikekohta varustab veega pumbamaja Pärtli kinnistul, mis kuulub OÜle Saneline, kelle valduses on ka veetorustikud.
Firma ostis pumbamajaga kinnistu avalikult oksjonilt 2015. aasta suvel. Eelmine arendajast omanik läks pankrotti. OÜ Saneline esindaja Konstantin Ivanišvili ütles, et ei tee saladust sellest, miks maa ostis: „See oli imeodav, maksin 50 000 eurot, tellisin hindaja, kes ütles, et tegelik hind on vähemalt kolm korda rohkem. Plaanisin raha investeerida ning hakata vee müümiselt tagasi teenima.“
Seni pole aga õnnestunud veemüügilt teenida: „Elanikud on ühendanud oma majapidamise meie pumplaga, aga kasutavad vett tasuta ehk varastavad. Keegi pole lepingut sõlminud, kuigi oleme pakkunud. Kui kokkulepet ei saavuta, lülitame maikuus vee välja, sest suvel mitmekordistub veekasutus – täis lastakse basseinid, kastetakse, pestakse autosid. Siis tuleb suur kisa, et oleme kaabakad, aga niimoodi edasi ei saa. Siin müüakse krunte ja soovijatele öeldakse, et ärge vee pärast muretsege, seda saab ka edaspidi tasuta..“
Külaelanikud on pöördunud vee kasutamise küsimuses Raasiku vallavalitsusse, sealt on vastatud, et elanikel on õigus vett tarbida, sest 2006. aastal vastu võetud detailplaneeringu alusel on veetorustik, puurkaev ja pumbamaja rajatud kinnistuomanike tarbeks ja elanikel on õigus neid rajatisi kasutada, kuid pumplarajatise omanikuga tuleb sõlmida leping.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kinnitas, et antud juhul pole pumplast vee võtmine vargus OÜlt Saneline, vaid nende kinnistul asuva rajatise kokkuleppeta, kuid planeeringukohase kasutamisena: „Odavaim lahendus on omaniku ja külaelanike kokkulepe.“
Külaelanikke takistab lepingut sõlmimast eelkõige teenuse kõrge hind – Konstantin Ivanišvili sõnul peaks iga majapidamine maksma ettevõttele liitumistasu ning vee eest 50 eurot kuus.
Pistriku tee äärde kodu rajavad inimesed kinnitasid, et vett neil kraanist tuleb, maksnud selle eest veel pole, kuid ootavad mõistlikku lahendust: „Keegi ei arva, et vesi jääb tasuta. Hind, mida omanik vee eest soovib, on üle mõistuse kallis. Pealegi on mõned elanikud ostnud kinnistud koos liitumisega kommunikatsioonidele, teised jällegi saanud ehitusload klausliga, et veevärgiga liitumist pole.“
Möödunud aasta septembris pöördus Konstantin Ivanišvili vallavalitsuse poole riikliku järelevalve teostamiseks ja pumplast vett saavate isikute karistamiseks. Vallavalitsus soovitas vastuskirjas leida elanikega kokkulepe: „Detailplaneeringu järgi on Pistriku väikekoha veega varustamine lahendatud praegu OÜ Saneline kinnistul oleva pumplaga.“
OÜ Saneline esindaja taotles seejärel jätkuvalt järelevalve teostamist ning ütles, et detailplaneering ei ole seaduse järgi kinnisasja kitsendus ning ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet: „Vallavalitsus eksib, kui väidab, et OÜ Saneline on kohustatud teiste omanike kinnistuid veega varustama. Tegelikult pole firma kui puurkaevu ja pumpla omanik kohustatud kedagi veega varustama.“
Möödunud aasta lõpus korraldas vallavalitsus koosoleku, kuhu kutsuti vallaametnikud, külaelanikud ning OÜ Saneline esindajad, kes ei osalenud. Lahenduseni ei jõutud. Konstantin Ivanišvili väitis, et tema pole kutset saanud. Vallavanem lükkas selle väite ümber – kutse saadeti e-kirjaga 3. detsembril kõigile osapooltele.
22. märtsil esitas OÜ Saneline esindaja halduskohtule kaebuse, et kohustada Raasiku vallavalitsust tegema kinnistuomanike üle ehitusjärelevalvet. Kohus on võtnud kaebuse menetlusse.
Vallavanem Raivo Uukkivi kommenteeris, et kui vesi kinni keeratakse, pöörduvad külaelanikud kohtusse ja küsivad õiguskaitset: „Suure tõenäosusega see ka saadakse, eriti arvestades ettevõtte esindaja äritausta.“
Konstantin Ivanišvili sõnas, et variante, kuidas olukorda lahendada, on mitu: „Vallavalitsus peaks selgitama elanikele, et nad peavad vee eest maksma. Teine variant on, et vald võtab pumpla meilt rendile ja annab teenuse pakkumise oma vee-ettevõtjale. Võimalik on ka, et elanikud ostaksid pumpla ära ning teeksid veeühistu. OÜ Saneline saaks registreerida ka vee-ettevõtteks, kuid seda ma ei soovi. Selleks peavad olema kindlad oskused, aega ning raha – puhastusseadmete, veeanalüüside ja terviseameti lubade taotlemine läheks maksma 10 000 eurot ning seda pole mõtet teha.“
Vallavanem kommenteeris, et kindlasti ei võta vald pumplat üürile: „Elanikud on valmis pumplat välja ostma, kuid ettevõte küsib hinda, mida nad ei suuda maksta.“
Ta lisas, et variant on pumpla sundvõõrandada: „Elanikud on teinud Raasiku vallale sundvõõrandamise avalduse. Vallavanem lausus, et sellega hakatakse tegelema, kui on saadud advokaadi seisukoht pankrotivara müümise seaduslikkuse kohta.“
Küsimusele, kas vallavalitsus oleks pidanud tegema detailplaneeringu koostamisel teisiti, et praegust olukorda vältida, vastas vallavanem, et pankroti eest ei saa kaitsta keegi: „Küll võiks pankrotipesast vara müüki reguleerida nii, et esmatähtsa ressursi tagamiseks vajalik läheks omavalitsusele, kes sellega edasi majandaks. Vähemalt peaks informeerima omavalitsust sellise objekti müümisest, et omavalitsus saaks ise osaleda.“
Konstantin Ivanišvili märkis, et lisaks teeb talle pahameelt, et naaberkinnistute omanikud on raiunud tema kinnistult võsa ja tassinud sinna ehitusjäätmeid. Vallavanem vastas, et ametnikud on teadlikud, probleemiga tegeletakse.
Nii vallavanem kui OÜ Saneline esindaja on seisukohal, et probleem tuleks kiiresti lahendada.
