Paberist retsepti asemele tuleb digitaalne

935

1. jaanuarist 2010 hakkas kehtima digiretsept. Digiretsepti on tänaseks testimise käigus välja kirjutanud üle 600 arsti ning ka apteekrid on nende alusel ravimite müümist proovinud. Nüüd laieneb süsteem üle Eesti.
Digiretsepti kasutuselevõtt tähendab üsna suurt muutust ning seetõttu jääb kuni 28. veebruarini 2010 kasutusele kaks paralleelset süsteemi. Arstid saavad tulevikus vajadusel ka paberretsepti koostada, näiteks koduvisiitidel.

Patsiendi jaoks tähendab üleminekuperiood seda et, kui arst kirjutab välja  elektroonilise ehk digiretsepti, siis saab sellega ravimeid osta vaid neist apteekidest, mis on retseptikeskusesüsteemiga liitunud.
Digiretsepti väljastavad apteegid tunneb ära uksel oleva digiretsepti logoga kleepsu järgi. Infot elektroonilisi retsepte koostavate ja nende alusel ravimeid müüvate apteekide kohta leiab ka Eesti Haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee/digiretsept.

Peamine erinevus võrreldes tänasega on see, et apteeki minnes tuleb retseptiravimi välja ostmiseks  alati kaasa võtta isikut tõendav dokument. See võib olla juhiluba, ID-kaart, pensionitunnistus või mõni muu dokument, kus on peal pilt ja isikukood.  Internetist riigiportaalist www.eesti.ee saab peagi ka jälgida, milliseid retsepte on inimesele välja kirjutatud, kaua need kehtivad ning lisaks saab vaadata, kes on retsepte vaadanud.

Paberretsept ei kao täiesti ära ja jääb ikka kehtima. Kui teile on praegu retsept välja kirjutatud, ei kaota see digiretsepti tulekuga kehtivust ja te ei pea minema arstilt uut või tagavara retsepti küsima.

Erandolukordades saab arst ka tulevikus välja kirjutada paberretsepti ning seda näiteks elektrikatkestuste või arvuti rikke korral. Ka koduvisiitidel ei pea arst arvuti või printeriga ringi liikuma – selliselgi juhul on võimalik kirjutada retsept paberile. Kui peaks juhtuma, et tahate digiretsepti alusel rohtu välja osta, aga apteegis on arvutirike, saab apteeker helistada haigekassa operaatorile, kes aitab tuvastada retsepti olemasolu.

Nii nagu praegugi, võib ka tulevikus paluda kellelgi teisel oma ravimile apteeki järele minna. Maal elavale vana­emale saab laps või lapselaps rohu koju viia nagu senini. Tegelikult isegi mugavamalt, sest ära jääb käik arsti juurde retsepti järgi. Näiteks kui ema on päeval lapsega arsti juures käinud, saab isa õhtul ravimi apteegist välja osta ilma, et ta peaks vahepeal koju retsepti järele tormama. Ostja peab teadma retsepti omaniku isikukoodi, mille alusel apteeker retseptikeskusest õige retsepti leiab ning näitama oma pildiga isikut tõendavat dokumenti.

Ravimi ostja isikukood talletatakse retseptikeskuse süsteemi. Seega ei ole mõtet naljaviluks kellegi ravimeid proovida osta. Kui inimesel on mitmeid välja ostmata ravimite retsepte, kuid  sõber või keegi teine lähedane läheb vaid kindla ravimi järele, siis oleks hea, kui ta teaks ka näiteks ravimi toimeainet või arsti nime, kes retsepti väljastas – see lihtsustab apteekri tööd ning tagab õige ravimi ostmise.

Vajadusel saab siiski võimalike väljaostjate ringi piirata. Seda juhul, kui soovite retsepti alusel ainult ise ravimit osta või määrata konkreetsed isikud, kes saavad teie eest toimingut teostada. Piiranguga retsepti saamiseks tuleb paluda arstil retsepti koostamisel teha märge kasti, kus on kirjas kas privaatne või volitatud retsept. Retsepti ostmiseks volituste andmist saab teha ka patsiendiportaali vahendusel ning arst peab märkima vastava retsepti volitatuks. Volitatuid isikuid võib olla rohkem kui üks. Privaatse retsepti puhul saate aga ainult ise ravimit osta.