Lahemaa tööstuspärandi infopäev Joaveskil lõppes ringkäiguga naaberkülas Nõmmeveskil endisest hüdroelekrijaamast alles jäänud rajatiste juures.
Tänavusel kultuuripärandi aastal oli oktoober kuulutatud tööstuspärandi kuuks. Keskkonnaamet eesotsas kultuuripärandi spetsialisti Ave Paulusega korraldas sel puhul Joaveskil Lahemaa tööstuspärandi infopäeva. Huvilisi kogunes laupäeval, 27. oktoobril Joaveski rahvamajja sadakond – kohalikke elanikke ning looduse- ja ajaloohuvilisi kaugemalt, ka Tallinnast, kust paljud tulid Looduse Omnibussiga.
Joaveski külavanem Rene Meimer lausus rahvast tervitades, et nende küla on ajalooliselt põnev, kuna on kunagine töölisküla, juba 16. sajandil töötas seal Palmse mõisa vesiveski. 1898. aastal ehitati Joaveskile papivabrik. Nõukogude aja lõpus tehas veel töötas, aga veerandsada viimast aastat on seisnud tühjalt ning lagunenud, hoonet on lõhutud, seest viidud ära kunagisi tööpinke.
„Loodetavasti annab infopäev häid mõtteid, mis tehasest võiks tulevikus saada ja mida siin tegema hakata,“ sõnas külavanem.
Ta märkis, et võib-olla paljud ei teagi – Joaveski on Lahemaa keskpunkt, paikneb kahe maakonna piiril. Joaveski rahvamaja aknast paistab mets, mis asub Lääne-Virumaal.
Ka Ave Paulus toonitas, Joaveski on Lahemaa rahvuspargi unikaalne tööstusküla. Lahemaal on mitmeid kohti, kus kunagi olid vesiveskid, kuid Joaveski on erandlik ja väärtuslik.
Infopäeval esines pikema ettekandega Eesti Kunstiakadeemia doktorant Henry Kuningas, kes rääkis Eesti tööstuse arengust alates 1870. aastast, kui valmis Tallinna-Gatšina raudtee. Kui Venemaal loodi krediidisüsteem ning kehtestati kõrged tollimaksud, põhjustas see tema sõnul tööstusbuumi. Tootmisettevõtteid loodi mitmes valdkonnas, Joaveskiga samal ajal oli suur papivabrik Türil.
Henry Kuningas näitas fotosid tuntud ja vähem tuntud tootmishoonetest: „Vaadake, millise hoole ja kõrge kvaliteediga on laotud seinad. Julgeti katsetada, rakendatud olid parimad ehitusinsenerid.“
Oktoobri alguses muinsuskaitse elutööpreemia pälvinud Jaan Vali andis ülevaate Lahemaa rahvuspargi tööstuspärandist – tutvustas vanu fotosid Loksa tellisetehasest ja telliseid vedavatest laevadest, Hara kiluvabrikust, Palmse lauavabrikust, Joaveski papivabrikust, Nõmmeveski hüdroelektrijaamast ja rahvuspargi külades olnud veskitest. Tal oli ajaloolisi pilte ka Loksa, Tsitre, Hara, Käsmu ja Vergi sadamatest.
Papivabrik – näide 20. sajandi tööstusarhitektuurist
Joaveski papivabrik on rajatud Loobu jõe orgu, sealsamas kõrval on Joaveski joastik, kus 160 meetri ulatuses paiknevad kokku kuus 1,5 kuni 1,1 meetri kõrgust juga. Need tekkisid sellest, et varem oli samal kohal 4 meetri kõrgune juga, kuid papivabriku ehituseks raiuti paekivi jõest välja.
Joaveski puupapivabriku ehitas parun Nikolai von Dellingshausen, kes ostis vesiveski maad Palmse mõisnikelt von Pahlenitelt. 1920. aastal ostsid tehase koos maadega Taani kindral-konsul Jens Christian Johansen ja Eesti kodanik Richard Rant. Loodi firma Joaveski Puupapi Vabrik AS.
Vabrik oli esialgu kolmekordne, hiljem jäi põlengu tõttu kahekordseks. Lähedale rajati kaheksa töölistemaja. Juhataja maja asub vabriku lähedal jõe kaldal – vana palkmaja külge on ehitatud kahekordne klaasverandadega eluhoone.
Tööstuspärandi infopäeval esinenud spetsialistid rõhutasid, et 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kavandasid tootmishooneid tookordsed tunnustatud arhitektid, paljud sel ajal kerkinud tehased on väärtuslik arhitektuuripärand.
Ka Joaveski vabrikuhoone on kultuurimälestiste riiklikus registris. Säilinud on hoone ehitusprojekt, kuid arhitektide nimed pole loetavad – dokumentidel on kahe autori käsitsi kirjutatud allkirjad.
Tootmine lõpetati Joaveski vabrikus 1994. aastal, taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimestel aastatel tehti seal veel margialbumeid. Vabriku koos juhataja maja ja mitme kõrvalhoonega ostis AS Maru, kes käivitas seal 2001. aastal hüdroelektrijaama. Maru kontserni tütarettevõte Boorela OÜ rajas mõni aasta tagasi koostöös kohalike elanikega ja Leader-abiraha toel Joaveski külasse uue rahvamaja.
Nõmmeveski hüdroelektrijaam
Joaveski papivabriku juurde kuulus Nõmmeveski elektrijaam, mis ehitati 1924. aastal Valgejõe kaldale, et varustada tehast elektriga. Hüdroelektrijaam hävis 1964. aastal tulekahju tõttu. Elektrijaama rajatised, ka unikaalne betoonpostidele rajatud veekanal kuuluvad Boorela OÜ-le. Ettevõte, mis varem kandis nime OÜ Raju, on alates 2000. aastast taotlenud vee-erikasutusluba, et elektrijaam Nõmmeveskil taastada. Keskkonnaamet pole seni vee-erikasutusloaga nõustunud. Käimas on kohtuvaidlus.
Kolm aastat tagasi esitas Boorela OÜ Kuusalu vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks, et koostada projekt hüdroelektrijaama vundamendi ja pealevoolukanali rekonstrueerimiseks. Rajatised on kavas rakendada elektrienergia tootmiseks, kompleksi teha ka hüdroenergeetika muuseum ja keskkonnahariduse õppeklass, avada taastatud elektrijaamahoones vaateplatvorm. Alternatiivina, kui tootmist ei tohi alustada, saaks kasutada kanalit vähi- või kalakasvatuses.
Vallavalitsus edastas taotluse keskkonnaametile, kust vastati, et ei nõustuta elektrijaama taastamise ega muuseumi projekteerimistingimuste väljastamisega. Samas toetab keskkonnaamet pealevoolukanali rekonstrueerimist, kui kanali mahtu ei muudeta ja sinna tehakse vaateplatvormid. Muuseumile pakkus keskkonnaamet alternatiivset asukohta väljaspool Valgejõe keeluvööndit – jõest eemale, kõrgel kaldapealsel paiknevale parkimisplatsile. Vallavalitsus teatas keskkonnaameti seisukohtadele tuginedes, et pealevoolukanali taastamisele takistust pole.
ASi Maru ja Boorela esindaja, MTÜ Joaveski Küla juht Andres Õis kommenteeris Sõnumitoojale, et keskkonnaameti ettepanek kanali kordategemiseks on sisutühi: „Kui energiatootmist ei lubata, siis ei teki raha objekti korrastamiseks ega uute väärtuste loomiseks. Kõik on ju omavahel seotud. Pakkumisega, et võiksime ehitada muuseumi parklasse, soovitakse ilmselt näidata end hea partnerina, kuid asendusmaad saab vaid enampakkumisega, ka sel juhul on omad piirangud. Meil on olemas maa, maksame selle eest tootmismaa maamaksu, aga sihtotstarbeliselt kasutada ei saa.“
Mõttetalgud papivabriku tulevikust
Joaveski papivabriku kohta rääkis Andres Õis, et Boolera OÜ soovib hoonet päästa, leida talle funktsioon: „Majas oli väärtuslikke tööpinke, päise päeva ajal tuldi neid viima metallikokkuostu, saime jaole ja pingid päästetud, kuid osa pinke on juba varem ära viidud. Plaan on korraldada mõttetalgud, et tõmmata piirkonnale tähelepanu ja leida huvilisi, kes pakuksid hea idee. Investeerida tasuks ettevõtmisse, mis annaks kohalikele inimestele tööd ja tooks leiva lauale, kus kasutatakse elektrienergiat mahus, mille tagaks kohalik energiaallikas.
Andres Õis arutles, et üks variant oleks kujundada Joaveskist energiaküla, kus saaks rakendada ja huvilistele lahtiseletatult demonstreerida mitmel viisil elektritootmist. Tühjalt seisvatesse hoonetesse võiks rajada näiteks väikese leivatsehhi ja õllepruulimiskoja ning veel mitmeid värkstubasid. Joaveskist võiks saada koht, kus turist või matkaja saaks kogu päeva veeta looduses, käia Loobu jõe kaunitel kallastel ning tegutseda endises papivabrikus.
„Kui meil lubataks ka Nõmmeveskil energiat toota, siis ei peaks seal kohtuma laguneva tööstuspärandiga. Keskkonnaametil oleks aeg käsitleda ettevõtjaid partneritena. Euroopa Liidu toetusrahad saavad varsti otsa, aga nii esivanemate pärandisse kui ka looduse korrashoidu tuleb seejärel samuti investeerida. Erinevate huvidega arvestav koostöö aitaks oluliselt kaasa Joaveski ja Nõmmeveski tööstuspärandi säilimisele. Oleme avatud põnevatele, ka esialgu hullumeelsetena tunduvatele ideedele tööstuspärandi osas,“ on Andres Õis lootusrikas.